Tsiviilasi nr. 2-05-265/21
Harju Maakohus kohtunik Aase Sammelselg otsuse aeg ja koht 18. aprill 2007 Kentmanni kohtumaja tsiviilasi MS’i hagi OÜK ja KK vastu tervisekahjustusega tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks 129 054.08 krooni väljamõistmises ja kohtukulude hüvitamises hageja MS, i.k. XXX, elab XXX, kohtuistungil osales volitatud esindaja, advokaat Marget Henriksen kostja OÜK, reg. XXX, asub XXX, kohtuistungil osales volitatud esindaja IV KK, i.k. XXX, elukoht, XXX, kohtuistungil osales volitatud esindaja IV kolmas isik OÜM, reg. XXX, asub XXX, kohtuistungil osales seadusjärgne esindaja, MN asjaolud Hageja pöördus 6.veebruaril 2002 OÜ H kliinikusse sooviga valmistada ja paigaldada hambasild ja hambatihvt. Kostja andis hagejale võimaliku allergilise reaktsiooni selgitamiseks proovi metallisulamist Orplid Keramik 5, millega tehti hagejale 8.veebruarist - 13.veebruarini 2002 Kutsehaiguste Kliinikus allergia test. Teistkordselt testiti hagejal allergiliste reaktsioonide teket Kutsehaigust Kliinikus 13.-15.maini 2002. 7.märtsil 2002 paigaldas OÜK arst KK hagejale kolmanda isiku poolt valmistatud sildproteesi. Samas valmistatud tihvtköntpanust kostja hagejale ei paigaldatud. Hageja on tasunud hambasilla valmistamise ja paigaldamise eest 17 723 krooni. Hambasild eemaldati 5.aprillil 2002.
OÜ K on pöördunud 20.mail 2002 OÜ MN-M materjali koostist.
poole taotlusega kontrollida hambasilla
Hageja on 27.mail 2002 esitanud KK’ile taotluse hamba proteesimiseks tehtud kulutuste tagastamiseks põhjendusega, et paigaldatud sildprotees avaldas talle tervistkahjustavat mõju. Taotlusel on K.K ’i märge selle saamise kohta ning viide kavatsusele taotlus rahuldada (tl. 120-121). Samal päeval on K.K teinud pakkunud hagejale koostööd hambasilla paigaldamisega seonduva lahendamiseks, millega hageja ei nõustunud (tl. 119). Hageja on 4.juunil 2002 pöördunud sotsiaalministeeriumi arstiabi kvaliteedi ekspertkomisjoni poole avaldusega, milles palub osutada kaasabi sildproteesi ja tihvti eest tasutud raha tagastamiseks. Avaldust on põhjendatud asjaoluga, et valmistatud sildprotees kahjustas hageja tervist märkimisväärselt. Samas on hageja esitanud valuraha nõude tervisekahjustuste ja moraalse kahju hüvitamiseks. Tervishoiuameti arstiabi kvaliteedi ekspertkomisjoni 3.oktoobri 2002 koosoleku protokollilise otsusega nr. 39 on jäetud hageja taotlus rahuldamata. hageja nõue ja põhjendused Hageja esitas 28.jaanuaril 2005 kohtule hagi, milles palub kostjatelt solidaarselt välja mõista 129 054.08 krooni ja jätta kohtukulud kostjate kanda. Hageja väidab, et kostjad on tekitanud talle varalist kahju summas 93 054.08 krooni. Kahjuna käsitab hageja hambasilla valmistamise ja paigaldamise tasu 17 723 krooni, millele lisandub inflatsioon 5% ulatuses aastas, s.o. kokku 20 516.58 krooni. Kahjuna on hinnatav ka asjaajamisele kulutatud aeg (1658 tundi) tunnitasuga 43.75 krooni, s.o. kokku 72 537.50 krooni. Hageja väidab, et kostjad on tekitanud talle mittevaralist kahju, mis väljendub suure osa hammaste puudumises (kehalise terviklikkuse kaotuses), väljanägemise muutuses, olulises psüühika ja närvitegevuse häires, heaolu languses. Hageja hindab õiglaseks hüvitiseks 3 aastat kestnud kannatuste eest 36 000 krooni. Hageja väidab et, hambasilla paigaldamise päeval halvenes tema enesetunne järsult. Tema vererõhk kõrgenes, silmades oli rähk, tekkis peavalu, igemete turse, valud lihastes, südame pekslemine, iiveldus higistamine, unetus ja üldine nõrkus. Pärast hambasilla eemaldamist paranes tema enesetunne koheselt. Hageja väidab, et sõlmis kostjaga kokkuleppe hambasilla valmistamiseks ja paigaldamiseks sulamist Orplid Keramik 5. Talle valmistatud hambasild ja hambatihvt ei olnud vaatamata seda kinnitavatest tõenditest, valmistatud sellest sulamist. Kostjad pidanuks tagama teenuse vastavuse kokkulepitule ja tarbija poolt valitud näidisele. Hageja väidab ka, et kostja on ebaõigest sulamist hambasilla valmistamise omaks võtnud, mida kinnitab viimase pakkumine raha tagastamiseks või uue silla valmistamiseks. kostjate seisukoht ja põhjendused Kostjad hagi ei tunnista. Kostjad väidavad, et OÜK osutas hagejale hambaproteesi paigaldamise teenust. Hambaproteesimise teenust osutas hagejale kolmas isik. Teenus osutati kvaliteetselt ja
vajaliku hoolsusega. Hambaproteeside paigaldamine ei ole spetsiifiline raviteenuse osutamine. Hageja hammaste proteesimiseks ettevalmistamise teenust kostja hagejale ei osutanud; teenus seisnes üksnes suust vajalike jäljendite võtmises ja proteesi suhu paigaldamises. Hagejal puudub õiguslik alus teenuse eest tasutu tagasinõudmiseks. Kostja on teenuse osutamisel näidanud üles vajalikku hoolsust. Hagejale võimalike tervisekahjustuste riski vältimiseks tehti hagejale enne hambasilla valmistamist ja paigaldamist vastavale sulamile allergiatest, mille tulemused olid negatiivsed. Hambasild ja hambatihvt valmistati samast sulamist, mida kasutati testimisel. Keemiliste ainete osakaalu muutumine sulamis ei saa põhjustada allergiat. Kostjad väidavad, et hageja väidetavad tervisekahjustused ei ole tõendatud ega saa ka nende tõendatuse korral olla põhjuslikult seotud kostjate tegevusega. Hageja kirjeldatud kaebused ei ole iseloomulikud proteesimaterjali sobimatusest tingitud allergilisele reaktsioonile. Hambaproteeside paigaldaja kohustuste hulka ei kuulu kliendi üldise tervisliku seisundi määramine ega tema uurimine meditsiiniliselt muul viisil. Kostjad väidavad ka, et hageja pole tõendanud temal kahju olemasolu. Tasu on makstud osutatud teenuse eest, raha tagastamiseks puudub alus. Pensionieas isikul puudub kostjatelt keskmise töötasu nõudmiseks õiguslik alus. Mittevaralise kahju olemasolu pole tõendatud. kolmanda isiku seisukoht Kolmas isik ei pea hagi põhjendatuks. Väidab, et kasutas 2002 aastal hambaproteeside valmistamiseks metallisulamit Orplid Keraamik 5, mida tellis hambastuudiumist. Samast materjalist on valmistatud hagejale testimiseks antud proov, hagejale paigaldatud hambasild ning hagejale üleantud hambatihvt. Kolmandal isikul oli hagejale hambasilla valmistamise ajal kaasaegne tehnika; kolmandal isikul puudub võimalus mõjutada metallisulami keemilist koostist. kohtu seisukoht Hageja on esitanud kahju hüvitamise nõude; hagiavalduse kohaselt on kahju tekkimisega seotud asjaolud tekkinud ja toiminguid tehtud 2002 veebruarist kuni aprillini. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (RS) § 2 ja 11 järgi kohaldatakse asjaolule, toimingule, mis on tekkinud või tehtud või võlasuhtele, mis on tekkinud enne 1.juulit 2002, asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust. RS § 22 järgi kohaldatakse kahju hüvitamise nõuetes kahju põhjustanud teo või sündmuse ajal kehtinud seadust. Kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS I) § 58 lg. 1 järgi tekivad tsiviilõigused ja -kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, samuti õigusvastastest tegudest. Hageja väidab, et on saanud varalist ja mittevaralist kahju seoses temale hambasilla valmistamise ja paigaldamisega kostjate poolt. Puudub vaidlus selles, et hageja tegi OÜK ettepaneku hambaproteesimise paigaldamiseks. Kostja nõustus ettepanekuga, tellis kolmandalt isikult hambasilla ja tihvti ning paigaldas hagejale hambasilla. Kohus leiab, et hageja ja OÜK vahel on eelosundatud teenuse osutamiseks sõlmitud õigusliku sisuga kokkuleppe, millest on tekkinud tsiviilkoodeksi §-s 162 sätestatud kohustus.
Hageja pole esile toonud, millistel asjaoludel on nõue suunatud KK vastu. KK füüsilise isikuna õigussuhet hagejaga ega vastutust hageja ees ei tunnista. Tervishoiuameti arstiabi kvaliteedi ekspertkomisjoni 3.oktoobri 2002 koosoleku protokollilise otsusega nr. 39 on tõendatud, et doktor KK ei eksinud hageja suuõõne proteesimiseks ettevalmistamisel ja proteesimisel üldtunnustatud meetodite vastu (tl. 128/IIIkd.). Seega puudub vaidluses esile toodud asjaoludel hageja ja KK’i vahel kohustissuhe ning nõude rahuldamiseks KK vastu puudub alus. TsK § 162 järgi on võlgnik kohustatud tegema võlausaldaja (kreeditori) kasuks teatava teo, nagu: üle andma vara, tegema töö, maksma raha jms. või hoiduma teatavast teost, võlausaldajal aga on õigus nõuda võlgnikult tema kohustuse täitmist. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja võttis hageja suust vajalikud jäljendid, tellis hambasilla ja tihvti ning paigaldas selle hagejale. Hageja tasus selle eest kokkulepitud hinna, s.o. 17 723 krooni. Poolte vahel on vaidlus selles, kas hagejale valmistatud hambasild on valmistatud kokkulepitud materjalist, s.o. metallisulamist Orplid keraamik 5. Hageja väidab, et hambasilla valmistamisel on kasutatud teist sulamit; kostja väidab, et tegemist on kokkulepitud sulamiga. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus leiab, et hageja pole tõendanud kostja poolt lepingu rikkumist. Vaidlust ei ole selles, et hambasild telliti kolmandalt isikult. OÜ M 21.märtsi 2002 tõendi kohaselt on hagejale valmistatud tihvtköntpanus hambale 35 ja metallokeraamilised kroonid 35 ja 45 valmistatud väärismetallisulamist Orplid Keraamik 5 ja kroonid on kaetud portselaniga Vita Omega 900 (tl. 7/I). OÜM tõendiga on vastuolus Hambastuudio Kaubanduse osaühingu 7.detsembri 2005 kiri (tl. 23/II), mille kohaselt Eesti Proovikoja 6.detsembri 2002 ekspertiisiaktis nr. 130 analüüsitud kullasulam ei vasta Hambastuudio kaubanduse OÜ poolt müüdava Orplid keraamik 5 kullasulamile (Au 86,2 + Pt 11,5 + Zn 1,5 + Mn 0,1 + Ta 0,3 + Ru 0,4). Kohus hindab Eesti proovikoja arvamusi dokumentaalsete tõenditena. Kohus leiab, et erinevused Eesti proovikoja poolt tehtud hambasilla analüüside tulemustes ei anna alust hagi rahuldamiseks. Tulemuste erinevus on tingitud erinevusest proovide võtmise viisis. Katsekehades on esinenud keemilised elemendid, milliste omavaheline suhe mõnevõrra erineb. Eesti proovikoja katsete tulemuste järgi on testitud hambasilla ja kasutatud sulami näidise koostis samadest metallidest (Zn, Pt, Au), erinevused ilmnevad üksnes sulami koostisosade sisemises suhtes (tl. 35-44/I). Hambatihvti analüüs ei oma vaidluses tähendust, kuivõrd seda hagejale ei paigaldatud ning selle mõju hageja organismile on teadmata. Kohus määras 12.mail 2006 vaidlusaluste faktiväidete selgitamiseks ekspertiisi, mis jäi tegemata hagejast sõltuvatel asjaoludel. Ekspertiisi määramise ajal oli vaidlusalune hambasild hageja valduses ning hageja saanuks oma väidete kinnituseks selle ekspertiisiks kohtule välja anda. Hageja soovimatust anda hambasild ekspertiisiks välja kinnitab hageja esindaja 31.mai 2006 kiri, samuti hageja enese korduvad avaldused. Harju Maakohtu 13.oktoobri 2006 ekspertiisiks asja väljanõudmise määrusele vastas hageja 25.oktoobril 2006, et hambasild on kadunud. 2.veebruari 2007 avalduses selgitab hageja teistel asjaoludel hambasilla vargust. Kohus leiab, et hambasilla valmistamisel kasutatud sulami mittevastavuse tõendamise
koormus lasus hagejal. Hagejast sõltuvatel põhjustel jäi kohtu määratud ekspertiis tegemata. Hambastuudio Kaubanduse osaühingu 7.detsembri 2005 kiri ei ole kohtu hinnangul piisavalt kaalukaks tõendiks kummutamaks teiste tõendite kogumist tulenevat järeldust. Kohtule ei ole teada teabenõudele vastamise eeldused, allakirjutanud isiku kasutuses olnud teabe maht ning tema kompetents. Poolte vahel on vaidlus ka hagejal kahju olemasolus. Kohus nõustub kostja vastuväidetega selles, et hageja pole tõendanud temal kahju olemasolu. TsK § 222 lg. 2 järgi mõistetakse kahju all võlausaldaja poolt tehtud kulutusi, tema vara kaotsiminekut või rikkumist, samuti ka saamata jäänud tulu, mis ta oleks saanud, kui võlgnik oleks kohustise täitnud. Kahjuna käsitab hageja hambasilla valmistamise ja paigaldamise tasu 17 723 krooni, millele lisandub inflatsioon 5% ulatuses aastas, s.o. kokku 20 516.58 krooni. Kohus leiab, et hageja poolt kostjale makstud tasu ei ole iseenesest hinnatav hageja kahjuna. Hageja on tasu maksnud tehtud töö eest; osundatud tasu eest on hagejale valmistatud hambasild ja hambatihvt, milliseid hageja pole kostjale tagastanud. Hageja pole etteheiteid teinud hambasilla paigaldamise teenusele; asjas kogutud tõendite põhjal pole sellisteks etteheideteks ka alust. Seega pole kahjuna hinnatav hambasilla paigaldamise teenuse eest makstud tasu. Väidetava inflatsiooni korvamiseks esitatud kahju nõue jagab kõrvalnõudena põhinõude saatust. Hageja käsitab varakahjuna asjaajamisele kulutatud aega (1 658 tundi) tunnitasuga 43.75 krooni, s.o. kokku 72 537.50 krooni. Hageja pole oma väidete kinnitamiseks esitanud mingeid tõendeid. Kohtul pole alust eeldada hagejal vaidlusega seotud asjaajamiste tõttu tulu saamata jäämist. Võlasuhete pooltel lasus TsK § 173 järgi kohustus tegutseda majanduslikult kõige otstarbekamal viisil, osutades vastastikku teineteisele kõikvõimalikku abi. Kohus leiab, et kostja on tehingu täitmisel tekkinud vaidluses käitunud kohustissuhte poolele kohaselt, pakkudes hagejale raha tagastamist eeldusel, et hageja omakorda tagastab tehingu järgi saadu. Sama kinnitab ka kostja poolt pakutud koostööplaan (tl. 119/I). Hageja seda teha ei soovinud. Kostja ettepanekuga nõustumisel saavutanuks pooled tehingueelse olukorra ning hageja saanuks kokku hoida vaidlusega seotult kulutatud ressursi. Kostja pakkumus oli suunatud olukorra lahendamisele ega ole käsitatav kahju põhjustamise omaksvõtu või hagi õigeksvõtuna. Hageja käsitab mittevaralise kahjuna tervisehäiretest tingitud elukvaliteedi langust ning leiab, et selle korvaks hüvitise maksmine 36 000 krooni ulatuses. Hageja väited kehalise terviklikkuse kaotusest ja hammaste jätkuvast puudumisest tingitud elukvaliteedi langusest on vastuolulised. Hagejal hammaste puudumine (proteeside paigaldamise vajaduse teke) ei ole seotud kostja tegevusega. Asjas kogutud tõendite alusel ei ole kostja hageja hambaid ravinud. Poolte vaidlus proteeside paigaldamise teenuse üle ei ole olnud hagejal takistuseks teiste vastava ala spetsialistide poole pöördumiseks ning vajalike teenuse saamiseks. Hageja enda seletuse kohaselt on ta teiste hambaarstide teenuseid kasutanud. 2002 veebruaris Kutsehaiguste kliinikus hagejale läbiviidud allergia testi teatisega (tl. 5/I) on tõendatud, et hagejal ei tekkinud hambaproteesi materjali suhtes allergilisi nähtusid. 2002 mais samas kliinikus läbiviidud allergia testi teatise kohaselt muutusid kullaga testimise kohad punaseks (tl. 7/I pöördel).
Kohtus ütlusi andnud M.L tunnistusest saab järeldada, et hambasilla sulami koostises kasutatud ainete osakaalus erinevuse olemasolu ei mõjuta allergilise reaktsiooni tekkimise tõenäosust. Allergeeni olemasolul tekib reaktsioon sõltumata aine osakaalust sulami koostises. Tunnistuse kohaselt reageerib organism metallisulamis sisalduvale allergeenile sõltumata selle sisalduse suhtarvust sulamis. See võib mõnel määral mõjutada vaid allergilise reaktsiooni ägedust. 2002 mais hagejale korduvkontrolli tegemata jätmisest saab järeldada allergilise reaktsiooni puudumist. Vaidluses ei oma tähendust hageja allergia nikli, kroomi ja koobalti vastu, kuivõrd nimetatud metalle hambasilla sulamis ei esinenud. Tervishoiuameti arstiabi kvaliteedi ekspertkomisjoni 3.oktoobri 2002 koosoleku protokollilise otsusega nr. 39 on tõendatud, et hageja poolt kirjeldatud kaebused ei ole iseloomulikud proteesimaterjali sobimatusest tingitud allergilisele reaktsioonile (tl. 128/IIIkd.). Hagejale väljakirjutatud retseptid, saatekiri ja uuringute tulemuste teatis tõendavad küll hageja tervisliku seisundi kontrolli ja mõne tervisehäire olemasolu, kuid need ei ole seostatavad kostjate tegevusega (tl. 74-77/IIIkd.) Eesti Kohtuarstliku Ekspertiisibüroo Põhja-Eesti osakonna isiku kohtuarstliku ekspertiisiaktis nr. 415 väljendatud arvamuse järgi ei saa hagejal peale hambasilla paigaldamist 7.märtsil 2002 tekkinud subjektiivseid kaebusi kindlalt pidada allergilise reaktsiooni väljenduseks, kuna need sümptomid võivad olla tingitud M.S ’i eelnevast tervislikust seisundist, mille kohta eksperthinnanguks ei ole andmeid esitatud. 2002 mais kutsehaiguste kliinikus teostatud testi positiivne tulemus võis olla lokaalallergia sümptomiks, kuid võis tekkida ka hambasilla mehhaanilisest toimest (nt. hõõrdumisest). Ekspert ei andnud arvamust hageja tervisekahjustuste suhtes põhjusel, et hageja ei ilmunud läbivaatusele (tl. 196-200/IIIkd.). Kohtul puudub alus kahelda eksperdi arvamuses. Arvamuse andmisel tugines ekspert hageja tervist iseloomustavatele meditsiinilistele dokumentidele, mis olid kohtule kättesaadavad. Arvamus on järeldustes kooskõlas Tervishoiuameti arstiabi kvaliteedi ekspertkomisjoni 3.oktoobri 2002 otsusega. Hageja etteheited ekspertiisi läbiviimisele ja eksperdi arvamusele ei ole põhjendatud. Hageja ei osalenud vaatamata kohtu määrusele ekspertiisis. Hagejal oli võimalus seda teha ning esitada kohtu kaudu ekspertidele oma tervisehäireid kajastavaid tõendeid. Hageja puudumine läbivaatuselt ja tema poolt meditsiinilise dokumentatsiooni väljavõtmine meditsiiniasutusest on tingitud hageja subjektiivsest hoiakust ega pole kooskõlas protsessiõiguste heauskse kasutamisega. Hageja pole esitanud kohtule ühtegi tõendit, mis kummutaks ekspertarvamuse. Hageja tõstatatud kahtlused hambakaardi sissekannete õigsuse kohta on paljasõnalised ja tõenditega kinnitamata; hageja osundas kannete ebaõigsusele esmakordselt alles 31.jaanuaril 2007, s.o. pärast eksperdi arvamuse saamist. Kohus peab vajalikuks märkida, et hageja on tõendamisemenetluses ilmutanud tõe tuvastamisele suunatud toimingute osas vastumeelsust ja soovimatust. Kohus ei saa otsust rajada tõendamata faktiväidetele. kohtukulud Hageja on hagi esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud. Hagi esitamisel tulnuks tasuda riigilõivu 8 000 krooni. Hagi esitamise ajal kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS I) § 64 lg. 2 järgi mõistab kohus riigilõivu, mille tasumisest hageja oli vabastatud hagi rahuldamata jätmisel hagejalt välja riigituludesse. Tallinna Linnakohtu 19.aprilli 2005 määruse alusel on Eesti vabariigi arvelt hagejale õigusabi osutamise eest välja makstud 1 702.50 krooni. Harju Maakohtu 26.juuni 2006 ja 18.aprilli 2007 määruste alusel on Eesti Vabariigi arvelt hagejale õigusabi osutamise eest
advokaadibüroole jätta riigi kanda.
välja makstud 10 324.60 (5 864.60 +4 460.00) krooni. Õigusabi tasu tuleb
Harju Maakohtu 12.mai 2006 ekspertiismääruse täitmiseks on EKAS maksnud 1.juunil 2006 avansina ekspertiisi läbiviimise eest Eesti Vabariigi arvele 6 000 krooni. Eesti Kohtuarstliku Ekspertiisibüroo õiendi kohaselt oli ekspertiisi maksumuseks 2 875 krooni. Kooskõlas TsMS §-ga 54 tuleb avansina deponeeritud ekspertiisitasust kanda riigituludesse 2 875 krooni, 3 125 krooni tuleb kostja kindlustusandjale tagastada. Kostjate poolt kantud ekspertiisikulu tuleb hagejalt kostjate kasuks välja mõista TsMS I § 60 lg. 1 alusel. resolutsioon Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsMS I §-st 54; 60 lg. 1; 64 lg. 2; TsMS §-st 230; 436; 438; 439; 441 ja 442; RS §-st 2; 11 ja 22; TsÜS I §-st 58 lg. 1 ja TsK §-st 162; 173 ja 222 lg. 2 kohus o t s u s t a s: jätta hagi rahuldamata. Mõista MS’ilt OÜK ja KK kasuks solidaarselt välja 2 875.00 (kaks tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni kohtukulude katteks. Nõuda MS’ilt riigituludesse 8 000 (kaheksa tuhat) krooni riigilõivu. Tagastada Eesti Vabariigi arvelt 2210 1392 1094 EKAS(a/a XXXXXXXXX) 3 125.00 (kolm tuhat ükssada kakskümmend viis) krooni. Kanda Eesti Vabariigi arvelt 2210 1392 1094 Eesti Vabariigi arvele (a/a XXXXXXXXXX) 2 875.00 (kaks tuhat kaheksasada seitsekümmend viis, makse selgitus ekspertiisiakt ) krooni. Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Selgitada, et juhul, kui pooled ei taotle kaebuse lahendamist istungil võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses. /allkiri//pitser/ Aase Sammelselg kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.