lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/3-2-1-112-07

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 12.12.2007

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-112-07
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
12.12.2007
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
834
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev

KOHTUMÄÄRUS

3-2-1-112-07 Tartu, 12. detsember 2007. a Eesistuja Henn Jõks, liikmed Jaak Luik ja Tambet Tampuu A. L hagi N. V vastu kaasomandiõiguse tunnustamiseks Tallinna Ringkonnakohtu 1. juuni 2007. a määrus tsiviilasjas nr 206-32427 N. V määruskaebus Hageja N. V (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Leon Glikman Kostja A. L (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Raul Ainla 12. november 2007. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Muuta Tallinna Ringkonnakohtu 1. juuni 2007. a määruse resolutsiooni osas, milles leiti, et kohtumääruse peale ei saa edasi kaevata.
2.Lugeda õigeks ringkonnakohtu määruse resolutsioon sõnastuses: "Kohtumääruse peale saab esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest määruskaebuse esitajale."
3.Muus osas jätta ringkonnakohtu määrus muutmata.
4.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
5.
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Tagastada Advokaadibüroole Teder, Glikman & Partnerid määruskaebuselt 18. juunil 2007. a tasutud kautsjon 400 (nelisada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.A. L esitas 3. novembril 2006. a Harju Maakohtule hagi N. V vastu, milles palus tunnustada hageja omandiõigust 16/30 suurusele mõttelisele osale Tallinnas Roopa 19 asuvatest ehitistest. Hageja esitas maakohtu 16. aprilli 2007. a istungil taotluse lõpetada menetlus hagist loobumise tõttu. Kostja palus hagejalt välja mõista enda menetluskulud 25 016 krooni.
2.Harju Maakohus lõpetas 17. aprilli 2007. a määrusega tsiviilasjas menetluse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 alusel, mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 7000 krooni ja tagastas hagejale poole tasutud riigilõivust. Maakohus leidis, et kostjal on TsMS § 168 lg 4 alusel õigus nõuda menetluskulude hüvitamist hageja poolt. Kostja esitas kohtule Teder, Glikman & Partnerid Advokaadibüroo koostatud vastuväited hagile ning kostja esindaja osales kohtuistungil. Kohus arvestas menetluskulude väljamõistmisel asjaoluga, et tegemist ei ole õiguslikult keeruka vaidlusega ning kohtuistung kestis 5 minutit. Maakohus leidis, et põhjendatud ja mõistlik on hagejalt välja mõista kostja õigusabikulude katteks 7000 krooni.
3.Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus kohtumääruse tühistada menetluskulude väljamõistmist puudutavas osas ning teha selles osas uus määrus ja mõista hagejalt

kostja kasuks välja menetluskulud 25 016 krooni.

4.Hageja palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5.Tallinna Ringkonnakohus jättis 1. juuni 2007. a määrusega maakohtu määruse muutmata. Ühtlasi märkis ringkonnakohus, et ringkonnakohtu määruse peale ei saa edasi kaevata. Määruse kohaselt oli maakohtul TsMS § 175 lg 1 järgi õigus hagejalt kostja esindaja kulude konkreetses suuruses väljamõistmiseks hinnata kostja esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Vaidlus ei olnud õiguslikult keeruline. Hageja esitas ehitise mõttelise osa kaasomandiõiguse tunnustamise nõude ilma, et oleks olnud sõlmitud notariaalne leping selle osa kaasomandisse soetamise kohta. Esindaja kulude põhjendatuse hindamisel ei saa lähtuda koostatud vastuse lehekülgede arvust. Arvestada tuleb, kui palju pidi esindaja sisuliselt töötama selleks, et esindatava huvid saaks kaitstud. Maakohus arvestas põhjendatult ka istungi kestust. Kui hageja oleks varem hagist loobunud, oleks kohtul olnud alust mõista temalt kostja kasuks menetluskulu välja praegusest vähem, kuna sel juhul ei oleks kostja esindaja pidanud istungiks valmistuma ja sinna kohale ilmuma. Asjakohatud on kostja viited hageja pahatahtlikkusele hagi esitamisel. Kostja poolt hagejale ettepaneku tegemine lahendada vaidlus kokkuleppega ning pakkumine maksta hagejale 600 000 krooni kinnitab seda, et hagiavalduse saamisel ei pidanud kostja hagi põhjendamatuks.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6.Hageja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu ja ringkonnakohtu määrused tühistada menetluskulude kindlaksmääramist ja väljamõistmist puudutavas osas ning teha uue määruse ja mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 25 016 krooni. Hageja leiab, et ringkonnakohus märkis valesti, et tema määruse peale ei saa edasi kaevata. Kohtud on kohaldatud menetlusnorme valesti tõlgendanud. Kõik kostja kantud menetluskulud on vajalikud ja põhjendatud. Põhjendamata on kohtute seisukoht, et vaidlus on lihtne. Kohus peab menetluskulude kindlaksmääramisel arvestama õigusabiteenuse turuhindu.
7.Kostja vaidles määruskaebusele vastu, leides, et ringkonnakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8.Kolleegium leiab, et TsMS § 691 p 5 alusel tuleb muuta ringkonnakohtu määruse resolutsiooni osas, milles ringkonnakohus leidis, et kohtumääruse peale ei saa edasi kaevata.
9.Kirjalikus määruses, mille peale saab esitada määruskaebuse, märgitakse TsMS § 465 lg 2 p 7 kohaselt määruse edasikaebamise kord ning tähtaeg. Põhjendatud on määruskaebuse väide, et ringkonnakohus on määruse resolutsiooni ebaõigesti märkinud, et kohtumääruse peale ei saa edasi kaevata.
10.TsMS § 696 lg 1 kohaselt võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seadusega lubatud või kui määrus takistab asja edasist menetlust. Menetluskulude kindlaksmääramise määrus on

TsMS § 178 lg 2 järgi edasikaevatav juhul, kui kaebuse hind ületab 3000 krooni. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei keela määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse vaidlustamist Riigikohtus.

11.Kolleegium leiab, et määruskaebuse teised väited ei anna alust muus osas ringkonnakohtu määrust muuta. Kohtud on piisavalt põhjendanud, miks ei olnud hagist loobumise korral alust mõista hagejalt välja kõik kostja menetluskulud. Selles osas järgib Riigikohus ringkonnakohtu määruse põhjendusi, mistõttu ei pea Riigikohus kooskõlas TsMS §-ga 695 ja § 689 lg-ga 5 oma määrust põhjendama.
12.Kautsjon arvatakse TsMS § 149 lg 4 teise lause kohaselt riigituludesse üksnes juhul, mil kaebust ei võeta menetlusse või see jäetakse rahuldamata. Praegusel juhul rahuldatakse määruskaebus osaliselt. Seega tuleb kautsjon tagastada. Henn Jõks, Jaak Luik, Tambet Tampuu

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.