Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Mare Kõlvart
Otsuse tegemise aeg ja koht
25.06.2007a,Kentmanni kohtumaja ,Tallinn
Tsiviilasja number
2-05-14166
Tsiviilasi
ARhagi MÕvastu 23 400 krooni saamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AR(ik XXX,elukoht XXX) Kostja MÕ(ik XXX,elukoht XX)
Kohtuistungi toimumise aeg
15.05.2007 ,avalik istung
Kohtuistungil osalesid
Hageja AR Hageja volitatud esindaja AR Kostja MÕ Kostja volitatud esindaja UJ
Hagi rahuldada. Välja mõista MÕlt 23 400 (kakskümmend kolm tuhat nelisada ) krooni AR kasuks.
Kohtukulude jaotus Välja mõista MÕlt menetluskulud 1750 krooni ARkasuks.
Edasikaebamise kord
Pooled võivad esitada otsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates,kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Asjaolud ja menetluse käik Hagiavalduse kohaselt müüs kostja talle hageja poolt juulis 1995 a antud volikirja alusel 25.augustil 1995 a. Tallinnas,XXX asuva hageja korteri ja omastas tehingust saadud raha. Kostja sõlmis hageja nimel ostu-müügilepingu P AS-ga ,keda esindas AH.Hageja korteri müügist saadud raha ei saanud.Korteri müügihind oli 45 000 krooni.Hageja leiab,et kostja on alusetult omandanud temale kuuluva korteri müügist saadud raha.Hageja palub kostjalt tema kasuks välja mõista korteri erastamise teel omandatud hinna (20 700 krooni ) ja P AS-le edasi müüdud hinna (45 000 krooni ) vahest 23 400 krooni.Kohtukulud palub hageja välja mõista kostjalt.
Kostja vastus Kostja hagi ei tunnista.Kostja ei ole PAS-lt raha saanud.Ostu-müügilepingust nähtuvalt on müügihind ostja poolt müüjale täies ulatuses tasutud enne ostu-müügilepingule allakirjutamist ning summa kättesaamist kinnitab müüja oma allkirjaga lepingul,mis ei tähenda seda ,et rahasumma anti üle kostjale .Kostjale teadaolevalt oli hageja ja P AS vahel sõlmitud laenuleping,mille kohaselt andis P AS hagejale laenu korteri üüri-ja kommunaalmaksete võlgnevuste tasumiseks ja korteri erastamiseks.Kuna hagejale antud laenu ning korteri müügist saadud raha osas teostati tasaarvestus,siis andiski kostja ostu-müügilepingus kinnituse müügisumma tasumise kohta P AS poolt ja kinnitas selle kättesaamist hageja poolt. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
Kohtu põhjendused Kohus,kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja tunnistaja Argo Hollo ütlused ning tutvunud asjas esitatud kirjalike tõenditega,leidis,et hagi kuulub rahuldamisele. Vaidlust ei ole selles,et AR omandas eluruumi Tallinnas,XXX 16.08.1995 a. sõlmitud ostumüügilepingu alusel.Eluruumi eest tasus AR erastamisväärtpaberitega 20 700 krooni väärtuses.Lepingu p.3 ja p.4 tulenevalt ostis ARkorteri eritingimusteta,selle suhtes ei olnud tekkinud vaidlusi. 25.08.1995 a. müüs AR,kelle esindajana tegutses volituse alusel kostja,korteri asukohaga Tallinnas,XX, P AS-le. Ostu-müügi lepingu p.2 teksti kohaselt müüdi hagejale kuulunud korter P AS-le 45 000 krooni eest,mis on ostja poolt müüjale täielikult tasutud enne käesolevale lepingule allakirjutamist ning millise summa kätte saamist müüja kinnitab oma allkirjaga lepingul (tlk 11).
Kostja kinnitusel on lepingul olev allkiri tema poolt kirjutatud,kuid raha ei ole ta PAS-lt saanud. TsMS § 230 lg.1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid ,millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Võlaõigusseaduse ,tsiviilseadustiku üldosaseaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 2 tulenevalt asjaolule või toimingule mis on tekkinud või tehtud enne 1 juulit 2002 ,kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust ,kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Vaidlust ei ole selles,et hageja oli kostjale välja andnud kirjaliku üldvolikirja ,mis sisaldas volitust igasuguste tehingute teostamiseks. TsK § 65 mõttest tulenevalt, tegutseb esindaja esindatava arvel ,kuid tehingust saadud tulud kuuluvad aga esindatavale. Kostja on ostu-müügilepingus kinnitanud oma allkirjaga 45 000 krooni kättesaamist müüja poolt. Hageja eitab raha saamist. TsMS § 5 lg2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda.Pool määrab ise,mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Tunnistaja Argo Hollo ütluste kohaselt töötas ta koos kostjaga PAS-is 1994-1996 a.Nimetatud ostu-müügilepingu sõlmimisel esindas tema PAS –i ja kostja esindas PAS töötajana hagejat.Tunnistaja sõnul sai PAS üürivõlglastest teada majavalitsuste kaudu.PKAS maksis ära üürnike võlad ja tasus erastamise eest EVP-dega ,vastutasuks pidi nüüd juba korteriomanik müüma korteri PAS,kusjuures müügihinnaks olid PASpoolt tehtud kulutused,mille suuruse arvestas PAS raamatupidaja ja mis lepingu vormistamisel märgiti ostuhinnaks.Tunnistaja sõnul ütles raamatupidaja hinna ja notari aja ja tema koos kostjaga vormistasid lepingu,kostjale mingit raha hagejale üleandmiseks ei antud. Enne 1 juulit 2002 a. kehtinud TsÜS § 108 lg.1 sätestas ,et tsiviilõiguse teostamisel ja tsiviilkohustuse täitmisel tuleb toimida heas usus,sama sätte lg.2 kohaselt õiguste teostamine ei ole lubatud seadusevastasel viisil,samuti siis ,kui õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Kohus leiab,et kostja ei ole järginud hea usu põhimõtteid.Kostja ei ole temale antud volitust kasutanud esindatava huvides,tehingust saadud tulude üleandmist hagejale ei ole kostja tõendanud. Kostja ,olles müüja volitatud esindaja ja samaaegselt ostja PAS töötaja ,on 25.08.1995 a. sõlmitud ostu-müügilepingul oma allkirjaga kinnitanud,et korter on ostjale müüdud 45 000 krooni eest,mis on ostja poolt müüjale täielikult tasutud enne lepingu allkirjastamist. Samas ei ole kostja tõendanud ei raha üleandmist hagejale,ega mingite väidetavate tasaarvestust võimaldavate laenulepingute olemasolu ja arvestust. Seega on kostja vastuväited paljasõnalised. Registrite ja Infosüsteemide keskuse kirjast 05.06.2006 a nähtuvalt on PAS sundlõpetatud ja registrist kustutatud 03.04.2000 a. TsK § 477 lg.1 kohaselt isik,kes ilma seaduse või tehinguga kindlaksmääratud aluseta omandas vara teise arvel ,on kohustatud viimasele alusetult omandatud vara tagastama. Kohus leiab,et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 23 400 krooni. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3,kohaldatakse enne 01.01.2006 a. seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS § 60 lg.1 kohaselt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 1750 krooni.
Mare Kõlvart kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.