Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Hageja täitis oma kohustused tähtaegselt ja kvaliteetselt. Esimeste etappide eest tasus kostja arved õigeaegselt ja korrektselt. Kostja jättis kaks viimast arvet tasumata. Kostja tellis hagejalt lisatööna maakaabli ja maandusseadme paigaldamise. See töö ei kuulunud lepingus kokkulepitud põhitöö hulka. Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõla 21 799,32 krooni ning viivised 1 428,30 krooni Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Poolte kokkuleppe kohaselt oli ühe boksi tööraha 8 000 krooni. Kostja tasus hagejale vastavalt esitatud arvetele 15.08.2003 ja 23.08.2003. Kostja tasus hagejale ka soetatud materjalide eest kokku 10 500 krooni. Vastavalt suulisele kokkuleppele pidi hageja esitama kostjale soetatud materjalide maksumust tõendavad dokumendid, kuid nimetatud dokumente ei ole käesoleva ajani esitatud. Hageja väide, et ta teostas lisatöid summas 7 118 krooni ja tasus lisatööde materjalide eest 4 576 krooni, ei ole tõene. Kostja hankis ise kõik materjalid, mis ehitusobjektil vaja läks. Kostja tasus hagejale 04.05.2007 lisatööde teostamise eest 2 600 krooni. Kostja on oma kohustused hageja ees täitnud. Maakohtu otsuse põhjendused Harju Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis Remoti Holding OÜ-lt FIE Indrek Koolmani kasuks välja 589,81 krooni. Kohus jättis kohtukulud kummagi poole enda kanda. Pooled sõlmisid elektritööde teostamiseks aadressil x suulise töövõtulepingu. Vaidlust ei ole, et esialgselt lepiti kokku hinnas 16 000 krooni, so 8 000 krooni ühes majaboksis tehtud tööde eest. Nimetatud summa on hageja kostjale tasunud (t lk 30-31). Lisaks tasus hageja kostjale 9 500 krooni (t lk 24-25, 32). Kostja seletuse kohaselt hõlmab nimetatud summa ka tasu hageja ostetud ehitusmaterjalide eest. Vaidlus puudub, et peale kokkulepitud põhitööde tegi hageja veel lisatöid: maandusseadmete ja välistrassi ehituse. Nimetatud tööde hinnas täiendavat kokkulepet ei sõlmitud. Kostja hageja esitatud arveid ei aktsepteerinud. Mõlemad pooled väidavad, et nemad tasusid lisatöödel kasutatud materjalide eest. Poolte esitatud materjalide ostutšekid, arved ja maksekorraldused tõendavad, et hageja ja kostja on ostnud ehitusmaterjale, kuid need ei tõenda, kelle ostetud materjale ning millises koguses kasutati objektil x. Hageja töötas samal ajal ka teistel objektidel. Kasutatud materjalide eest nõutav summa 4 576 krooni, millele lisandub käibemaks, ei ole tõendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Kostja väide, et ta ei saanud tehtud lisatööde kohta arveid, millest tingitult jättis ta nimetatud tööde eest tasumata, ei ole veenev. Maksekorraldustest nähtub, et kostja tasus hagejale vastavalt esitatud arvetele. Seega ei olnud kostjal probleeme varasemalt arvete kättesaamisega. Ei ole usutav, et hageja jättis lisatööde arved kostjale esitamata. Kostja sai arved ka koos hagiavaldusega, kuid ka siis ei tasunud koheselt lisatööde eest. 17.03.2006 eelistungil nõustus kostja maksma tehtud lisatööde eest hagejale 3 000 krooni, kuid maksis oma väite kohaselt 04.05.2007 ainult 2600 krooni. Kostja ei käitunud heas usus. Kuna pooled lisatööde hinnas kokku ei leppinud ning kohus ei lugenud põhjendatuks hageja nõutavat summat 7 118 (3 559+3 559) krooni, lähtus kohus mõistlikkuse põhimõttest ning leidis, et hageja poolt kostja soovil teostatud lisatööde maksumuseks on 3 000 krooni. Asja menetlemisel tekkis hagejal 3 000 krooni saamises ootus. Lepingupooled peavad teineteise suhtes käituma eetiliselt.

2(4)

Kostja tasus 04.05.2007 hagejale 2 600 krooni, mistõttu jääb veel tasuda 400 krooni. Hageja viivisenõue on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele summas 189,81 krooni. Nõue muutus sissenõutavaks elektritööde lõpetamise aktis märgitud kuupäevast järgneval päeval, s.o 18.05.2004, mil pidi toimuma tööde eest tasumine. 18.05.2004-15.04.2005 on kokku 333 päeva. Seega on 3000 kroonilt arvestatav viivis 189,81 krooni. Apellatsioonkaebuse põhjendused FIE Indrek Koolman palus apellatsioonkaebuses otsuse tühistada. Kohus ei käsitlenud objektiivselt hagi aluseks olevaid asjaolusid ja hagi nõuet. Kohus ei arvestanud, et olulise osa – 19 199,32 krooni põhivõlast moodustasid tööd ja materjalid, mille kohta esitas hageja seadusjärgse dokumentatsiooni – katlamaja projekti, selle ehitust tõendavad dokumendid ja kasutatud materjalide arved ning sidevõrgu kaabelliinide ehitust tõendavad dokumendid. Vastus apellatsioonkaebusele Remoti Holding OÜ ei ole apellatsioonkaebusele vastanud. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Kolleegium, tutvunud esitatud kaebusega ja tsiviiltoimiku materjalidega, leiab, et kaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p-le 1 tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellant on vaidlustanud maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis hagi rahuldamata. Kuna kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega, siis tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 kolleegium neid ei korda. Apellant on kaebuses väitnud, et maakohus ei ole objektiivselt käsitlenud hagi aluseks olevaid asjaolusid ja nõuet, kuid ei ole esile toonud, millised asjaolud on maakohtu poolt ebaõigesti tuvastatud. Seetõttu lähtub kolleegium TsMS § 652 lg 1 p-st 1 tulenevalt maakohtu poolt tuvastatud asjaoludest, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Hageja on hagiavalduses esitanud nõude töövõtulepingu alusel Sakus x ja y teostatud tööde eest 21 799,32 krooni ja viivise 1 428,30 krooni saamiseks. Hageja seletuse kohaselt olid nõude aluseks olevad maakaabli ja maandusseadme paigaldamise tööd, mille eest on kostja väidetavalt jätnud maksmata ja mis olid kokku lepitud lisaks algselt kokkulepitule. TsMS § 230 lg 1 järgi peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kolleegiumi arvates on maakohus õigesti hinnanud hageja poolt oma nõude tõendamiseks esitatud tõendeid ja teinud neist järelduse, et hageja nõue on tõendamata. Kaebuse väited ei anna alust tõendite hindamiseks maakohtust erinevalt. Kaebuses viidatud katlamaja projekt ei näita hageja poolt hagiavalduses viidatud lisatööde tegemist. Apellant ei ole viidanud kaebuses, milliseid katlamaja ehituse kohta esitatud dokumente on maakohus ebaõigesti hinnanud ja milliste lisatööde tegemist need võiksid tõendada. Samuti ei ole apellant täpsustanud, millises osas on kasutatud materjalide arveid maakohtu poolt ebaõigesti hinnatud. Üldsõnaliste kaebuse väidete alusel ei ole kolleegiumil võimalik kontrollida konkreetse tõendi hindamise õigsust. Nii hageja kui ka kostja on esitanud elektritööde tegemiseks vajalike materjalide ostmise kohta tšekke, kuid neist ei selgu, millistel objektidel neid kasutatud on. Maakohus on eeltoodu õigesti tuvastanud.

3(4)

TsMS § 162 lg 1 mõtte kohaselt tuleb apellatsioonimenetluse kulud seoses kaebuse rahuldamata jätmisega jätta apellandi kanda.

Reet Allikvere

Ülle Jänes

Margo Klaar

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.