Otsuse tegemise aeg ja koht 01.09.2017 Kentmanni kohtumaja tsiviilkantselei Tsiviilasja number
2-15-11766
Tsiviilasi,
ERGO Insurance SE hagi Xxxxvastu kahju hüvitamiseks 15814,37 €
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik
Hageja: ERGO Insurance SE (registrikood 10017013, asukoht Tammsaare tee 47, 11316 Tallinn); esindaja Kairi Koppel Kostja: Xxxx(ik xxxx, xxxx, xxxx), esindaja v.adv. Toomas Laanemäe Kohtuistung 12.04.2017, Tallinn, hageja esindaja Kairi Koppel, kostja Xxxx, esindaja adv. Toomas Laanemaa
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata ERGO Insurance SE hagi Xxxx ́i vastu kahju hüvitamiseks 15814,37 €.
2.Välja mõista ERGO Insurance SE hagi Xxxx ́i kasuks menetluskulude katteks 2335 € (sh käibemaks 329,17 €).
3.Jätta ERGO Insurance SE menetluskulud tema enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb sellisel juhul esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.07.04.2014 toimus Tallinnas Paldiski maanteel liiklusõnnetus, mis põhjustati Xxxxile kuuluva sõidukiga Mercedes-Benz CL500 (reg.märk xxxx). Liiklusõnnetusega tekitati varaline kahju XxxxOÜ-le, kellele kuuluv sõiduk Honda CR-V(xxxx) sai avarii tagajärjel
kahjustada. Liiklusõnnetuse toimumise hetkel sõiduki Mercedes-Benz reg.m xxxx kindlustusmakse õigeaegselt tasumata. Kuna kostja tsiviilvastutus oli avarii toimumise hetkel kindlustatud ERGO Insurance SE poolt liikluskindlustuse tavalepinguga nr XXXX, siis selle alusel tekkis ERGO Insurance SE-l liikluskahju hüvitamise kohustus kannatanu ees.
2.Hageja poolt on kannatanule hüvitatud liikluskahju summas 15 014,37 eurot, millele lisanduvad käsitluskulu summas 800 eurot, kõik kokku 15 814,37 eurot.
3.Hageja palub LkindS § § 48 lg 2 p 6, § 5 lg 1, 48 lg 3 järgi kostjalt välja mõista 15 814,37 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited
4.Kostja hagi ei tunnista. Kostja ei olnud 07.04.14 õnnetuse toimumise ajal vaidluselase sõiduki omanik, sest selle omanik oli XxxxOÜ. Märgitu nähtub ka sõiduki registriandmetest. Kostja ei ostnud endale vaidlusalust sõidukit 12.02.14 lepinguga, sest kostja pole sellele alla kirjutanud. Sellist lepingut pole kostja sõlminud. Peale selle on XxxxOÜ aadressiks näidatud Xxxx, kuigi tegelik aadress oli Xxxx, mis muudeti 15.05.14 Xxxx. Alles 03.03.15 sai OÜ Xxxxaadressiks Xxxx (lk 42, I kd). Dokumendid on võltsitud ja tagantjärgi tehtud. Tõendamata on, et kahju on hüvitatud ja hageja pole väitnud ega tõendanud, et kostja on liiklusavarii eest vastutav. Selged pole ka käsitluskulud. Lisaks oli 07.04.14 makse õigeaegselt tasutud. Hoopis kostja müüs 19.09.13 sõiduki OÜ-le Xxxx. Menetluskulud palub jätta hageja kanda. Kohtu põhjendused
5.Liikluskindlustuse seaduse (LKindlS )§ 5 lg 1 I lause kohaselt kindlustusvõtja on sõiduki omanik. LKindlS § 8 lg 1 kohaselt liikluskindlustuse leping sõlmitakse vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. LKindlS § 23 lg 1 kohaselt sõiduki võõrandamisel astub sõiduki omandanud isik sõiduki suhtes sõlmitud lepingus kindlustusvõtja kohale. Sõiduki omaniku surma korral astub sõiduki õiguspärane valdaja lepingus kindlustusvõtja kohale. LKindlS 48 lg 2 p 6 sätestab, et kindlustusandjal on õigus esitada nõue kindlustusvõtja vastu, kui kindlustusjuhtumi toimumise hetkeks oli kindlustusmakse tasumata perioodi eest, millal toimus kindlustusjuhtum, samuti käesoleva seaduse § 19 lõikes 9 sätestatud juhul. Kindlustusmakse tasumine
6.Hageja poolt kohtule esitatud kindlustuspoliisiga nr XXXXon tõendatud, et vaidlusaluse sõiduki suhtes oli kostja ja hageja vahel 09.07.13 sõlmitud liikluskindlustusleping kindlustusperioodiga 09.07.13-08.07.14 osamaksetega 12*36,58 € aastase maksega 438,96 €. Lepingu lisa järgi (lk 6-7, I kd) järgi tuli tasuda makseid igakuiselt 36,58 €, esimene makse pidi olema tasutud 12.07.13 ja järgnevad maksed igakuiselt kuu 09. kuupäeval. Seega on periood, mille eest makseid tuli lepingu järgi tasuda, vastavalt makse kuupäevale järgnev kuune periood kuni järgmise kuu maksepäevani. Kuna vaidlusalune liiklusõnnetus toimus 07.04.2014, siis pidi olema tasutud 09.03.14 tasumisele kuuluva järgneva perioodi makse. Teisisõnu pidi 07.04.14, kui liiklusõnnetus aset leidis, olema kindlustusmakse 36,58 € VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1, 2 järgi tasutud. Kohtule esitatud kostja esitatud maksekorraldusest 07.04.14 (lk 67, I kd) nähtuvalt on tasutud sõiduki 537 BJZ eest 292,64 € hagejale Xxxxpoolt. Maksedokumendis ei nähtu, millal kellaajaliselt on see 2 (5)
tasutud. Hageja poolt kohtule esitatud kindlustuspoliisile on tehtud märge, et õnnetus leidis aset 07.04.17 kl 13:20, kuid makse tasuti kl 14.04 (lk 7, I kd). Lisaks nähtub hageja poolt kohtule esitatud kahjukäsitlustoimikule lisatud AS Swedbank kirjast 07.03.16 (I kd lk 156157), et vastav ülekanne laekus 14:04:26. Hageja on tõendanud kohtule esitatud kahjustada saanud sõiduki juhi kahjujuhtumi teatega, et vaidlusalune avarii leidis aset 07.04.14 kl 13:20 (lk 165, I kd). Kostja ei ole vastupidist tõendanud, sest kostja enda poolt kohtule esitatud Xxxxe-kirjast tasumise kellaaega ei nähtu (I kd lk 181-182). Märgitud AS Swedbank e-kirja ning kahjujuhtumi teatega on hageja tõendanud, et liiklusõnnetus toimus enne kui maksti ära sõiduki eest kindlustusmakse. Kohtule esitatud kostja seletuskirjast (II kd lk 16A) 10.04.14 nähtuvalt põhjustas tema liiklusavarii vaidlusaluse sõidukiga
07.04.14.Hageja poolt kohtule esitatud ELKF Polis andmebaasi väljavõtte ja kohtuotsusega 18.03.2015 nr 4-15-1069 (II kd 93-94) on tõendatud, et vaidlusaluse avarii põhjustas kostja. Seega on hagejal õigus LKindlS § 48 lg 2 p 6, § 5 lg 1, I lause järgi esitada kahju hüvitamisest tulenev tagasinõue kostja poolt vaidlusaluse sõidukiga põhjustatud sõiduki kindlustusvõtja, kelleks saab olla omanik, vastu. Sõiduki omanik
7.Vallasomand tekib AÕS § 92 lg 1, 2 järgi vallasasja üleandmisega, kui on omandaja ja võõrandaja vahel selles, et omand antakse üle omandajale ja kui vallasasi on juba omandaja valduses, piisab omandi tekkimiseks võõrandaja ja omandaja vahelisest kokkuleppest omandi üleandmise kohta. Liiklusregistri kannetel ei ole omandiõiguslikke tagajärgi.
8.Hageja poolt esitatud müügilepingust, mis on väidetavalt sõlmitud 12.02.2014 ja millega oli vaidlusalune sõiduk müüdud ja omand üle antud kostjale (lepingu p 4, so enne avariid mõni kuu), nähtub, et lepingus on näidatud XxxxOÜ aadressiks Xxxx, Tallinn (koopia originaalist, I kd lk 163, originaal ekspertiisimaterjalide juures). Kostja väide, et tema pole märgitud dokumendil alla kirjutanud, käekirja ekspertiisiga (kostja taotles, akt 28.09.2016, II kd lk 44) kinnitust ei leidnud, küll aga pole tema akti kohaselt lepingus olevat käsikirjalist tekist kirjutanud. Seega on kostja sellise 12.02.14 dokumendi vaid allkirjastanud. Samas oli äriregistri andmed kohaselt (millele tugines kostja, I kd lk 66) 2004.a. veebruaris, kui märgitud leping väidetavalt sõlmiti, XxxxOÜ aadressiks hoopis Xxxx. Nimetatud aadress muudeti 15.05.2014 Suur -Paala tn 2-6 ning äriregistri andmete kohaselt sai XxxxOÜ aadressiks Nafta tn 1 alles 03.03.2015 (kanne 7). Kostja vande all antud seletustest nähtub, et ta võttis OÜ-st Xxxxlaenu ja sõiduk vormistati Xxxxnimele ARK-is, milleks kostja andis üle ka auto valduse.. Seda kinnitab ka kostja poolt esitatud müügileping 19.09.13 (I kd lk 180), millega kostja võõrandas AÕS § 92 lg 1, 2 järgi sõiduki omandi hagejale. Pärast seda sai seletuste kohaselt autot kasutada ja kokkulepe oli selles, et kui laen on tagastatud, siis saab ta auto omanikuks. Seega oli kindlustusleping (mida kinnitab poliis, I kd lk 6), mis oli sõlmitud 09.07.13 ehk varem kui müügileping 19.09.13 ning seetõttu astus XxxxOÜ vaidlusalusesse kindlustuslepingusse uue kindlustusvõtjana kostja asemale LkinlS § 23 lg 1 järgi.
9.Kostja poolt kohtule esitatud e-kirjadest, mis talle saadeti 09.04.14, 04.07.14, 15.07.14 (II kd lk 64-69) nähtub, et veel 2014. aprillis ja juulis nõudis XxxxOÜ kostjalt laenu tagastamist ja lubas sõiduki registrist maha võtta, kui kostja laenu ei tagasta. Seega pidas OÜ Xxxx2014. aprillis, juulis end sõiduki omanikuks, kellel on võim ja voli määrata AÕS 3 (5)
§ 68 lg 1 mõttes sõiduki saatust ja seda käsutada (näiteks taotleda registrist kustutamist). Kohus märgib siinkohal, et e-kirjade järgi oli kostjal võlg XxxxOÜ ees 09.04.14 ehk paar päeva hiljem pärast avariid ja vaid paar kuud enne väidetava lepingu 12.02.14 sõlmimist, üle 12 000 € (lk 65). Ka sama aasta juulis (lk 66-70, II kd) oli kostjal võlg OÜ Xxxxees ning OÜ Xxxxsoovis vaidlusalust sõidukit tagasi saada ning lisas, et kui võlg tasutakse, vormistatakse sõiduk kostja nimele. Lisaks on 14.07.14 kirjaga kostjat hoiatatud lepingu ülesütlemisega, kui ta võlga ära ei tasu.
10.Hageja poolt kohtule esitatud ja kostja poolt tuginetud Harju Maakohtu 18.03.2015 kohtuotsusest nr 4-15-1069 (II lk 94), millega kostja tunnistati süüdi vaidlusaluses 07.04.2014 toimunud liiklusõnnetuse põhjustamises, nähtub, et vaidlusaluse liiklusavarii tulemusel sai kahju OÜ Xxxxja lisaks xxxx OÜ. Seega ei peetud märgitud liiklusõnnetuse ajal kostjat sõiduki omanikuks.
11.Kostja poolt kohtule esitatud Maanteeameti 2.12.2015.a. kirjast nr. 26-12/15-00266/462, nähtub, et 07.04.2014 oli sõiduki Mecedez–Benz CL500 reg nr. xxxx omanikuna kantud registrisse XxxxOÜ (I kd lk 69). Lisaks nähtub kostja taotluse alusel Maateeametist välja nõutud 15.04.2016 kirjast nr 28-7/16-00384/229 ja nende lisadest (müügilepingud), et XxxxOÜ võõrandas sõiduki Mecedez–Benz CL500 reg nr. xxxx Xxxxile 15.01.2015 ehk seega oli 07.04.2014 (liiklusõnnetuse toimumise aeg) sõiduki omanikuna registrisse kantud XxxxOÜ (I kd 195-196). Ehkki Maanteeameti sõiduki registri andmed ei kujuta endast õigusloovaid andmeid, on tegemist siiski tõendiga, mis kohtu hinnangul annavad kinnitust selle kohta, et kui XxxxOÜ pidas end sõiduki omanikuks, siis avaldas ta ka registripidajale enda kui omaniku andmed vaidlusaluse sõiduki kohta.
12.Kuna Maanteeameti kirjadest nähtuvalt on Mecedez–Benz CL500 reg nr. xxxx sõiduki omaniku andmeid ka muudetud (07.04.14 oli omanikuna registreeritud XxxxOÜ ja 15.01.2015 omanikuna registreerutud kostja), siis pole eluliselt usutav, et kui XxxxOÜ poleks end pidanud sõiduki omanikuks 07.04.14, et ta siis oleks lasknud ning näidanud end sõiduki omanikuna registris. Veelgi enam. Kui OÜ Xxxxpidas 09.04.14 ja juulis 2014 kostjat enda ees võlgnikuks ja lubas sõiduki registrist maha kanda, lepingu üles öelda, kui kostja võlga ära ei tasu, siis pidas ta end kohtu hinnangul sõiduki omanikuks. Ka seetõttu leiab kohus, et 12.02.14 kuupäevaga dateeritud leping ei kajastada OÜ Xxxxja kostja vahelist tehingut sõiduki omandi üleandmise kohta nimetatud kuupäeval, sest mingeid andmeid, et registris oleks ka sõiduki omaniku andmeid muudetud, peale selle, et 15.01.15 kanti omanikuna registrisse vastava kosja omanikuna vastava XxxxOÜ ja kostja vahelise 13.01.15 lepingu alusel, ei ole. OÜ Xxxxenda käitumine, kus ta lubas kostjale saadetud ekirjadega 09.04.14 ja juulis lepingu üles öelda, sõiduki registrist kustutada, kui kostja võlga ära ei tasu, kinnitab, et tegelikult oli ta 07.04.14 vaidlusaluse sõiduki omanik ja pidas end ka selle omanikuks. Kohus märgib, et vaidlusalune leping 12.02.2014 ilmus välja alles pärast seda, kui hageja oli nõudnud esmalt kahju hüvitamist OÜ-lt Autkiirpant, kes sellele nõudele vastu vaidles ja siis vaidlusaluse müügilepingu hagejal esitas (I kd lk 155, vt XxxxOÜ kiri ja selle lisa ).
13.Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja on ümber lükanud enda vande all antud seletuste, Maanteeameti eelviidatud kirjadega ja lisatud lepinguga, kostjale saadetud ülalviidatud e4 (5)
kirjadega ja lepingu ülesütlemise hoiatusega, äriregistri andmetega, kohtuotsusega nr 415-1069 18.03.15, et tema ei olnud 07.04.2014 vaidlusaluse liiklusavarii toimumise ajal sõiduki Mecedez–Benz CL500 reg nr. xxxx omanik AÕS § 68, § 92 lg 1, 2 ega ka enam LkindlS § 5 lg 1 I I lause ning § 23 lg 1 järgi enam ka vaidlusaluse kindlustuslepingu järgi kindlustusvõtja.
14.Eeltoodu tõttu ei saa hageja esitada kostja vastu LKindlS § 48 lg 2 p 6 järgi kahju hüvitamisest tulenevat tagasinõuet ning hagi jääb rahuldamata. Kohus ei anna seetõttu hinnangu kahju suurusele, koosseisule ja selle kohta esitatud väidetele, tõenditele. Menetluskulud, asja hind
15.Kuna hagi jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1, 2 alusele hageja kanda. Menetluskulud on TsMS § 138 lg 1, 2, § 143 lg 1, § 144 p 1 järgi lõiv, ekspertiisikulu, esindaja kulud.
16.Kostja menetluskuludeks on ekspertiisikulud 360 € ja lepingulise esindaja kulud 1975 € (sh käibemaks 329,17 €, arve 20170073) kokku 13 h ja 10 min eest. Tasu määr on avalduse kohaselt 125 € + käibemaks (II kd lk 83)Hageja ei vaidlustanud kostja menetluskulusid. Kohus leiab, et kostja töötasu määr vastab kohtupraktikale, tehtud töö kogus vastab asja mahule ja keerukusele. Seega on TsMS § 175 lg 1 alusel esindaja tasu kokku 1975 €, sh käibemaks 329,17 € põhjendatud. Kokku moodustavad kostja põhjendatud menetluskulud 2335 €, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. Hageja menetluskuluks olnud lõiv 700 € jääb tema enda kanda.
17.Tsiviilasja hind on 15814,37 €. (digitaalne allkiri) Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.