Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Tiiu Hiiuväin
Määruse tegemise aeg ja koht
10.detsember 2007. a, Tallinn, Kentmanni Kohtumaja
Tsiviilasja number
2-07-27273
Tsiviilasi
AS-i D kaebus kohtutäitur EV 26.06.2007 kohtutäituri tasu (497 613,41 krooni) väljamõistmise otsusele täiteasjas XXX Kaebuse esitaja: AS D (reg kood XXX; asukoht XXX) Kaebuse esitaja esindajad: vandeadvokaadid HP ja IL (Advokaadibüroo XXX) Asjast puudutatud isik: Harju tööpiirkonna kohtutäitur EV(XXX)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamine Kohtumääruse resolutsioon
Kirjalikus menetluses
Avalduse aluseks olevad asjaolud ja nõue AS D esitas kaebuse kohtutäitur EV 26.06.2007 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusele täiteasjas nr XXX 497 613,41 kroonise kohtutäituri põhitasu kohta. Kaebuse kohaselt sai avaldaja 31.08.2006 kohtutäiturilt täitmisteate, mille kohaselt Eesti Vabariigi avalduse alusel alustati täitemenetlus 34 131 459 krooni sissenõudmiseks.
19.09.2006 esitas avaldaja kohtule hagi alustatud täitemenetluse lubamatuks tunnistamiseks. Hageja taotlusel tagas kohus 20.09.2006 määrusega hagi täitemenetluse peatamise teel. Enne kohtutäituri poole pöördumist pidanuks Eesti Vabariik pöörduma arbitraažikohtusse nõude põhjendatud suuruse tuvastamiseks. Avaldaja esitas nõudele mitmeid põhjendatud vastuväiteid (sh aegumine), mistõttu nõue ei olnud selge. Eesti Vabariik pöördus arbitraažikohtusse alles pärast täitemenetluse alustamist. 13.06.2007 arbitraažikohtu otsuse alusel tasus avaldaja riigile 27.06.2007 kogu aktsiate erastamislepingu järgse võlgnevuse 21 341 256 krooni ja maa erastamise ostu-müügilepingute maksegraafikute järgsed maksed 829 286,20 krooni. Arbitraažikohus tuvastas, et riigi nõude suurus on enam kui 10 000 000 krooni väiksem kui avaldajalt algselt nõuti. 26.06.2007 koostas kohtutäitur kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse 497 908,40 kroonise põhitasu saamiseks. Avaldaja ei ole nõus kohtutäituri tasu maksma, kuna selleks puudub alus. KTS § 21 lg 1 järgi on kohtutäituri ametitoiming tasuline. Seega on tasu nõudmise aluseks ametitoimingu tegemine kohtutäituri poolt. Avaldaja arvates on ametitoiminguteks eelkõige TMS §-s 6 nimetatud täitetoimingud. KTS § 22 lg 1 järgi koosneb kohtutäituri tasu täitemenetluse alustamise tasust ja põhitasust. Täitemenetluse alustamise tasu on 295 krooni ja põhitasu 497 908,40 krooni. Samas ei ole kohtutäitur mingeid sisulisi ametitoiminguid teinud. Täitemenetluse alustamise hetkel ei olnud nõude suurus selge ja arbitraažikohtu otsuse alusel tasus avaldaja võla ilma, et täitur teinuks mingeid täitetoiminguid. TMS § 25 lg 2 järgi on vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja jooksul täitmise korral kohtutäituril õigus nõuda tasu pooles ulatuses ettenähtust. Kohtutäitur määras avaldajale 30 päevase vabatahtliku täitmise tähtaja, mis hakkas kulgema 31.08.2006-st. Olenemata sellest vastuväitest on tasu suurus ebaproportsionaalselt suur tehtud tööga võrreldes. Kohtutäituri põhitasu on arvestatud suuremalt summalt kui oleks põhjendatud. Kui sundtäitmise alustamine ei olnud lubamatu, tulnuks tasu arvutada maksimaalselt 13 625 102 kroonilt, mille osas kohtutäitur saanuks nõuet täita. Avaldaja taotleb 26.06.2007 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse tühistamist kohtutäituri põhitasu osas summas 497,613,41 krooni. Menetluskulud palub avaldaja välja mõisat kohtutäiturilt. Kohtutäituri vastuväited Kohtutäituri poolt esitatud vastuväidete kohaselt ei kuulu otsus tühistamisele. KTS § 23 lg 1 kohaselt muutub täitemenetluse alustamise tasu ja põhitasu sissenõustavaks täitmisteate kättetoimetamisega võlgnikule. Avaldaja väitest nõude ebaselguse kohta ei tulene vaidlusaluse tasu tühisus. Täitedokumendiks oli TMS § 2 lg 1 p 19 nimetatud notariaalselt tõestatud kokkulepe, mis nägi ette kinnisasja omaniku kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Kohtutäitur möönab, et täitemenetlus peatati enne nõude vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja lõppu. Kui hagi tagamise abinõu tühistamise hetkega on võlgnik nõude tasunud, on tal õigus tasuda kohtutäituri tasu pooles ulatuses. Selgitust selle kohta sisaldab täitmisteade. Kohtutäituri põhitasu suurus ei ole sõltuvusse seatud täitetoimingu keerukusest või aeganõudvusest. Tasu arvestamise aluseks on summa, mille nimetab sissenõudja. Sissenõudja vähendas nõuet Kohtutäitur taotleb kaebuse rahuldamata jätmist.
Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud avaldusega ja uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et kaebus tuleb rahuldada osaliselt. Avaldaja poolt kohtule esitatud avaldus tuleb lahendada hagita asjana kooskõlas Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS ) § 475 lg 1 p 15. KTS § 28 alusel võib kaebuse kohtutäituri tasu ebaõige määramise kohta kohustatud isik esitada kohtutäituri büroo asukoha järgsele maakohtule talle kohtutäituri otsuse esitamisest alates ühe kuu jooksul. Juhindudes TsMS § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 2.lõike järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Antud asjas kohtuistungi pidamise kohustust seadus ette ei näe, mistõttu kohus lahendab asja kirjalikus menetluses. KTS § 222 lg 1 järgi on kohtutäituri tasu sissenõudmise alus tema tehtud kohtutäituri tasu otsus; lõike 2 kohaselt kohtutäituri tasu otsus väljastatakse kohustatud isikule koos täitmisteatega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tulenevalt TMS §-dest 23 ja 24 algatatakse täitemenetlus sissenõudja ja täitedokumendi alusel. Esmaseks täitetoiminguks võlgniku suhtes on täitekutse saatmine võlgnikule (TMS § 24). Kohtutäituri seaduse § 21 lg 1 järgi on kohtutäituri ametitoiming tasuline ning seadus ei sätesta, mitu täitetoimingut peab tegema, et tekiks kohtutäituri tasu saamise õigus. Täituri õigus tasule (KTS § 21) tekib esimese täitetoimingu tegemisega. Sellest tulenevalt on kohtutäituril õigus tasule pärast esimese täitetoimingu tegemist - pärast täitekutse võlgnikule üleandmist või selle üleantuks lugemist. Kooskõlas KTS § 22 lg 1 on kohtutäituri põhitasu määr kehtestatud rahalise nõude suurusest või täitetoimingu sisust lähtudes või mõlemast lähtudes kindla summana. Avaldaja täitis nõude pärast seda, kui ta sai kätte täitemenetluse algatamise otsuse. Kuna avaldaja täitis täitedokumenti kohtutäituri määratud vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul, siis kuuluvad kohaldamisele KTS § 23 lg 2 ja TMS § 25 lg 2, mis näevad ette kohtutäituri tasu nõudmist pooles ulatuses seaduses ettenähtust. 26.06.2007 otsusega muutis kohtutäitur võlgnikult sissenõutava kohtutäituri tasu suurust ja luges selleks 421 706,28 krooni arvestades, et sissenõutav võlasumma oli 21 341 256 krooni, mitte 34 131 459 krooni nagu oli märgitud sissenõudja esialgses 25.08.2006 täitmisavalduses. Selline seisukoht on kooskõlas Riigikohtu lahenditega nr 3-2-1-78-03 ja 3-2-1-68-07. Kooskõlas nimetatud lahenditega toimub sundtäitmine ka täitedokumendi vabatahtlikul täitmisel ning võlgnikul tekib täituri tasu ja täitekulu maksmise kohustus. Kohtutäituri tasuna peab võlgnik maksma viidatud sätetest ja KTS § 2512 tulenevalt 210 853,14 krooni [360 000+61 706,28 (12 341 256x0,5%) :2], millele lisandub käibemaks 18%. Ülalmärgitud põhjendustel tuleb kaebus rahuldada osaliselt. Kooskõlas TsMS § 172 lg 1 ja § 162 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.