Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

2-05-465 16.02.2005.a. saabus kohtusse KÜ V.hagi OÜ R. vastu. Hagiavalduse kohaselt nõudis hageja kostjalt võlgnevuse väljamõistmist summas 10552,60 krooni. Hagiavaldusest tuleneb, et kostja omandis on mitteeluruumid pindalaga 288 ruutmeetrit aadressil Võidu tn 15, Narva asuvas majas. KÜ Võidu 15 liikmete üldkoosoleku poolt on 28.04.2003.a. ja 13.04.2004.a. määratud tasu summas 3,83 krooni pindala ruutmeetri kohta elumaja majanduslikke teeninduskulude katteks. Kohustuse olemasolu õiguslikuks põhjenduseks viitas hageja mitteeluruumide erastamise seaduse § 6 lg 1, eluruumide erastamise seaduse § 15 lg 1, asjaõigusseaduse § 72 lg 1 ja § 75 lg 1. Hageja leidis, et kostja ei täida tema kohustust alates 01.12.2004.a. ning selle tõttu on hagiavalduses märgitud rahasuma väljamõistmine põhjendatud. Koos hagiavaldusega esitas hageja väljavõtted 28.04.2003.a. ja 13.04.2004.a. toimunud KÜ V.liikmete üldkoosoleku protokollidest, millest tuleneb, et ajavahemikuks 01.06.2003.a. kuni 31.12.2004.a. kehtestati maja teeninduskulude tasu suuruseks 3,83 krooni ruutmeetri kohta. Kohtusse 21.03.2005.a. esitatud vastuses hagiavaldusele ei tunnistanud kostja tema vastu esitatud nõuet. Kostja avaldas, et mitteeluruunid on tema omandis alates 30.06.2004.a. (vastava asjaõiguslepingu koopia on kohtule esitatud) ning kuna tema ei ole korteriühistu liige, ei oma korteriühistu liikme otsused tema suhtes õiguslikku tähendust. Kostja arvates ei saa antud asjas tugineda eluruumide erastamise seadusele ega mitteeluruumide erastamise seadusele. Kostja leidis, et hageja pidi pidama temaga läbirääkimisi. 24.05.2007.a. esitatud avalduse kohaselt suurendas hageja oma nõuet kuni 43423,54 kroonini, kuna kostja ei maksnud kommunaalteenuste eest. Koos avaldusega on esitatud 31.04.2007.a. KÜ V.väljastatud tõend millest tuleneb, et alates 2006.a. algusest oli võlgnevuse suuruseks 25200,70 krooni, võttes arvesse 2006.a. jaanuarist kuni 2007.a. märtsini arvestatud tasu, pidi kostja maksma kokku 46113,32 krooni. Kostja on tasunud 2689,78 krooni. Seega on võlgnevuse kogusuuruseks 43421,54 krooni. Kostja ei tunnistanud suurendatud nõuet. Nõuet tunnistas kostja osaliselt ning esitas maksekorralduse, millest tulenevalt on nõue tunnistatud ulatuses, s.o. summas 13466,25 krooni, on täidetud ehk raha on üle kantud 14.06.2007.a. hageja pangaarvele. 27.11.2007.a. toimunud kohtuistungil avaldas hageja, et kostja ostis 30.06.2004.a. Oü-lt A. V.asuvad mitteeluruumid M2 ja M3 kogupinnaga 280 ruutmeetri. Alates 01.07.2003.a. majas xxx on tehtud KÜ V.. Hageja ja kostja vahel maja hooldamise kohta lepingut ei sõlminud. Lepinguliste läbirääkimiste tulemusel lepingut sõlmitud ei ole.14.06.2007.a. maksis kostja hagejale 13426,25 krooni ja 26.11.2007.a. 3942,28 krooni, seega on hetkel kokku maksnud 17368,3 krooni. Võlgnevuse summa on 26055,01 krooni. Korteriühistu koosolekule kostjat kutsutakse ning kostja on korteriühistu liige. Hageja nõuab võlgnevuse tasumist maja hooldamise eest ning alates 2005.a. oktoobrist kostja poolt tarbitud vee eest. Hageja avaldas, et korteriühistu liikmetele antakse kätte majandusaasta aruanded, aruanded on kostjale kätte toimetatud. Kohtuistungil kostja ei tunnistanud nõuet. Kostjale esitatud arvetest ei ole arusaadav mille eest tema maksma peab. Kostja tasub kulud enda poolt tehtud arvestuse alusel. Kostja ei pea end korteriomanikuks. Kohtuotsuse põhjendused

2-05-465 Kohus, ära kuulanud poolte esindajate seletused, uurinud toimikus olevaid tõendeid, hinnanud kõiki tõendusi igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, leiab, et hagi tuleb rahuldada. TsMS § 230 lg 1 kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 229 lg 2 loeb kohus tõendiks ka poole seletuse. Kohtumenetluse käigus on esitatud asjaõiguslepingu alusel tõendamist leidnud, et kostja on aadressil Võidu 15, Narva M2 ja M3 mitteeluruumi nimetusega kauplused omanik alates 30.06.2004.a. asjaõiguslepingu sõlmimist. Kinnistusraamatu andmetel oli 17.08.2004.a. kinnistusraamatusse OÜ R.sisse kantud omanikuna 2064/36229 mõttelist osa maatükist ja selle oluliseks osaks oleva ehitise osast, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks ning reaalosana mitteeluruum M3, üldpinnaga 206,4 m2 ja 736/36229 mõttelist osa maatükist ja selle oluliseks osaks oleva ehitise osast, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks ning reaalosana mitteeluruum M2, üldpinnaga 73,6 m2. Kaasomandi teostamine on kitsendatud korteriomandite nr 25150-25219 koosseisu kuuluvate reaalosadega seotud õigustega. Muus osas on korteriomandi ese ja sisu määratud asjaõiguslepinguga 17.05.2004.a. Majas, kus kostjale kuuluvad korteriomandid asuvad on moodustatud korteriühistu. Vastavalt korteriühistuseaduse § 5 lg 1 on korteriühistu liikmeks kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud käesolevas seaduses sätestatud korras. Korteriühistu liikmeks olemist ei mõjuta asjaolu kas tegemist on elu- või mitteeluruumidega, kuna kinnisasja kasutusotstarbe korteriühistu liikmeks olemist ei mõjuta. Vastavalt korteriomandiseaduse § 1 lg 1 korteriomand on omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. Seega on ebaõige kostja väide nagu ei oleks tema korteriühistu liige, kuna tema ühistu liikmeks olemine tuleneb seadusest. Eeltoodud sätetest tulenevalt oli korteriühistu liikmeks ka OÜ A., kes kostjale 30.06.2004.a. lepinguga kinnisasju võõrandas. Hageja avaldas, et tema ja kinnisasjade endise omaniku OÜ A. vahel oli 01.07.2003.a. sõlmitud leping, mille kohaselt oli OÜ A. kohustatud maksma kinni maja administratiivmajanduslikke teenindustega seotud kulud (majandamiskulud) võttes tasu arvutamise aluseks omandis oleva ruumide pindala. Kuna tegemist on korteriühistusse kuuluvate korteriomanditega ning omand läks endiselt omanikult üle kostjale, tuleb antud asjas kohaldada korteriühistuseaduse § 51, mille kohaselt Korteriühistu olemasolul lähevad korteriomandi võõrandamisel või pärimisel korteriomandi võõrandajale või pärandajale kuuluvad korteriühistu liikme õigused ja kohustused üle korteriomandi omandajale korteriomandi ülemineku hetkest. Seega läks hageja OÜ-ga A. sõlmitud lepingust tulenev kohustus üle kostjale ning tema pidi tasuma lepingus sätestatud majandamiskulud kulud kinni. Täpse kulude suuruse määramine on korteriühistuseaduse § 13 lg 4 alusel antud korteriühistu üldkoosoleku pädevusse vastavad üldkoosoleku otsused on kõigile ühistu liikmetele kohustuslikud. Kohus pöörab kostja tähelepanu, et temal oli õigus mõjutada majandamiskulude suurust võttes osa ühistu üldkoosolekust.

2-05-465 Kaasomandile tehtud kulutuste kandmise kohustus tuleneb samuti korteriomandiseaduse § 13 lg 1, mille kohaselt korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalikõiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Kuna käesolevas vaidluses on tegemist majandamiskuludega korteriomandiseaduse tähenduses on nende kandmine kostja poolt vastavalt talle kuuluva kaasomandi suurusele põhjendatud. Võlaõigusseaduse § 3 lg 6 näeb ette võlasuhte tekkimise võimalust seadusest tuleneval alusel. Eeltoodud põhjendusi arvesse võttes leiab kohus, et poolte vahel on tekkinud võlasuhe vastavalt korteriühistuseaduse § 51 ning korteriomandiseaduse § 13 lg 1. Kostja ei täitnud temale pandud kohustust täies ulatuses, kuna pidi maksma majandamiskulud ning tarbitud vee eest vastavalt hageja poolt esitatud arvele kokku 43423,54 krooni, kuid tema poolt on makstud 17368,53 krooni. Kuna kostja ei ole võlasuhtest tuleneva kohustust täies ulatuses täitnud, on tegemist lepingu rikkumisega, nimelt mittekohase täitmisega, võlaõigusseaduse § 100 tähenduses. Eeltoodu alusel on hagejal õigus kohaldada seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid ning tema raha maksmise nõue on põhjendatud vastavalt võlaõigusseaduse § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1. Kostja poolt tarbitud vee eest tasumise nõudega seoses leiab kohus, et kostja poolse vee tarbimise näol on tegemist alusetu rikastumisega võlaõigusseaduse § 1027 mõttes. Võlaõigusseaduse §1041 tuleneb, et isik, kes on täitnud teise isiku kohustuse, olemata selleks õigustatud ega kohustatud, võib isikult, kelle kohustuse ta täitis, nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist niivõrd, kuivõrd see isik on kohustusest vabanemise tõttu rikastunud ajal, mil ta tema vastu kulutuste hüvitamise nõude esitamisest teada sai või teada saama pidi. Võlaõigusseaduse § 1042 lg 1 kohaselt teise isiku esemele õigusliku aluseta kulutusi teinud isik võib nõuda teiselt isikult kulutuste hüvitamist ulatuses, milles isik, kelle esemele kulutusi tehti, on seeläbi rikastunud, võttes muu hulgas arvesse, kas need kulutused on sellele isikule kasulikud ning millised on olnud tema kavatsused eseme suhtes. Võttes arvesse hagi aluseks olevad faktilised asjaolud, nimelt, et tegemist on korteriomandiga, on alust arvata, et tegemist on kostja jaoks kasulike kulutustega, kuna vee olemasolu kinnisasjal võimaldab kinnisasja paremal tasemel hooldamist ning majandamist, samuti kinnisasja mitmekülgsemat kasutamist võrreldes kinnisasjaga, millel vesi puudub. Hageja maksis kostja poolt tarbitud vee eest AS-le Narva Vesi üldmõõturi näitaja alusel. Seega maksis ta kinni ka kostja poolt tasumisele kuulunud rahasummad, tehes sellega kostja korteriomandile kulutusi. Tehtud kulutuste tegemiseks puudus hagejal õiguslik alus ning kulutused olid kostjale kasulikud. Seega on hageja rahaline nõue põhjendatud ja tuleneb võlaõigusseaduse § 1042 lg 1 alusel. Eeltoodud põhjendusi arvesse võttes on hageja nõue täies ulatuses põhjendatud ning võlaõigusseaduse § 108 lg 1 ja § 1042 lg 1 alusel kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele rahaline võlgnevus summas 26055,01 krooni. Menetluskulude kandmine Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni

2-05-465 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut enne selle seaduse jõustumist, s.t. enne 01.01.2006.a., alustatud menetluse puhul. Seega tuleb antud asjas juhinduda menetluskulude jaotusel 16.02.2005.a. kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätetest. Selle seadustiku § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud ning § 61 lg 1 p 1 kohaselt mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest: hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagile. Käesolevas menetluses taotles hageja kohtukulude jätmist kostja kanda ning tõendas kohtukulude tegemist kogusummas (sh riigilõiv summas 1050 krooni ja 2250 krooni ning õigusabikukud summas 577 krooni ja 2250 krooni) 6129 krooni. Kohus leiab, et kuuluvad kohtukulud väljamõistmisele kostjalt osaliselt kogusummas 5471,17 krooni ( riigilõiv summas 3300 krooni ning õigusabikulud summas 2171,17 krooni, mis moodustab 5% hagihinnast 43423,54 krooni). Käesolev otsus on tehtud eeltoodud põhjenduste alusel ja juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 434 - § 439, § 441, § 442, § 452 lg 1, 632 lg 1, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3, tsiviilkohtumenetluse seadustiku (01.07.2004.a.-28.02.2005.a. kehtinud redaktsioon) § 46 p 1, 2, § 52 p 4, § 60 lg 1.

Natalja Losevtsova Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.