lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-05-1744/5

Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 30.05.2007

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-05-1744/5
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
30.05.2007
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1099
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

HARJU MAAKOHUS

KENTMANNI KOHTUMAJA

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

2-05-1744 (endine nr 2/19-3625/05)

Otsuse kuupäev

30.mai 2007

Kohtunik

Koidula Laurisaar

Kohtuasi

FIE IK(reg.kood XXX, XXX) hagi ROÜ (reg.kood XXX, XXX) vastu 21 799,32 krooni ja viiviste nõudes

Asja läbivaatamise kuupäev

04.mai 2007

Istungil osalenud isikud

hageja IK, hageja esindaja TK, kostja esindajad KS ja ME

Resolutsioon Välja mõista ROÜ-lt FIE IK kasuks 589,81 EEK (viissada kaheksakümmend üheksa krooni ja 81 senti). Kohtukulud jätta kummagi poole enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hagi nõue.

1.IK tegi OÜ R ehitusobjektil, asukohaga XX, suuliselt sõlmitud töövõtu lepingu alusel elektritöid. Nimetatud tööde tegemiseks andis kostja hagejale üle ehitusobjekti projektdokumentatsiooni, millest lähtudes asus hageja tegema temalt tellitud töid. Pooled olid kokku leppinud töö tegemise olulistes tingimustes: ajas, hulgas ja hinnas.
2.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Tulenevalt töö iseloomust tehti tööd etapiliselt ning iga etapi eest toimus tasustamine vastavalt tehtud töödele. Hageja täitis oma kohustused õigeaegselt ja kvaliteetselt. Esimeste etappide eest tasus kostja arved õigeaegselt ja korrektselt. Kuid kaks viimast arvet jäeti tasumata.
3.Kostja tellis hagejalt lisatööna maakaabli ja maandusseadme paigaldamise. See töö ei kuulunud lepingus kokkulepitud põhitöö hulka.

Vastavalt VÕS § 76 ja § 635 lg 1 palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlg summas 21 799,32 krooni ning tuginedes VÕS § 113 lg 1 ja § 94 viivis summas 1 428,30 krooni Hageja ei nõustu kostja vastuväidetega, et tema pidi tõendama materjalide maksumust. Kostja vastuväited.

4.Kostja hagi ei tunnista. Poolte kokkuleppe kohaselt oli ühe boksi tööraha 8 000 krooni. Kostja tasus hagejale vastavalt esitatud arvetele 15.08.2003 ja 23.08.2003. Kostja tasus hagejale ka soetatud materjalide eest kokku 10 500 krooni. Vastavalt suulisele kokkuleppele pidi hageja esitama kostjale soetatud materjalide maksumust tõendavad dokumendid, kuid nimetatud dokumente ei ole käesoleva ajani esitatud.
5.Hageja väide, et ta on teostanud lisatöid summas 7 118 krooni ja on tasunud lisatööde materjalide eest 4 576 krooni ei ole tõene. Kostja on ise hankinud kõik materjalid, mis ehitusobjektil vaja läks. Kostja tasus hagejale 04.05.2007 lisatööde teostamise eest 2 600 krooni. Seega on kostja omad kohustused hageja ees täitnud. Kohtu järeldused.
6.Kohus, arutanud asja kohtuistungil ning võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalsed materjalid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. VÕS § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.
7.Võlaõigusseaduse kohaselt on töövõtuleping vormivaba. Elektritööde teostamiseks aadressil XXX oli poolte vahel sõlmitud suuline töövõtuleping. Vaidlust ei ole selles, et esialgselt oli kokku lepitud hinnas 16 000 krooni, so 8 000 krooni ühes majaboksis tehtud tööde eest. Nimetatud summa on hageja kostjale tasunud (t.lk 30-31). Lisaks on hageja kostjale tasunud veel 9 500 krooni (t.lk 24-25, 32). Kostja seletuse kohaselt hõlmab nimetatud summa ka tasu ehitusmaterjalide eest, millised ostis hageja.
8.Vaidlus puudub ka selles, et peale kokku lepitud põhitööde tegi hageja veel lisatöid: maandusseadmete ja välistrassi ehitus. Nimetatud tööde hinnas täiendavat kokkulepet ei sõlmitud. Hageja poolt kostjale esitatud arveid kostja ei aktsepteerinud. Mõlemad pooled väidavad, et nemad tasusid lisatöödel kasutatud materjalide eest. Selleks on pooled esitanud materjalide ostutšekid, arved ja maksekorraldused. Esitatud tõendid tõendavad asjaolu, et hageja ja kostja on ehitusmaterjale ostnud, kuid need ei tõenda kelle poolt ostetud materjale ning millises koguses kasutati objektil XXX. Hageja töötas samal ajal ka teistel objektidel. Kohus leiab, et lisatöödel kasutatud materjalide eest nõutav summa 4 576 krooni, millele lisandub käibemaks ei ole tõendatud ning tuleb jätta rahuldamata.
9.Kostja väitis algul, et tehtud lisatööde kohta ei ole ta saanud arveid, millest tingitult jättis ta nimetatud tööde eest tasumata. Kohus leiab, et kostja vastuväide ei ole veenev. Kohtule esitatud maksekorraldustest nähtub, et kostja on tasunud hagejale vastavalt esitatud arvetele. Seega ei olnud kostjal probleeme varasemalt arvete kättesaamisega. Ei ole ka usutav, et hageja jättis arved lisatööde kohta kostjale esitamata.

Isegi kui lähtuda kostja väitest, et ta arveid ei saanud, siis sai ta need kätte koos hagiavaldusega, mille kohta on kostja esindaja andnud allkirja. Kuid ka siis ei tasunud kostja koheselt lisatööde eest.

10.17.märtsi 2006 eelistungil nõustus kostja maksma tehtud lisatööde eest hagejale 3 000 krooni, kuid maksis oma väite kohaselt 04.mail 2007 ainult 2 600 krooni. Kohus leiab, et kostja ei ole antud juhul käitunud heas usus. Kuna pooled ei ole lisatööde hinnas kokku leppinud ning kohus ei saa lugeda põhjendatuks ka hageja poolt nõutavat summat suuruses 7 118 (3559 + 3559) krooni, siis lähtub kohus mõistlikkuse põhimõttest ning leiab, et hageja poolt kostja soovil teostatud lisatööde maksumuseks on 3 000 krooni. Asja menetlemisel tekkis hagejal 3 000 krooni saamises ootus. Lepingu pooled aga peavad teineteise suhtes käituma eetiliselt.
11.Hageja väide, et elektritööd peaksid moodustama 10 % ehitise müügihinnast, ei ole põhjendatud antud vaidluses. Pooled ei leppinud sellises tingimuses enne tööde teostamist kokku. Ka ei saa antud vaidluses tööde teostamise hinda määrata lähtuvalt asjaolust, et hiljem on hagejale elektritööde teostamise eest tasutud rohkem. Igal erineval juhul väljendab leping selle sõlminud isikute seesmist tahet. Kostja on 04.05.2007 hagejale tasunud 2 600 krooni, mistõttu jääb veel tasuda 400 krooni.
12.Hageja palub kostjalt välja mõista lisaks põhivõlale ka viivised alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni 15.aprillini 2005. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele summas 189,81 krooni.
13.Hageja on märkinud nõude sissenõutavaks muutumise ajaks 05.mai 2004. Kohus leiab, et nõue muutus sissenõutavaks elektritööde lõpetamise aktis märgitud kuupäevast järgneval päeval, s.o 18.mail 2004, mil pidi toimuma tööde eest tasumine. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohese täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Hageja on arvestanud viivise määraks 7 % aastas, mis teeb ühe päeva viivise määraks 0,019 %. 18.maist 2004 kuni 15.aprillini 2005 on kokku 333 päeva. Seega on 3 000 kroonilt arvestatav viivis 189,81 krooni. Kokku kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 589,81 krooni.
14.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.01.2006) alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kui hagi rahuldatakse osaliselt, mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega, kostjale aga võrdeliselt selle osaga, milles hagi rahuldamata jäeti. Hagi osalise rahuldamise korral võib kohus jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda. Kohus peab õiglaseks jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda. Koidula Laurisaar kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja