Maret Schultzi (Schultz) hagi OÜ Kristin Kaufmanni Hambaravi ja Kristin Kaufmanni (Kaufmann) vastu tervisekahjustusega tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks 129 054,08 krooni väljamõistmises
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 18.04.2007 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Maret Schultzi apellatsioonkaebus
Menetluse liik
22.11.2007, avalik kohtuistung
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Maret Schultz, esindaja riigi õigusabi korras adv. Madis Mahlapuu Kostja OÜ Kristin Kaufmanni Hambaravi, esindaja Ivo Viires Kostja Kristin Kaufmann, esindaja Ivo Viires Kolmas isik OÜ MN Modicus, esindaja Maie Nõmm
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 18.04.2007 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Välja mõista riigieelarvest 5947 (viis tuhat üheksasada nelikümmend seitse) krooni 20 senti, sh käibemaksu 907 krooni ja 20 senti Advokaadibüroo Kuklase & Partnerid kasuks riigi õigusabi osutamise eest advokaat Madis Mahlapuu poolt. Ringkonnakohtu otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates vandeadvokaadi vahendusel. Asjaolud ja hageja nõue
Hageja esitas 28.01.2005 kohtule hagi, milles palub kostjatelt solidaarselt välja mõista 129 054,08 krooni. Hagi põhjenduste kohaselt pöördus hageja 06.02.2002 OÜ Kristin Kaufmanni Hambaravi kliinikusse sooviga valmistada ja paigaldada hambasild ja hambatihvt. Kostja andis hagejale võimaliku allergilise reaktsiooni selgitamiseks proovi metallisulamist Orplid Keramik 5, millega tehti hagejale 08.-13.02.2002 Kutsehaiguste
Kliinikus allergiatest. Teistkordselt testiti hagejal allergiliste reaktsioonide teket Kutsehaiguste Kliinikus 13.-15.05.2002. 07.03.2002 paigaldas OÜ Kristin Kaufmanni Hambaravi arst Kristin Kaufmann hagejale OÜ MN Modicus poolt valmistatud sildproteesi. Samas valmistatud tihvtköntpanust kostja hagejale ei paigaldanud. Hageja on tasunud hambasilla valmistamise ja paigaldamise eest 17 723 krooni. Hambasild eemaldati 05.04.2002. OÜ Kristin Kaufmanni Hambaravi on pöördunud 20.05.2002 OÜ MN Modicus poole taotlusega kontrollida hambasilla materjali koostist. Hageja on 27.05.2002 esitanud Kristin Kaufmannile taotluse hamba proteesimiseks tehtud kulutuste tagastamiseks põhjendusega, et paigaldatud sildprotees avaldas talle tervistkahjustavat mõju. Taotlusel on Kristin Kaufmanni märge selle saamise kohta ning viide kavatsusele taotlus rahuldada (t.lk 120-121). Samal päeval on Kristin Kaufmann pakkunud hagejale koostööd hambasilla paigaldamisega seonduva lahendamiseks, millega hageja ei nõustunud (t.lk 119). Hageja on 04.06.2002 pöördunud sotsiaalministeeriumi arstiabi kvaliteedi ekspertkomisjoni poole avaldusega, milles palub osutada kaasabi sildproteesi ja tihvti eest tasutud raha tagastamiseks. Avaldust on põhjendatud asjaoluga, et valmistatud sildprotees kahjustas hageja tervist märkimisväärselt. Samas on hageja esitanud valuraha nõude tervisekahjustuste ja moraalse kahju hüvitamiseks. Tervishoiuameti arstiabi kvaliteedi ekspertkomisjoni 03.10.2002 koosoleku protokollilise otsusega nr 39 on jäetud hageja taotlus rahuldamata.
2.Hageja väidab, et kostjad on tekitanud talle varalist kahju 93 054,08 krooni. Kahjuna käsitab hageja hambasilla valmistamise ja paigaldamise tasu 17 723 krooni, millele lisandub inflatsioon 5% ulatuses aastas, so kokku 20 516,58 krooni. Kahjuna on hinnatav ka asjaajamisele kulutatud aeg (1658 tundi) tunnitasuga 43,75 krooni, so kokku 72 537,50 krooni. Hageja väidab, et kostjad on tekitanud talle mittevaralist kahju, mis väljendub suure osa hammaste puudumises (kehalise terviklikkuse kaotuses), väljanägemise muutuses, olulises psüühika ja närvitegevuse häires, heaolu languses. Hageja hindab õiglaseks hüvitiseks 3 aastat kestnud kannatuste eest 36 000 krooni. Hageja väidab, et hambasilla paigaldamise päeval halvenes tema enesetunne järsult. Tema vererõhk kõrgenes, silmades oli rähk, tekkis peavalu, igemete turse, valud lihastes, südame pekslemine, iiveldus, higistamine, unetus ja üldine nõrkus. Pärast hambasilla eemaldamist paranes tema enesetunne koheselt. Hageja väidab, et sõlmis kostjaga kokkuleppe hambasilla valmistamiseks ja paigaldamiseks sulamist Orplid Keramik 5. Talle valmistatud hambasild ja hambatihvt ei olnud vaatamata seda kinnitavatest tõenditest, valmistatud sellest sulamist. Kostjad pidanuks tagama teenuse vastavuse kokkulepitule ja tarbija poolt valitud näidisele. Hageja väidab ka, et kostja on ebaõigest sulamist hambasilla valmistamise omaks võtnud, mida kinnitab viimase pakkumine raha tagastamiseks või uue silla valmistamiseks. Kostjate seisukoht
3.Kostjad hagi ei tunnista. Kostjad väidavad, et OÜ Kristin Kaufmanni Hambaravi osutas hagejale hambaproteesi paigaldamise teenust. Hambaproteesimise teenust osutas hagejale kolmas isik. Teenus osutati kvaliteetselt ja vajaliku hoolsusega. Hambaproteeside paigaldamine ei ole spetsiifiline raviteenuse osutamine. Hageja hammaste proteesimiseks ettevalmistamise teenust kostja hagejale ei osutanud, teenus seisnes üksnes suust vajalike jäljendite võtmises ja proteesi suhu paigaldamises. Hagejal puudub õiguslik alus teenuse eest tasutu tagasinõudmiseks. Kostja on teenuse osutamisel näidanud üles vajalikku hoolsust. Hagejale võimalike tervisekahjustuste riski vältimiseks tehti hagejale enne hambasilla valmistamist ja paigaldamist vastavale sulamile allergiatest, mille tulemused olid negatiivsed. Hambasild ja -tihvt valmistati samast sulamist, mida kasutati testimisel. Keemiliste ainete osakaalu muutumine sulamis ei saa põhjustada allergiat. Kostjad väidavad, et hageja väidetavad tervisekahjustused ei ole tõendatud ega saa ka nende
tõendatuse korral olla põhjuslikult seotud kostjate tegevusega. Hageja kirjeldatud kaebused ei ole iseloomulikud proteesimaterjali sobimatusest tingitud allergilisele reaktsioonile. Hambaproteeside paigaldaja kohustuste hulka ei kuulu kliendi üldise tervisliku seisundi määramine ega tema uurimine meditsiiniliselt muul viisil. Kostjad väidavad ka, et hageja pole tõendanud temal kahju olemasolu. Tasu on makstud osutatud teenuse eest, raha tagastamiseks puudub alus. Pensionieas isikul puudub kostjatelt keskmise töötasu nõudmiseks õiguslik alus. Mittevaralise kahju olemasolu pole tõendatud. Kolmanda isiku OÜ MN Modicus seisukoht
4.Kolmas isik ei pea hagi põhjendatuks. Ta väidab, et kasutas 2002 aastal hambaproteeside valmistamiseks metallisulamit Orplid Keramik 5, mida tellis hambastuudiumist. Samast materjalist on valmistatud hagejale testimiseks antud proov, hagejale paigaldatud hambasild ning hagejale üleantud hambatihvt. Kolmandal isikul oli hagejale hambasilla valmistamise ajal kaasaegne tehnika ja tal puudub võimalus mõjutada metallisulami keemilist koostist. Maakohtu otsus
5.Kohus jättis hagi rahuldamata ja mõistis Maret Schultzilt OÜ Kristin Kaufmanni Hambaravi ja Kristin Kaufmanni kasuks solidaarselt välja 2 875 krooni kohtukulude katteks ning riigilõivu 8 000 krooni riigituludesse.
6.Hageja on esitanud kahju hüvitamise nõude. Hagiavalduse kohaselt on kahju tekkimisega seotud asjaolud tekkinud ja toiminguid tehtud 2002 veebruarist kuni aprillini. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (RS) § 2 ja 11 järgi kohaldatakse asjaolule, toimingule, mis on tekkinud või tehtud või võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01.07.2002, asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust. RS § 22 järgi kohaldatakse kahju hüvitamise nõuetes kahju põhjustanud teo või sündmuse ajal kehtinud seadust. Kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 58 lg 1 järgi tekivad tsiviilõigused ja -kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, samuti õigusvastastest tegudest.
7.Hageja väidab, et on saanud varalist ja mittevaralist kahju seoses temale hambasilla valmistamise ja paigaldamisega kostjate poolt. Puudub vaidlus selles, et hageja tegi OÜ-le Kristin Kaufmanni Hambaravi ettepaneku hambaproteesi paigaldamiseks. Kostja nõustus ettepanekuga, tellis kolmandalt isikult hambasilla ja tihvti ning paigaldas hagejale hambasilla. Kohus leiab, et hageja ja OÜ Kristin Kaufmanni Hambaravi vahel on eelosundatud teenuse osutamiseks sõlmitud õigusliku sisuga kokkuleppe, millest on tekkinud tsiviilkoodeksi (TsK) §-s 162 sätestatud kohustus. Hageja pole esile toonud, millistel asjaoludel on nõue suunatud Kristin Kaufmanni vastu. Kristin Kaufmann füüsilise isikuna õigussuhet hagejaga ega vastutust hageja ees ei tunnista. Tervishoiuameti arstiabi kvaliteedi ekspertkomisjoni 03.10.2002 koosoleku protokollilise otsusega nr 39 on tõendatud, et doktor Kristin Kaufmann ei eksinud hageja suuõõne proteesimiseks ettevalmistamisel ja proteesimisel üldtunnustatud meetodite vastu (III kd t.lk 128). Seega puudub vaidluses esile toodud asjaoludel hageja ja Kristin Kaufmanni vahel kohustissuhe ning nõude rahuldamiseks Kristin Kaufmanni vastu puudub alus.
8.TsK § 162 järgi on võlgnik kohustatud tegema võlausaldaja (kreeditori) kasuks teatava teo, nagu: üle andma vara, tegema töö, maksma raha jms või hoiduma teatavast teost, võlausaldajal aga on õigus nõuda võlgnikult tema kohustuse täitmist. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja võttis hageja suust vajalikud jäljendid, tellis hambasilla ja tihvti ning paigaldas selle hagejale. Hageja tasus selle eest kokkulepitud hinna 17 723 krooni.
9.Poolte vahel on vaidlus selles, kas hagejale valmistatud hambasild on valmistatud kokkulepitud materjalist, so metallisulamist Orplid Keramik 5. Hageja väidab, et hambasilla
valmistamisel on kasutatud teist sulamit; kostja väidab, et tegemist on kokkulepitud sulamiga.
10.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus leiab, et hageja pole tõendanud kostja poolt lepingu rikkumist. Vaidlust ei ole selles, et hambasild telliti kolmandalt isikult. OÜ MN Modicus 21.03.2002 tõendi kohaselt on hagejale valmistatud tihvtköntpanus hambale 35 ja metallokeraamilised kroonid 35 ja 45 valmistatud väärismetallisulamist Orplid Keramik 5 ja kroonid on kaetud portselaniga Vita Omega 900 (I kd t.lk 7). OÜ MN Modicus tõendiga on vastuolus Hambastuudio Kaubanduse OÜ 07.12.2005 kiri (II kd t.lk 23), mille kohaselt Eesti Proovikoja 06.12.2002 ekspertiisiaktis nr 130 analüüsitud kullasulam ei vasta Hambastuudio Kaubanduse OÜ poolt müüdava Orplid Keramik 5 kullasulamile (Au 86,2 + Pt 11,5 + Zn 1,5 + Mn 0,1 + Ta 0,3 + Ru 0,4). Kohus hindab Eesti Proovikoja arvamusi dokumentaalsete tõenditena. Erinevused Eesti Proovikoja poolt tehtud hambasilla analüüside tulemustes ei anna alust hagi rahuldamiseks, sest tulemuste erinevus on tingitud erinevusest proovide võtmise viisis. Katsekehades on esinenud keemilised elemendid, milliste omavaheline suhe mõnevõrra erineb. Eesti Proovikoja katsete tulemuste järgi on testitud hambasilla ja kasutatud sulami näidise koostis samadest metallidest (Zn, Pt, Au), erinevused ilmnevad üksnes sulami koostisosade sisemises suhtes (I kd t.lk 35-44). Hambatihvti analüüs ei oma vaidluses tähendust, kuivõrd seda hagejale ei paigaldatud ning selle mõju hageja organismile on teadmata.
11.Kohus määras 12.05.2006 vaidlusaluste faktiväidete selgitamiseks ekspertiisi, mis jäi tegemata hagejast sõltuvatel asjaoludel. Ekspertiisi määramise ajal oli vaidlusalune hambasild hageja valduses ning ta saanuks oma väidete kinnituseks selle ekspertiisiks kohtule välja anda. Hageja soovimatust anda hambasild ekspertiisiks välja kinnitab hageja esindaja 31.05.2006 kiri, samuti hageja korduvad avaldused. Harju Maakohtu 13.10.2006 ekspertiisiks asja väljanõudmise määrusele vastas hageja 25.10.2006, et hambasild on kadunud. 02.02.2007 avalduses selgitab hageja teistel asjaoludel hambasilla vargust.
12.Kohus leiab, et hambasilla valmistamisel kasutatud sulami mittevastavuse tõendamise koormus lasus hagejal. Hagejast sõltuvatel põhjustel jäi kohtu määratud ekspertiis tegemata. Hambastuudio Kaubanduse OÜ 07.12.2005 kiri ei ole kohtu hinnangul piisavalt kaalukaks tõendiks kummutamaks teiste tõendite kogumist tulenevat järeldust. Kohtule ei ole teada teabenõudele vastamise eeldused, allakirjutanud isiku kasutuses olnud teabe maht ja kompetents.
13.Poolte vahel on vaidlus ka hagejal kahju olemasolus. Kohus leiab, et hageja pole tõendanud temal kahju olemasolu. TsK § 222 lg 2 järgi mõistetakse kahju all võlausaldaja poolt tehtud kulutusi, tema vara kaotsiminekut või rikkumist, samuti ka saamata jäänud tulu, mis ta oleks saanud, kui võlgnik oleks kohustise täitnud. Kahjuna käsitab hageja hambasilla valmistamise ja paigaldamise tasu 17 723 krooni, millele lisandub inflatsioon 5% ulatuses aastas, so kokku 20 516,58 krooni. Hageja poolt kostjale makstud tasu ei ole iseenesest hinnatav hageja kahjuna, sest hageja on tasu maksnud tehtud töö eest; osundatud tasu eest on talle valmistatud hambasild ja hambatihvt, milliseid hageja pole kostjale tagastanud. Hageja pole etteheiteid teinud hambasilla paigaldamise teenusele ja asjas kogutud tõendite põhjal pole sellisteks etteheideteks ka alust. Seega pole kahjuna hinnatav hambasilla paigaldamise teenuse eest makstud tasu. Väidetava inflatsiooni korvamiseks esitatud kahju nõue jagab kõrvalnõudena põhinõude saatust. Hageja käsitab varakahjuna asjaajamisele kulutatud aega (1 658 tundi) tunnitasuga 43,75 krooni, so kokku 72 537,50 krooni. Hageja pole oma väidete kinnitamiseks esitanud mingeid tõendeid. Kohtul pole alust eeldada hagejal vaidlusega seotud asjaajamiste tõttu tulu saamata jäämist. Võlasuhete pooltel lasus TsK § 173 järgi kohustus tegutseda majanduslikult kõige otstarbekamal viisil, osutades vastastikku teineteisele kõikvõimalikku abi. Kohus leiab, et kostja on tehingu täitmisel
tekkinud vaidluses käitunud kohustissuhte poolele kohaselt, pakkudes hagejale raha tagastamist eeldusel, et hageja omakorda tagastab tehingu järgi saadu. Sama kinnitab ka kostja poolt pakutud koostööplaan (I kd t.lk 119). Hageja seda teha ei soovinud. Kostja ettepanekuga nõustumisel saavutanuks pooled tehingueelse olukorra ning hageja saanuks kokku hoida vaidlusega seotult kulutatud ressursi. Kostja pakkumus oli suunatud olukorra lahendamisele ega ole käsitatav kahju põhjustamise omaksvõtu või hagi õigeksvõtuna.
14.Hageja käsitab mittevaralise kahjuna tervisehäiretest tingitud elukvaliteedi langust ning leiab, et selle korvaks hüvitise maksmine 36 000 krooni ulatuses. Hageja väited kehalise terviklikkuse kaotusest ja hammaste jätkuvast puudumisest tingitud elukvaliteedi langusest on vastuolulised. Hagejal hammaste puudumine (proteeside paigaldamise vajaduse teke) ei ole seotud kostja tegevusega. Asjas kogutud tõenditest nähtuvalt ei ole kostja hageja hambaid ravinud. Poolte vaidlus proteeside paigaldamise teenuse üle ei ole olnud hagejal takistuseks teiste vastava ala spetsialistide poole pöördumiseks ning vajaliku teenuse saamiseks. Hageja enda seletuse kohaselt on ta teiste hambaarstide teenuseid kasutanud. 2002 veebruaris Kutsehaiguste kliinikus hagejale läbiviidud allergia testi teatisega (I kd t.lk 5) on tõendatud, et hagejal ei tekkinud hambaproteesi materjali suhtes allergilisi nähtusid. 2002 mais samas kliinikus läbiviidud allergia testi teatise kohaselt muutusid kullaga testimise kohad punaseks (I kd t.lk 7). Tunnistaja M.Leisi ütlustest nähtub, et hambasilla sulami koostises kasutatud ainete osakaalus erinevuse olemasolu ei mõjuta allergilise reaktsiooni tekkimise tõenäosust. Allergeeni olemasolul tekib reaktsioon sõltumata aine osakaalust sulami koostises. Tunnistuse kohaselt reageerib organism metallisulamis sisalduvale allergeenile sõltumata selle sisalduse suhtarvust sulamis. See võib mõnel määral mõjutada vaid allergilise reaktsiooni ägedust. 2002 mais hagejale korduvkontrolli tegemata jätmisest saab järeldada allergilise reaktsiooni puudumist. Tervishoiuameti arstiabi kvaliteedi ekspertkomisjoni 03.10.2002 koosoleku protokollilise otsusega nr 39 on tõendatud, et hageja poolt kirjeldatud kaebused ei ole iseloomulikud proteesimaterjali sobimatusest tingitud allergilisele reaktsioonile (III kd t.lk 128). Hagejale väljakirjutatud retseptid, saatekiri ja uuringute tulemuste teatis tõendavad küll hageja tervisliku seisundi kontrolli ja mõne tervisehäire olemasolu, kuid need ei ole seostatavad kostjate tegevusega (III kd t.lk 74-77). Eesti Kohtuarstliku Ekspertiisibüroo Põhja-Eesti osakonna isiku kohtuarstliku ekspertiisiaktis nr 415 väljendatud arvamuse järgi ei saa hagejal peale hambasilla paigaldamist 07.03.2002 tekkinud subjektiivseid kaebusi kindlalt pidada allergilise reaktsiooni väljenduseks, kuna need sümptomid võivad olla tingitud Maret Schultzi eelnevast tervislikust seisundist, mille kohta eksperthinnanguks ei ole andmeid esitatud. 2002 mais kutsehaiguste kliinikus teostatud testi positiivne tulemus võis olla lokaalallergia sümptomiks, kuid võis tekkida ka hambasilla mehhaanilisest toimest (nt hõõrdumisest). Ekspert ei andnud arvamust hageja tervisekahjustuste suhtes põhjusel, et hageja ei ilmunud läbivaatusele (III kd t.lk 196-200). Kohtul puudub alus kahelda eksperdi arvamuses. Arvamuse andmisel tugines ekspert hageja tervist iseloomustavatele meditsiinilistele dokumentidele, mis olid kohtule kättesaadavad. Arvamus on järeldustes kooskõlas Tervishoiuameti arstiabi kvaliteedi ekspertkomisjoni 03.10.2002 otsusega. Hageja etteheited ekspertiisi läbiviimisele ja eksperdi arvamusele ei ole põhjendatud. Hageja ei osalenud vaatamata kohtu määrusele ekspertiisis. Hagejal oli võimalus seda teha ning esitada kohtu kaudu ekspertidele oma tervisehäireid kajastavaid tõendeid. Hageja puudumine läbivaatuselt ja tema poolt meditsiinilise dokumentatsiooni väljavõtmine meditsiiniasutusest on tingitud hageja subjektiivsest hoiakust ega ole kooskõlas protsessiõiguste heauskse kasutamisega. Hageja pole esitanud kohtule ühtegi tõendit, mis kummutaks ekspertarvamuse. Hageja tõstatatud kahtlused hambakaardi sissekannete õigsuse kohta on paljasõnalised ja tõenditega kinnitamata; hageja osundas kannete ebaõigsusele esmakordselt alles 31.01.2007, so pärast eksperdi arvamuse saamist. Kohus
peab vajalikuks märkida, et hageja on tõendamisemenetluses ilmutanud tõe tuvastamisele suunatud toimingute osas vastumeelsust ja soovimatust. Kohus ei saa otsust rajada tõendamata faktiväidetele. Apellatsioonkaebuse põhjendused
15.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja kostjatelt välja mõista 129 054, 08 krooni. Kohus kohaldas vääralt materiaalõiguse norme ja rikkus oluliselt menetlusõiguse norme. Kohus jättis kohaldamata TsK § 173 lg 1 ja 358 lg 1 ja 2. Apellant sõlmis Kristin Kaufmanni Hambaravi OÜ-ga lepingu hambasilla ja -tihvti valmistamiseks ja paigaldamiseks. Apellant soovis, et hambasild valmistatakse materjalist Bio 2001, kuid vastustaja tegi ettepaneku teha sild väärismetallisulamist Orplid Keramik 5, millega apellant nõustus tingimusel, et talle esitatakse sertifikaat Orplid Keramik 5 koostise kohta. Sertifikaati apellant ei saanud ja kolmanda isiku poolt antud tõend keemilise koostise kohta ei ole sama dokument. Hambasilla suhu paigutamise järel tekkisid apellandil allergilised haigusnähud. Apellant pöördus vastustaja soovitusel perearsti poole. Pärast hambasilla eemaldamist haigusnähud kadusid. Apellant pöördus SA PERH Kutsehaiguste kliinikusse hambasilla testimiseks, kuna tal tekkis kahtlus hambasilla koostise suhtes ja sai vastuse, mille kohaselt tekitas hambasild apellandile allergiat.
16.Kohus kohaldas vääralt TsK § 173 lg-t 2, kui leidis, et vastustaja on pakkunud vaidluses apellandile raha tagastamist eeldusel, et apellant tagastab tehingu järgi saadu. Kohustise täitmine oleks tähendanud, et vastustaja teeb hambasilla suhtes enne selle suhu paigutamist allergiatesti. Apellant tegi vastustajale taotluse raha tagasisaamiseks ja lubas tagastada hambasilla ja tihvti, kuid vastustaja mõtles ümber, kuigi oli lubanud taotluse rahuldada. Kohus jättis kohaldamata TsK § 222, mille kohaselt on võlgnik kohustatud hüvitama tekitatud kahju. Vastustaja ei täitnud oma kohustust valmistada apellandile allergiat mittetekitav hambasild nõuetekohaselt. Ekslik on kohtu väide, et apellandi poolt makstud tasu ei ole kahju. Kohus leidis ekslikult, et apellant tellis vastustajalt vaid hambasilla paigaldamise, sest apellant tellis nii valmistamise kui ka paigaldamise. Apellandil puudus otsene lepinguline suhe hambasilla valmistaja MN Modicus OÜ-ga. Vastustajal on omakorda nõudeõigus hambaproteesi ja –tihvti valmistanud MN Modicus OÜ vastu. Kahju tekkis apellandil sellest, et talle üleantud hambasild ja tihvt osutusid mittevajalikuks, aga ta oli nende eest maksnud.
17.Apellant töötas enne talle kahju tekkimist õpetajana koolis ja ta tunnitasu oli 43,75 krooni. Õpetajana töötamist takistas vajadus 30-35 aastat suus olnud kulunud väärismetallist hambasilla ja –tihvti vahetamiseks uute vastu. Apellant ei saanud apellant enam töötamist jätkata, sest puuduv hambasild segas diktsiooni ja rikkus väljanägemist. Suur osa ajast kulus kohtuvaidluse ettevalmistamisele ja seega on saamatajäänud tulu toimikus olevate tõenditega põhjendatud (ajakulu tabel I kd t.lk 16,17). Kohus jättis kohaldamata põhiseaduse § 25 ja § 28 lg 1. Kuna apellandil tekkis kahju enne võlaõigusseaduse kehtima hakkamist, tuli tugineda põhiseaduse §-le 25. Kohtu väide, et hagejal hammaste puudumine ei ole seotud kostja tegevusega, on ebaõige, sest hagejal puuduvad hambad seetõttu, et vastustaja ei valmistanud apellandile hambasilda ja –tihvti apellandiga kokkulepitud väärismetallist Orplid Keramik 5.
18.Apellant on tõendanud, et tal tekkisid allergilised haigusnähud vahetult pärast hambasilla suhupaigutamist. Seega on mõistlik eeldada, et allergilised haigusnähud ja hambasild olid omavahel seoses. Kuna apellant on elukutselt matemaatika- füüsika ja keelte õpetaja, siis ei saanud ta puuduvatest hammastest tuleneva halva diktsiooni tõttu teha edasi oma kutsetööd. Puuduvate hammaste tõttu oli takistatud ka söömine. Apellandil polnud enam raha uute proteeside ostmiseks, kuna ainsaks elatusvahendiks oli alates 2002. aastast vanaduspension ja proteeside hinnad on oluliselt tõusnud
19.Kohus on rikkunud menetlusnorme sellega, et jättis protokolli paranduste suhtes küsimata teiste menetlusosaliste seisukoha. Kohus jättis tähelepanuta apellandi poolt esitatud Orplid Keramik 5 ametliku maaletooja Hambastuudio Kaubanduse OÜ kinnituse selle kohta, et materjal, millest hambasild valmistati, ei olnud Orplid Keramik 5. Kohus ei põhjendanud, miks ta arvestas tunnistaja M.L ütlustega rohkem kui 5 aastat varem apellandile 15.05.2002 antud teatist. Hinnatud ei ole Eesti Proovikojas 05. ja 10.06.2002 läbi viidud analüüsi, mille kohaselt apellandi poolt testimiseks esitatud hambasild ei olnud valmistatud metallisulamist Orplid Keramik 5, vaid hoopis sulamist, mis on lähedane sulamile Bio Herador või Bio Mangold. Kohus on leidnud, et erinevused tulenesid erinevusest proovide võtmise viisis. Kohus ei ole oma järeldust, mis nõuaks eriteadmisi, põhjendanud. Kohus leidis ekslikult, et hambatihvti erinev koostis ei oma tähtsust, kuna tihvti suhu ei paigutatud. Hambatihvti keemiline koostis määrati 27.06.2002 ja see oli erinev tellitust ning seega oli tegemist lepingu rikkumisega. Kohus ei arvestanud Proovikoja arvamusi, C.Hafneri GmBh poolt saadetud Orplid Keramik 5 sertifikaati ega iga hamba suhtes tehtud testide võrdlustabelit. Kohus hindas vääralt ekspertiisakti nr 415, kus ei ole välistatud, et apellandi subjektiivsed kaebused võisid olla allergilise reaktsiooni väljenduseks. Ekspert möönis, et tegemist võis olla hambasillast tulenenud hõõrdumisega, mida kinnitas ka tunnistaja M.L. Isegi kui tegemist oleks olnud mehhaanilise hõõrdumisega, siis oleks see tõendanud, et hambasild ei vastanud lepingu tingimustele.
20.Kohus hindas vääralt Tervishoiuameti arstiabi kvaliteedi ekspertkomisjoni 03.10.2002 otsust, mis oli soovitusliku iseloomuga ja jättis arvestamata dr T.Jänese poolt 20.09.2002 koostatud eksperthinnangu, kes märgib, et kuna patsient ei saanud tema poolt tellitud tööd, on mõistetav tema soov saada tagasi raha, mis ta on kulutanud. Valikutena on võimalik vaid uue töö valmistamine või raha tagastamine. Kohus rikkus võrdse kohtlemise printsiipi, kuna apellant ei saanud oma arvamust avaldada. Apellatsioonkaebuse vastus
21.Vastustajad ei pea apellatsioonkaebust õigeks, vaidlevad sellele vastu ning paluvad jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
22.Ringkonnakohus, ära kuulanud menetlusosaliste seisukohad ja tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega täies ulatuses ega korda neid TsMS § 654 lg 6 alusel. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuste läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puudub kahtlus vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ning ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
23.Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole asja lahendamisel kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse norme ega rikkunud menetlusnorme, mis tooksid kaasa otsuse tühistamise. Hagejal oli maakohtus esindaja ja hageja on oma seisukohad avaldanud.
24.Hageja esitas hagi kahju hüvitamiseks kahe kostja vastu: Kristin Kaufmanni Hambaravi OÜ ja Kristin Kaufmanni vastu. Kohus on õigesti kvalifitseerinud poolte, s.t hageja Maret Schultzi ja Kristin Kaufmanni Hambaravi OÜ vahelise õigussuhte teenuse osutamise kokkuleppena, millest osaühingul tekkis TsK §-s 162 sätestatud kohustus.
25.Kohus jättis õigesti rahuldamata hagi füüsilise isiku Kristin Kaufmanni vastu, sest hageja ei toonud esile, millistel asjaoludel tal tekkis nõue Kristin Kaufmanni vastu. Hagi rahuldamata jätmine õigusliku aluse puudumise tõttu on seaduslik, sest hageja ja Kristin Kaufmanni
vahel puudus võlasuhe. Tuvastatud on, et Kristin Kaufmann ei eksinud hageja suuõõne proteesimiseks ettevalmistamisel ja proteesimisel üldtunnustatud meetodite vastu (III kd t.lk 128).
26.TsMS § 230 kohaselt peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Maakohus jaotas tõendamiskoormise õigesti ja leidis, et hageja pidi tõendama hambasilla valmistamisel kasutatud metallisulami mittevastavust kokkulepitud materjalile Orplid Keramik 5. Maakohus on tõendeid hinnates teinud õige järelduse, et hageja poolt esitatud tõendid ei anna alust väita, et hagejale valmistatud hambasilla puhul kasutati kokkulepitust erinevat sulamit. Kohus on põhjendanud, miks Eesti Proovikoja arvamusi ei saanud arvestada ja ringkonnakohus nõustub sellega. Eriteadmisi ei nõua, et tuvastada proovide võtmise viiside erinevus, mis viis erinevate tulemusteni. Maakohus on teinud kõik kohtust sõltuva vaidlusaluste faktiväidete selgitamiseks. Kohtu poolt määratud ekspertiis jäi toimumata hagejast sõltuvatel asjaoludel. 29.05.2006 Kutsehaiguste ja Töötervishoiukeskuse vastuskirjast maakohtule, milles kohus nõudis Maret Schultzi haigusloo väljastamist ekspertiisi jaoks, nähtub, et hageja võttis aprillis 2005 oma ambulatoorse kaardi välja ja palvele see tagastada vastas eitavalt (III kd t.lk.157). Maakohus on olemasolevaid tõendeid hinnates tuvastanud õigesti, et hageja ei ole tõendanud kostja poolt lepingu rikkumist. Hageja on apellatsioonkaebuses korranud samu väiteid, mis hagiavalduses ja -lisades ning kohus on neile kõigile piisava põhjalikkusega vastanud. Ringkonnakohus ei muuda esimese astme kohtu poolt tõenditele antud hinnangut.
27.Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsusega ka osas, kus kohus leidis, et hageja ei ole tõendanud kahju olemasolu. Hageja poolt kostjale makstud tasu ei ole iseenesest hinnatav hageja kahjuna, sest hageja tasus tehtud töö eest- talle valmistati hambasild ja –tihvt, milliseid ta ei ole kostjale tagastanud. Hageja ei ole tuginenud kahju hüvitamise nõudes hambasilla paigaldamise teenusele ja tasutud teenustasu ei ole käsitletav kahjuna. Mistahes kokkuleppe alusel makstud tasu tagastamise nõue ei ole käsitletav otsese varalise kahjuna. Sõltuvalt tasumise aluseks olnud kokkuleppe kehtivusest võib kokkuleppe pool kohaldada lepingu rikkumisest tulenevaid õiguskaitsevahendeid, lepingu kehtetuse korral aga tugineda alusetu rikastumise sätetele. Samuti ei ole hageja tõendanud saamata jäänud tulu 72 537,50 kooni seoses asjaajamisele kulutatud ajaga 1 658 tunni jooksul. Kohus on õigesti märkinud, et kostja on pakkunud hagejale koostööplaani, samuti raha tagastamist tingimusel, et hageja tagastab tehingu järgi saadu. Millegagi eeltoodust hageja ei nõustunud, kuigi kostja on püüdnud hagejale säästvamalt abi osutada olukorra lahendamiseks. Doktor T.Jänes on samuti väljendanud arvamust, et hageja soov saada raha tagasi on mõistetav ja samas toonud valikuna välja uue töö tegemise. Muus osas on arvamus teoreetiline ega väära kohtu järeldusi. Mittevaralise kahju olemasolu ei ole hageja tõendanud. Hageja kirjeldatud kaebused ei ole iseloomulikud proteesimaterjali sobimatusest tingitud allergilisele reaktsioonile. Kutsehaiguste kliinikus 2002 veebruaris läbiviidud allergia testi teatisega on tõendatud, et hagejal ei tekkinud hambaproteesi materjali suhtes allergilisi nähtusid. Tervishoiuameti arstiabi kvaliteedi ekspertkomisjoni 03.10.2002 otsusega nr 39 on tõendatud, et hageja poolt kirjeldatud kaebused ei ole iseloomulikud proteesimaterjali sobimatusest tingitud allergilisele reaktsioonile (III kd t.lk 128). Ekspertiisiaktis nr 415 toodud arvamus kinnitab tervishoiuameti eelnimetatud otsuse järeldusi ja on märgitud, et sümptomid võivad olla tingitud hageja eelnevast tervislikust seisundist. Hageja ise ekspertiisi ei ilmunud, tõendeid oma tervise kohta ei esitanud ja seetõttu ei arvestanud maakohus õigesti etteheidetega ekspertiisi läbiviimise ja eksperdi arvamuse kohta. Ka kohtumenetluses ei ole hageja oma väiteid tõendanud, mistõttu 36 000 krooni väljamõistmiseks mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses tervisehäiretest tingitud elukvaliteedi langusega puudus alus. Apellandi väide, mille kohaselt kohus jättis osa tõendeid hindamata, ei ole õige. Maakohus on tõendeid hinnanud kooskõlas TsMS § 232 lg-
tega 1 ja 2 ning rajanud otsuse üksnes asjas kogutud ja esitatud tõenditele. Kohtuotsus on vastavuses TsMS §-ga 436. Kaebuse väited ei anna alust anda esitatud tõenditele teistsugust hinnangut ja teha asjas apellandi poolt soovitud lahendit.
28.Kuna apellatsioonkaebus rahuldamisele ei kuulu, tuleb apellandi menetluskulud jätta tema enda kanda. Vastustajad menetluskulude taotlust ei esitanud. Tallinna Linnakohus määras 08.12.2004 määrusega Maret Schultzile advokaadi riigi arvel. Kuni 02.05.2007 osutas tasuta õigusabi Advokaadibüroo Leppik & Partnerid advokaat Marget Henrikson ja õigusabi osutaja vahetumise korras alates 23.05.2007 Advokaadibüroo Kuklase & Partnerid advokaat Madis Mahlapuu. Advokaat Madis Mahlapuu on taotlenud ringkonnakohtus osutatud riigi õigusabi osutamise eest riigieelarvest 5947,20 krooni väljamõistmist Advokaadibüroo Kuklase & Partnerid kasuks. Kolleegium leiab, et esindaja taotlus tuleb rahuldada ning riigi õigusabi tasu tuleb riigi õigusabi seaduse § 23 lg 1 ja justiitsministri 26.01.2005 määruse nr 2 "Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord" § 1 lg 1 alusel riigieelarvest välja mõista.
U.Loonurm
A.Tänav
I.Nõmm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.