Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

pihusti kontrolli. Vastavalt tellija soovile andis hageja kostjale tehtud töö üle 01.11.2006. a, kuigi üks neljast kütuse pihustist oli veel kontrollimata. Nimelt oli üks pihusti sedavõrd oksüdeerunud, et ka hageja poolt spetsiaalselt selleks muretsetud eriseadmega ei õnnestunud seda lahti keerata. Detaili vahetamine nõudis kas : 1) eelnevat plokikaane täielikku väljavahetamist (uue plokikaane hind on 18 000 krooni) või 2) pihusti väljafreesimist. Hageja palus kostjal (juhatuse liikmel Aleksei Tikovenkol) teha valik. Kostja esindajal oli auto kättesaamisega väga kiire ning kuna kolme pihusti remondi järel näitas test, et mootor käivitub normaalselt, loobus kostja esindaja neljanda pihusti remondi soovist. Kostja võttis töö 01.11.2006. a vastu ja tasus faktiliselt teostatud töö ja materjali eest 5 700 krooni. 02.11.2006. a. pöördus kostja uuesti hageja poole väitega, et sõiduki mootor ei tööta korralikult, mistõttu soovib lepingut jätkata ja neljanda pihusti asendada. Hageja üritas kinnikiilunud pihusti kättesaamiseks kasutada erinevaid töövõtteid, sealjuures kostja esindaja AT juuresolekul, kuid tulutult. Kuna muud töövõtted tulemust ei andnud, teostas hageja pihusti väljafreesimise OÜ-s J . Hageja andis kostja auto detaili alltöövõtjale remondiks üle 09.11.2006. a ja sai kätte 14.12.2006. a. Seejärel teostas hageja omapoolse töö, mis sai valmis 19.12.2006. a. Tellija tuli tööd vastu võtma 21.12.2006. a. Töö üleandmisel esitas hageja kostjale tasumiseks arve nr 10300 summas 18 955 krooni. 08.01.2007. a esitas kostja hagejale pretensiooni, milles vaidlustas mõnede tööde ja materjalide nimetused, jättes samas näitamata, millele ta vastu vaidleb. Hageja vastas kostja pretensioonile 22.01.2007. a. 12.02.2007. a esitas kostja hagejale uue pretensiooni, mille kohaselt olevat 21.12.2006. a üle antud töö olnud puudustega ja puudused olevat kõrvaldanud FIE N V . Ka esitas kostja nõude tasuda remondi ajaks väidetavalt V S üüritud auto eest, samuti remondis olnud auto liisingumaksed. Kuna oli ilmne, et tegemist on kunstlikult loodud põhjenduste ja nõuetega, eesmärgiga hoiduda hagejale tasu maksmisest, vastas hageja kostjale 20.02.2007. a. ning palus arve tasuda. Kostja arvet ei tasunud. Kostja vastus Kohtule 12.09.2007. a esitatud vastuses kostja hagi ei tunnista. 13.10.2006. a teostas kostja OÜ-s P katsekoda (ARK Tallinna büroo) vaidlusaluse sõiduauto tehnoülevaatuse. Vastavalt käesolevale vastusele lisatud kontrollkaardile ülevaatuse tulemusel tuvastati, et sõiduk on tehniliselt korras. Ülevaatuse käigus ei avastatud isegi väheolulisi rikkeid või puudusi, rääkimata olulisematest puudustest. Ainus soovitus oli pihustite kontrolli teostamine, kuna leidis aset kütuse ülekulu. Kostja nõustub, et poolte vahel oli sõlmitud remonttööde leping, mille eelarve oli 5 700 krooni. Pooled ei leppinud kokku tööde täiendavas maksumuses summas 18 955 krooni. Isegi juhul kui leping hageja poolt täideti, siis oleks hagejal õigus eelnevalt kokku lepitud tasu ületava summa saamiseks vaid suuruses 2 850 krooni. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole õigustatud tasu nõudma, kuna tehtud töö ei vastanud lepingutingimustele. 01.11.2006. a läks kostja seaduslik esindaja koos töötaja Sergei Aleksejenkoga hageja kutsel sõidukile järele, tasudes ära sularahas kokkulepitud tasu tööde eest 5 700 krooni. Sõidukit kätte saada ei õnnestunud, kuna see ei käivitunud. Sõiduk käivitus järgmisel päeval, s.o. 02.11.2006. a. ja kostja viis sõiduki ära. Päev hiljem sõiduk ei käivitunud taas ja pukseeriti hageja juurde tagasi teostatud töödes puuduste kõrvaldamiseks. 14.12.2006. a esitas kostja hagejale pretensiooni, mis jäi hageja poolse vastuseta. Hageja kutsus kostja sõidukile järele 19.12.2006. a. 20.12.2006. a sõiduk taas ei käivitunud. Kostja sai sõiduki kätte 21.12.2006. a. Koos sõidukiga sai kostja ootamatult ka arve nr 10300 summas 18 955 krooni.

Kostja pöördus FIE NV poole remonttööde teostamiseks. Teise töövõtja poole pöördumist õigustab asjaolu, et sõiduki rike oli põhjustatud tervest reast hagejapoolsetest rikkumistest töö teostamisel, mis on toodud ka kostja 12.02.2007. a pretensioonis. Selgus, et pärast hageja poolt tööde teostamist oli jäänud turbokompressori interkullerisse määrdunud lapp. Hageja ei ole tõendanud oma nõuet ega nõude suurust. Kohtuistung Kohtuistungil 12.11.2007. a jääb hageja hagiavalduse juurde. Kostja seletuse kohaselt auto oli remondis tunnistaja juures 2006. aastal detsembri lõpus. Kostja ei tahtnud enam pöörduda KA. FIE NV lasi õhu välja, siis auto töötas, kuid järgmine päev jälle enam ei käivitanud. Jaanuaris viis kostja selle auto V juurde, et see lahti võtta. KA sattus see kalts sinna torusse, muudmoodi ei saanud ei see olla. V sai kõik neli pihustit välja, 3 neist vahetas, 1 ei olnud jõudnud üle kuumeneda veel ja seda polnud vaja vahetada. Enne KA tulemist töötas auto väga ilusasti. Kui poleks välja visanud pihustiotsi, siis oleks kõik korras ja need oleks saanud tagasi panna. Hageja esindaja selgitab, et seib number kuus ja kaheksa on tihendid (tl 97). Kostja väidab, et mõlemad tihendid tuleb panna vahele. M8 on vaidlusalune masin. Sellel lehel on toodud, et sinna tiheneid ei panda. Pilt joonisel on vale. Tuleb vaadata tabelit, pilt on universaalne. Tabel on kerenumbri järgi. Ühtegi seibi ei ole vaja sinna paigaldada on nendel esitatud tõenditel selgelt toodud. Kostja seletuse kohaselt on seibi ikkagi vaja. Kostja ostis FA need tihendid tagavaraks. Kostja soovis vanu pihustiotsi tagasi, aga hageja kaotas need ära. Asendusautodeks kasutas kostja erinevaid autosid. Hageja teostatud tööd olid täiesti kasutud. Hageja teostas töid, mida polnud üldse vaja teostada. Arve 18 000 krooni pole kooskõlastatud kostjaga, 5700 krooni maksis kostja ära, sest soovis kiiresti autot saada, kostjal oli seda tõesti vaja. Kui hageja ei oleks ära visanud vanu pihustiotsi, siis ei oleks kostja kunagi tagasi läinud KA. Hageja oleks pidanud töid teostama üldse tasuta, sest tema tegevuse tõttu probleemid tekkisid. Hageja seletuse kohaselt käe järgi surveid paika panna üldse ei saa. Hageja teeb kõike Boschi tehnilise juhendi alusel. Hageja peab garanteerima, et auto saaks korda. Kostja ise võttis hageja käest auto varem ära. Probleem tekkis sellest, et kliendil oli autoga niivõrd kiire. Kostja esindaja seletuse kohaselt lepingu sõlmimisel oli määratud hind 5700 krooni. Hageja teadis juba töö vastuvõtmisel, et ühte pihustit ei saa kätte. Hageja esindaja seletuse kohaselt ei teadnud hageja ühe pihusti probleemist, tööleht koostati töö tegemise käigus. Neljanda pihusti välja freesimine oli vajalik. Klient peab tehtud töö eest tasuma. Kostja väited, justkui teise auto rentimine oli vajalik, pole antud juhul tõendamist leidnud, sest oli ju auto iganädalane läbisõit äärmiselt väike. V võis seda mootorit püüda remontida, kuid see pidi toimuma enne KA tulekut. töö oli kahtlemata vajalik. Hageja ei tunnista, et V töö oleks olnud põhjuslikkus seoses hageja töökojas käimisega. Hageja seletuse kohaselt pole hagejale räägitud sellest, et auto ei lähe käima. FIE V juttu on võimatu uskuda. Kui mingi probleem on hageja tööga seoses, siis tuleb kutsuda hageja esindaja ja vaadata koos asi üle. Tuleb teha analüüs. Hageja ei usu, et kalts oli seal sees. Sellele pihustile tihendit ei panda, see väide on ka antud menetluses tõendamist leidnud. Seibe sinna ei käi. Pilt on universaalne, vaadata tuleb tabelit.

Kostja esindaja leiab, et hageja pole töid teostanud korralikult. Tekib küsimus, kas hageja nõue üldse muutub sissenõutavaks. Kostja pole saanud autot sellises korras nagu ta soovis. Hageja ei teostanud neid töid, mida kostja temalt soovis. Tööde hinna suurenemine pole kokku lepitud kostjaga. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja esindajad, tunnistajad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Pooled ei vaidle selle üle, et 27.10.2006. a. sõlmis hageja kostjaga remonditööde lepingu nr 04311, mille järgi hageja pidi teostama kostja sõiduautol XXX (riiklik reg nr XXX) nelja pihusti kontrolli. Vastavalt tellija soovile andis hageja kostjale tehtud töö üle 02.11.2006. a, kuigi üks neljast kütuse pihustist oli veel kontrollimata. Üks pihusti oli sedavõrd oksüdeerunud, et hagejal ei õnnestunud seda lahti keerata. Kostja tasus hagejale tehtud töö eest 5 700 krooni. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal on kohustus tasuda tööde eest, mida hageja teostas kostja sõiduautole ajavahemikul 03.11.2006. a kuni 19.12.2006. a. Hagiavalduse kohaselt pöördus kostja 02.11.2006. a. uuesti hageja poole väitega, et sõiduki mootor ei tööta korralikult, mistõttu soovib lepingut jätkata ja neljanda pihusti asendada. Hageja üritas kinnikiilunud pihusti kättesaamiseks kasutada erinevaid töövõtteid, sealjuures kostja esindaja AT juuresolekul, kuid tulutult. Kuna muud töövõtted tulemust ei andnud, teostas hageja pihusti väljafreesimise OÜ-s J . Hageja andis kostja auto detaili alltöövõtjale remondiks üle 09.11.2006. a ja sai kätte 14.12.2006. a. Kostja vastuväite kohaselt ei ole pooled sõlminud lepingut 18 955 krooni ulatuses lisatööde teostamiseks. Vastavalt VÕS § 635 lg-le 1 kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Vastavalt VÕS § 29 lg-le 1 lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui leping on lepingupoolte kokkuleppel sõlmitud teatud vormis, ei pea VÕS § 13 lg 2 järgi seda vormi lepingu muutmisel järgima, kui lepingust ei tulene teisti. Kohtu hinnangul sõlmisid pooled lisaks remonditööde lepingule nr 04311 ka suulise lepingu neljanda pihusti väljafreesimiseks ja pihustiotsa vahetuseks. Tunnistajate TL, UV ja AS ütluste kohaselt viibis kostja seaduslik esindaja ise tööde juures, kus tal oli võimalik veenduda, et üks pihusti oli plokikaane sisse kinni oksüdeerunud. Kohus leiab, et juhul kui kostja ei oleks soovinud pihusti väljafreesimist ning selle vahetamist hageja poolt oleks kostjal olnud võimalik sõiduauto hageja töökojast ära viia pärast seda kui oli veendunud, et ilma lisatööde ja vastavate abivahenditeta see ei õnnestu. Tunnistajate ütlustega on tõendatud, et kostja jättis sõiduauto hageja töökotta tööde jätkamiseks. Kohus leiab, et kostja väidab paljasõnaliselt, et poolte vahel puudus leping lisatööde, s.o. pihusti väljafreesimise ja vahetuse teostamiseks. Kostja leiab, et isegi juhul kui leping hageja poolt täideti, siis oleks hagejal õigus eelnevalt kokku lepitud tasu ületava summa saamiseks vaid suuruses 2 850 krooni. Kohus kostjaga ei nõustu. VÕS § 637 lg 1 kohaselt kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Kohtule on esitatud arve nr 10300 (tl 34), millelt nähtub, et remonditöid on teostatud 19 tundi hinnaga 377.11 krooni tund ning ülejäänud osas sisaldab arve tasu varuosade ja tarvikute eest. Kohtu hinnangul ei sisaldu arves ebamõistlikult suurt tasu ega turuhindadest suuremaid hindu. Kohtule on esitatud kostja 08.01.2007. a pretensioon hagejale (tl 37), milles kostja vaidlustab mõned tööde- ja materjalide nimetused ja maksumused. Kostja on jätnud täpsustamata, millised materjalid, tööd või

nende maksumuse ta vaidlustab. Kohus nõustub hagejaga, et pretensioon on üldsõnaline ning sellest ei selgu, milliste töödega konkreetselt kostja ei nõustu. VÕS § 641 lg 3 töövõtja ei vastuta töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija poolt muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole õigustatud tasu nõudma, kuna tehtud töö ei vastanud lepingutingimustele. Kohus on seisukohal, et hageja on õigustatud tasu nõudma. Tunnistajate T L , U V ja A S ütluste kohaselt oli kostja soov auto töökojast kätte saada pärast kolme pihusti vahetamist, kostjal ei olnud aega oodata, et ka neljas ära vahetatakse. Kostja seda asjaolu ei eita, kostja soovis kiiresti autot saada, kuna tal oli seda tõesti vaja. Tunnistaja Urmas Viisalu ütluste kohaselt sõiduauto ei töötagi korralikult kui pihustiotste pihustamissurve on erinev. Kohtu hinnangul tegutses hageja kostja juhistest lähtudes, kui väljastas kostjale kolme töötava ja ühe kontrollimata pihustiga sõiduki. Seega ei saa hageja vastutada asjaolu eest, et mootor lakkas korralikult töötamast. VÕS § 646 lg 1 kohaselt kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Töövõtja võib töö parandamise asemel teha lepingutingimustele vastava uue töö. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Kostja hageja poole ei pöördunud, kuigi lepingu sõlmimisel oli kostjal võimalik tutvuda hageja garantiitingimustega (tl 32,47). Kostja hinnangul oli ta õigustatud pöörduma FIE NV poole, kuna sõiduki rike oli põhjustatud tervest reast hagejapoolsetest rikkumistest töö teostamisel. Hageja hinnangul FIE NVvõis seda mootorit püüda remontida, kuid see pidi toimuma enne OÜ-sse tulekut. Kohtu hinnangul on tunnistaja FIE NV ütlused ebausaldusväärsed nende vasturääkivuse tõttu. Kohtuistungil kinnitas tunnistaja, et neljandat pihustit tunnistaja oma jõududega välja ei saanud. Tunnistaja ei teadnud täpsemalt midagi sellest, mis neljandast sai, kuid oli kuulnud, et klient pöördus KA. Kohtu hinnangul nähtub tunnistaja ütlustest üheselt, et kostja pöördus pärast tehnoülevaatusel saadud soovitust esmalt pihustite kontrolliks ja väljavahetamiseks FIE NV poole. Seda asjaolu kostja aga kohtule ei avaldanud. Kohtu hinnangul muudab tunnistaja ütlused ebausaldusväärseks ning remondi teostamise FIE NV poolt 2006. a detsembri lõpus kaheldavaks ka asjaolu, et FIE NV on märkinud enda poolt 08.01.2007. a kostjale väljastatud arvele kaubakoodid, mis on hageja poolt kasutusele võetud hageja kauba markeerimiseks (tl 41). Samas väitis tunnistaja, et võttis pihustid oma vanadest tagavaradest. Eeltoodust teeb kohus järelduse, et hageja poole pöördus kostja 27.10.2006. a. alles pärast sõiduauto ebaõnnestunud remonti FIE NV juures ning sõiduauto pihustite remonti 2006. a detsembri lõpus tegelikkuses FIE NV juures ei toimunud. Kuna FIE NVl puudusid tehnilised vahendid pihusti plokikaanest väljavõtmiseks oli hageja poolt tehtud töö ka kostjale vajalik. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et kostja viide sellele, et hageja oli paigutanud kostja sõiduauto turbokompressori interkullerisse porilapi, ei vasta tegelikkusele ning selle võisid sõiduautosse unustada ka FIE NV töötajad või kolmandate isikute töötajad, kes on sõidukit eelnevalt hooldanud või remontinud. Tunnistajate TL, UV ja A S ütluste kohaselt ei kasutata hageja töökojas 10 viimast aastat riidest lappi, vaid üksnes paberit. Kostja hinnangul ei vasta hageja poolt tehtud töö lepingutingimustele ka seetõttu, et hageja on jätnud paigaldamata pihustite alla seibid, seibide vajalikkuse väljaselgitamiseks oleks vajalik teostada ekspertiis. Hageja on seisukohal, et sellele sõidukile pihustite alla seibe ei paigaldata. Kohtu hinnangul ei ole vajalik ekspertiisi teostamine ning seibide mittekasutamine kostja

sõiduautol on tõestatud kostja poolt kohtule esitatud tõendiga. F AS on väljastanud kostjale sõiduki valmistaja poolt kostja sõidukile paigaldatavate detailide nimekirja. Seibid on joonisel tähistatud numbritega 6 ja 8. Poolte vahel ei ole vaidlust, et kostja sõiduauto vastab joonisel markeeringule M8. Kohtu hinnangul nähtub jooniselt üheselt, et artiklite number 6 ja 8 puhul ei ole paigaldusnõuet sõiduautol markeeringuga M8. Tunnistaja AS ütluste kohaselt ei ole seibide paigaldamine ka tehniliselt võimalik, kuna siis ei ulatu pihustiots põlemiskambrini (tl 102). Seega ei saa kostja väita, et pihustite alla seibide paigaldamata jätmisega on hageja lepingut oluliselt rikkunud. VÕS § 637 lg 4 järgi kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või kui loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Kostja võttis 21.12.2006. a hagejalt töö vastu. 08.01.2007. a keeldus kostja hagejale tööde ning varuosade eest tasumast, vaidlustades mõnede tööde ja materjalide nimetused. (tl 37). VÕS § 644 lg 3 kohaselt kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kohtu hinnangul on hageja tasunõue muutunud sissenõutavaks ning kostjal ei ole õigust tugineda töö lepingutingimustele mittevastavusele, kuna kohtumenetluses on tõendamist leidnud, et tegelikkuses ajavahemikul 21.12.2006. kuni 08.01.2007. a FIE NVpoolt kostja sõidukile pihustiotste vahetust ei teostatud, seega ei olnud hageja töö teostatud puudustega. Eeltoodu alusel kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele hageja poolt teostatud remonttööde eest 18 955 krooni. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud (s.h riigilõiv 1 250 krooni, hageja õigusabikulud ja tunnistajatasu) täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.