Muud › Muud hagiasjad

krooni) ja Pindi Kinnisvara AS-ile edasi müüdud hinna (45 000 krooni ) vahe 23 400 krooni. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja ei ole Pindi Kinnisvara AS-ilt raha saanud. Ostu-müügilepingust nähtuvalt on müügihind ostja poolt müüjale täies ulatuses tasutud enne ostu-müügilepingule allkirjutamist ning summa kättesaamist kinnitab müüja oma allkirjaga lepingul, mis ei tähenda, et raha anti üle kostjale. Kostjale teadaolevalt oli hageja ja Pindi Kinnisvara AS vahel sõlmitud laenuleping, mille kohaselt andis Pindi Kinnisvara AS hagejale laenu korteri üüri- ja kommunaalmaksete võlgnevuste tasumiseks ning korteri erastamiseks. Kuna hagejale antud laenu ning korteri müügist saadud raha osas teostati tasaarvestus, andis kostja ostu-müügilepingus kinnituse müügisumma tasumise kohta Pindi Kinnisvara AS poolt ja kinnitas selle kättesaamist hageja poolt. Maakohtu põhjendused Harju Maakohus rahuldas hagi ja mõistis Marek Õunamägilt välja 23 400 krooni ning menetluskulud 1 750 krooni Anne Rebenko kasuks. Vaidlust ei ole, et Anne Rebenko omandas eluruumi Tallinnas x 16.08.1995 ostu-müügilepingu alusel. Eluruumi eest tasus Anne Rebenko erastamisväärtpaberitega 20 700 krooni väärtuses. Lepingu p-dest 3 ja 4 tulenevalt ostis Anne Rebenko korteri eritingimusteta, selle suhtes ei olnud vaidlust. 25.08.1995 müüs Anne Rebenko, kelle esindajana tegutses volikirja alusel kostja, korteri x Pindi Kinnisvara AS-ile. Ostu-müügilepingu p 2 kohaselt müüdi hagejale kuulunud korter Pindi Kinnisvara AS-ile 45 000 krooni eest, mis on ostja poolt müüjale täielikult tasutud enne lepingu allkirjastamist ning millise summa kättesaamist müüja kinnitab oma allkirjaga lepingul (tlk 11). Kostja kinnitusel on allkiri lepingul tema poolt kirjutatud, kuid raha ta Pindi Kinnisvara AS-ilt ei saanud. Vaidlust ei ole, et hageja andis kostjale kirjaliku üldvolikirja, mis sisaldas volitust igasuguste tehingute teostamiseks. TsK § 65 mõttest tulenevalt tegutseb esindaja esindatava arvel, kuid tehingust saadud tulud kuuluvad esindatavale. Tunnistaja A.H ütluste kohaselt töötas ta koos kostjaga Pindi Kinnisvara AS-is 1994-1996. Ostumüügilepingu sõlmimisel esindas tunnistaja Pindi Kinnisvara AS-i ja kostja esindas Pindi Kinnisvara AS-i töötajana hagejat. Tunnistaja sõnul sai Pindi Kinnisvara AS üürivõlglastest teada majavalitsuste kaudu. Pindi Kinnisvara AS maksis üürnike võlad, tasus erastamise eest EVP-dega, vastutasuks pidi korteriomanik müüma korteri Pindi Kinnisvara AS-ile, müügihinnaks olid Pindi Kinnisvara AS-i tehtud kulutused, mille suuruse arvestas Pindi Kinnisvara AS-i raamatupidaja ja mis lepingu vormistamisel märgiti ostuhinnaks. Tunnistaja sõnul ütles raamatupidaja hinna ja notari aja ning tema koos kostjaga vormistasid lepingu, kostjale raha hagejale üleandmiseks ei antud. Kostja ei järginud hea usu põhimõtteid. Kostja ei kasutanud temale antud volitust esindatava huvides, tehingust saadud tulude üleandmist hagejale kostja ei tõendanud. Kostja, olles müüja volitatud esindaja ja samaaegselt ostja Pindi Kinnisvara AS-i töötaja, kinnitas 25.08.1995 ostumüügilepingul oma allkirjaga, et korter on ostjale müüdud 45 000 krooni eest, mis on ostja poolt müüjale täielikult tasutud enne lepingu allkirjastamist. Kostja ei tõendanud raha üleandmist hagejale ega väidetavate tasaarvestust võimaldavate laenulepingute olemasolu ja arvestust. Registrite ja Infosüsteemide keskuse 05.06.2006 kirjast nähtuvalt on Pindi Kinnisvara AS sundlõpetatud ja registrist kustutatud 03.04.2000.

2(5)

Hageja nõue on TsK § 477 lg 1 alusel põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Apellatsioonkaebuse põhjendused Marek Õunamägi palus apellatsioonkaebuses otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Kohus tuvastas ebaõigesti, et kostja sai hageja esindajana ostu-müügitehingust tulu, mida ta hagejale üle ei andnud. Kuivõrd kohus tugines TsK § 477 lg-le 1, TsK §-le 65 ja TsÜS §-le 95, pidi kohus tuvastama, et kostja omandas vara hageja arvel või sai hageja nimel tehtud tehingust tulu. Alles pärast seda saaks tõusetuda küsimus sellest, kas kostja andis vara või tulu hagejale üle. Otsusest ei nähtu, kas kohus tuvastas, et kostja võttis hageja eest vastu vara või tulu. Otsusest võib kaudselt aru saada, et kostja võttis hageja esindajana ostu-müügilepingut sõlmides Pindi Kinnisvara AS-ilt hageja nimel vastu 45 000 krooni, mida ta hagejale üle ei andnud. Kohus ei põhistanud, millistele tõenditele tuginedes ta sellise asjaolu tuvastas. Kohus jõudis väärale järeldusele, et kostja sai volinikuna käsundi täitmise käigus vara või raha 25.08.1995 ostu-müügilepingu p 2 ebaõige tõlgendamise tulemusel. Lepingu p-s 2 ei antud kinnitust selle kohta, et esindaja on ostjalt raha isiklikult kätte saanud, vaid esindaja andis müüja nimel kinnituse, et müüja on raha kätte saanud. Lepingu tõlgendamisel ei saa anda ühele sõnale „müüja“ kahte erinevat tähendust – ühel puhul ostumüügilepingu osapoolt ehk hagejat, teisel puhul müüja esindajat ehk kostjat. Lepingu kohaselt saaks lugeda müüja kinnituse ostjalt summa kättesaamise kohta mitte antuks, kuivõrd lepingul puudub ostja Anne Rebenko allkiri. Kostja ei ole Pindi Kinnisvara AS-ilt ostu-müügilepingus märgitud summat kunagi saanud ega hageja nimel vastu võtnud. Seega ei ole tõendatud kostja rikastumine hageja arvel ning kostja ei pidanud tõendama käsundi täitmise käigus saadu üleandmist hagejale. Hageja ja Pindi Kinnisvara AS-i vahel oli sõlmitud laenuleping ja korteri x Tallinnas ostu-müügi eelleping, mille kohaselt andis Pindi Kinnisvara AS hagejale laenu ostu-müügilepingu alusel müüdud korteri üüri- ning kommunaalvõlgnevuste tasumiseks ja korteri erastamiseks. Nimetatud summad kokku moodustasid ostu-müügilepingus märgitud korteri müügihinna. Pindi Kinnisvara AS poolt hagejale antud laenud ning korteri ostu-müügilepingu järgne müügisumma olid tasaarvestatud, mistõttu andis kostja hageja esindajana ostu-müügilepingus kinnituse müügisumma tasumise kohta ostja poolt ning kinnitas selle kättesaamist müüja poolt. Kohus jättis põhjendamatult tähelepanuta tunnistaja A.H ütlused, mis kinnitasid ostu-müügilepingu p-s 2 antud kinnituse andmise asjaolusid ja Pindi Kinnisvara AS-i poolt ostu-müügisumma kostjale mitteüleandmise fakti. Kohus luges tõepäraseks hageja kohtuistungil antud selgitused kostjalt raha mittesaamise kohta, samas luges paljasõnalisteks kostja väited Pindi Kinnisvararaha AS-ilt mittesaamise kohta. Kostja poolt Pindi Kinnisvara AS-ilt ostu-müügisumma vastuvõtmise asjaolu tõendamise kohustus on hagejal. Üksnes ostu-müügilepingu p-s 2 sätestatu seda asjaolu ei tõenda. Ühtegi tõendit müügisumma vastuvõtmise kohta kostja poolt hageja kohtule ei esitanud. Kui hageja oli veendumusel, et ostu-müügilepingu alusel jäi talle raha tasumata, pidi ta pöörduma nõudega ostja AS-i Pindi Kinnisvara vastu. Kohus ei märkinud otsuses arusaadavalt kohtu tuvastatud asjaolusid ja nendest tehtud järeldusi. Kohati on arusaamatu kohtu märgitud kohaldamisele kuuluvate seaduste kohaldamise eesmärk ning põhjendatus. Kohus ei põhjendanud, miks ta ei nõustunud kostja väidetega. Vastus apellatsioonkaebusele Anne Rebenko ei nõustunud apellatsioonkaebuse väidetega ja palus jätta selle rahuldamata.

3(5)

Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Kolleegium, ära kuulanud pooled ja tutvunud asja materjalidega, leiab, et kaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse lõppjärelduse tühistamiseks, kuid kuna maakohus on materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud, siis TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tuleb tühistada maakohtu otsuse põhjendav osa ja hagi rahuldada ringkonnakohtu otsuses toodud põhjendustel. 25.08.1995 müüs hageja 45 000 krooni eest Pindi Kinnisvara AS-le korteri Tallinnas x. Hagejat esindas tehingu tegemisel kostja. Pooled ei vaidle, et hageja volitas kostjat enda nimel müügilepingu tingimustes kokku leppima, lepingu sõlmima ja sellele alla kirjutama. Hageja andis kostjale ülesande teostamiseks volikirja. Kuna tehing tehti enne 01.07.2002, siis vastavalt võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse §-le 11 tuleb kohaldada vaidluse lahendamisel tsiviilkoodeksi sätteid. TsK § 394 lg 1 kohaselt käsunduslepingu järgi kohustub üks pool (volinik) teostama teise poole (volitaja) arvel ja nimel teatavaid juriidilisi tegusid. Kolleegium leiab, et poolte vahel oli sõlmitud käsundusleping, mille kohaselt pidi kostja hageja nimel erastama hageja korteri ja müüma selle Pindi Kinnisvara AS-le. TsK § 397 p 3 järgi on volinik kohustatud viivitamatult volitajale üle andma kõik käsundi täitmise korras saadu. Maakohus on ebaõigesti vaidluse lahendamisel kohaldanud TsK § 477 lg-t 1. Kolleegiumi arvates ei ole kostja hageja arvel alusetult rikastunud. Poolte vahel oli käsund ja kostja kui hageja volinik oli kohustatud hagejale üle andma tehingu alusel Pindi Kinnisvara AS-lt saadu, kui ei olnud kokku lepitud teisiti. Hageja nõuab kostjalt ostu-müügilepingu järgi saadu üleandmist. Kostja on vastuseks hagile teatanud, et Pindi Kinnisvara AS ja hageja vahel oli kokkulepe, et Pindi Kinnisvara AS maksab hageja eest üürivõla ja tasub korteri erastamise eest, millise summa jääb hageja Pindi Kinnisvara AS-le võlgu ning korteri müügihind, mille ostja pidi tasuma hagejale, ja hageja võlg ostja ees arvestatakse tasa. Kostja väitis, et hageja ja Pindi Kinnisvara AS-i vahel oli sõlmitud laenuleping. Järelikult tuleb nõude lahendamiseks tuvastada, millised kokkulepped olid hageja ja Pindi Kinnisvara AS-i vahel. Ostu-müügilepingu p-s 2 on lepinguosalised kokku leppinud, et korter on müüdud Pindi Kinnisvara AS-le 45 000 krooni eest, mis on ostja poolt müüjale täielikult tasutud enne käesolevale lepingule allakirjutamist ning millise summa kättesaamist müüja kinnitab oma allkirjaga lepingul. Ebaõige on kostja kaebuse väide, et 25.08.2005 lepingust tuleneb, et hageja on isiklikult ostjalt raha kätte saanud. Lepingule on alla kirjutanud müüja esindajana kostja, kes on lepingus allkirjaga kinnitanud, et müüja on saanud raha kätte. Kolleegiumi arvates ei tähenda eeltoodu seda, et hageja isiklikult oleks raha enne lepingu sõlmimist kätte saanud. Lepingu sõlmis hageja nimel kostja, kes oli õigustatud ostjalt vastu võtma lepingu täitmiseks üleantava raha ja lepingu tekstist saab järeldada, et kostja on seda teinud. TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega pidi kostja tõendama, et hageja ja Pindi Kinnisvara AS vahel olid kokkulepped, millest tulenes Pindi Kinnisvara AS-i nõue hageja vastu ning hageja ja Pindi Kinnisvara AS nõuded arvestati tasa. Kolleegium leiab, et kostja ei ole oma vastuväite aluseks olevaid asjaolusid tõendanud. Tunnistaja A.H on küll selgitanud, kuidas Pindi Kinnisvara AS-s toimus tehingute tegemine, kuid tunnistaja ütlustest ei saa järeldada, millised olid hagejaga tehtud tehingu tingimused. TsK § 273 järgi pidi olema laenuleping summas üle viie krooni sõlmitud kirjalikus vormis ja selle olemasolu suuliste tõenditega tõendada ei saa. Seega sai asjaolu, et hageja võlgnes laenulepingu alusel Pindi Kinnisvara AS-le ostu-müügilepingus kokkulepitud müügihinna, tõendada ainult kirjalike tõenditega. Kirjalikku laenulepingut ega muid kirjalikke dokumente laenulepingu sõlmimise kohta kohtule esitatud ei ole. Asjaolu, et hageja ei ole 4(5)

nõudnud kostjalt kogu lepingu järgi saada oleva raha üleandmist, ei tähenda kolleegiumi arvates seda, et hageja ja Pindi Kinnisvara AS vahel oleks olnud muid rahalisi suhteid. Hagejal on õigus esitada nõue suuruses, mida ta peab põhjendatuks. Hageja on selgitanud, et ta soovib lepingu järgi saada oleva ja erastamisele kulunud summa vahet, kuid eeltoodu ei näita, et hagejal oleks olnud muid rahalisi kohustusi Pindi Kinnisvara AS-i ees. Ebaõige on apellandi väide, et Marek Õunamägi ei ole õige kostja ja nõue oleks pidanud olema suunatud Pindi Kinnisvara AS vastu. Hageja ei väida, et ostja on jätnud raha tasumata, vaid väitis, et kostja, kes tegutses tema volinikuna, ei ole täitnud käsunduslepingust tulenevat kohustust ja lepingu järgi saadut talle üle andnud. Ka lepingust tulenevalt oli Pindi Kinnisvara AS ostuhinna tasunud. Seega on kostja õige. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt tuleb käesolevas menetluse poolte menetluskulude kindlaksmääramisel ja jaotamisel kohaldada kuni 31.12.2005 kehtinud seadust. Kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 61 lg-te 1 ja 8 järgi tuleb apellandi poolt apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv jätta tema enda kanda.

Reet Allikvere

Ülle Jänes

Margo Klaar

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.