Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Reet Allikvere ja Tiit Kollom
Tsiviilasi
OÜ Karla Auto O.K. hagi OÜ Striklend vastu võlgnevuse 18 955 krooni saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 06.12.2007 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Striklend apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ Karla Auto O.K. (registrikood 10283430, asukoht Peterburi tee 38, 11415 Tallinn), esindaja Eino Tamm Kostja OÜ Striklend (registrikood 10140794, asukoht Kopli 27, 10412 Tallinn), esindaja Marina Simhes-Kazakova
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 06.12.2007 otsus rahuldamata.
2.Kõik menetluskulud jätta OÜ Striklend kanda.
muutmata
ja
apellatsioonkaebus
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada vandeadvokaadi vahendusel kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest.
Hageja sõlmis kostjaga 27.10.2006 remonditööde lepingu nr 04311, mille järgi hageja pidi teostama kostja sõiduautol Fiat Ducato nelja pihusti kontrolli. Vastavalt tellija soovile andis hageja kostjale tehtud töö üle 01.11.2006, kuigi üks neljast kütuse pihustist oli veel kontrollimata. Nimelt oli üks pihusti sedavõrd oksüdeerunud, et ka hageja poolt spetsiaalselt selleks muretsetud eriseadmega ei õnnestunud seda lahti keerata. Detaili vahetamine nõudis kas: eelnevat plokikaane täielikku väljavahetamist (uue plokikaane hind on 18 000 krooni) või
pihusti väljafreesimist. Hageja palus kostja juhatuse liikmel Aleksei Tikovenkol teha valik. Kostja esindajal oli auto kättesaamisega väga kiire ning kuna kolme pihusti remondi järel näitas test, et mootor käivitub normaalselt, loobus kostja esindaja neljanda pihusti remondi soovist. Kostja võttis töö 01.11.2006 vastu ja tasus faktiliselt teostatud töö ja materjali eest 5700 krooni. 02.11.2006 pöördus kostja uuesti hageja poole väitega, et sõiduki mootor ei tööta korralikult, mistõttu soovib lepingut jätkata ja neljanda pihusti asendada. Hageja üritas kinnikiilunud pihusti kättesaamiseks kasutada erinevaid töövõtteid, kuid tulutult. Kuna muud töövõtted tulemust ei andnud, teostas hageja pihusti väljafreesimise OÜ-s Janimet. Hageja andis kostja auto detaili alltöövõtjale remondiks üle 09.11.2006 ja sai kätte 14.12.2006. Seejärel teostas hageja omapoolse töö, mis sai valmis 19.12.2006. Tellija tuli tööd vastu võtma 21.12.2006. Töö üleandmisel esitas hageja kostjale tasumiseks arve nr 10300 summas 18 955 krooni. 08.01.2007 esitas kostja hagejale pretensiooni, milles vaidlustas mõnede tööde ja materjalide nimetused, jättes samas näitamata, millele ta vastu vaidleb. Hageja vastas kostja pretensioonile 22.01.2007. 12.02.2007 esitas kostja hagejale uue pretensiooni, mille kohaselt olevat 21.12.2006 üle antud töö olnud puudustega ja puudused olevat kõrvaldanud FIE Nikolai Vološko. Ka esitas kostja nõude tasuda remondi ajaks väidetavalt Vitali Sorokinilt üüritud auto eest, samuti remondis olnud auto liisingumaksed. Kuna oli ilmne, et tegemist on kunstlikult loodud põhjenduste ja nõuetega, eesmärgiga hoiduda hagejale tasu maksmisest, vastas hageja kostjale 20.02.2007 ning palus arve tasuda. Kostja arvet ei tasunud. Kostja hagi ei tunnistanud, hageja ei ole tõendanud oma nõuet ega nõude suurust. Kostja nõustub, et poolte vahel oli sõlmitud remonttööde leping, mille eelarve oli 5700 krooni. Pooled ei leppinud kokku tööde täiendavas maksumuses 18 955 krooni. Isegi juhul kui leping hageja poolt täideti, siis oleks hagejal õigus eelnevalt kokku lepitud tasu ületava summa saamiseks vaid suuruses 2850 krooni. Hageja ei ole õigustatud tasu nõudma, kuna tehtud töö ei vastanud lepingutingimustele. 01.11.2006 läks kostja seaduslik esindaja koos töötaja Sergei Aleksejenkoga hageja kutsel sõidukile järele, tasudes ära sularahas kokkulepitud tasu tööde eest 5700 krooni. Kostja viis sõiduki ära 02.11.2006, kui see käivitus. Päev hiljem sõiduk ei käivitunud taas ja pukseeriti hageja juurde tagasi teostatud töödes puuduste kõrvaldamiseks. 14.12.2006 esitas kostja hagejale pretensiooni, mis jäi hagejapoolse vastuseta. Hageja kutsus kostja sõidukile järele 19.12.2006. 20.12.2006 sõiduk taas ei käivitunud. Kostja sai sõiduki kätte 21.12.2006. Koos sõidukiga sai kostja ootamatult ka arve nr 10300 summas 18 955 krooni. Kostja pöördus FIE Nikolai Vološko poole remonttööde teostamiseks. Teise töövõtja poole pöördumist õigustab asjaolu, et sõiduki rike oli põhjustatud tervest reast hagejapoolsetest rikkumistest töö teostamisel, mis on toodud ka kostja 12.02.2007 pretensioonis. Selgus, et pärast hageja poolt tööde teostamist oli jäänud turbokompressori interkullerisse määrdunud lapp.
Esimese astme kohtu otsus
8.Harju Maakohus rahuldas hagi ja mõistis välja OÜ-lt Striklend võlgnevuse 18 955 krooni OÜ Karla Auto O.K. kasuks. Menetluskulud jäid täies ulatuses OÜ Striklend kanda.
9.Kohtu hinnangul sõlmisid pooled lisaks remonditööde lepingule nr 04311 ka suulise lepingu neljanda pihusti väljafreesimiseks ja pihustiotsa vahetuseks. Tunnistajate T. L.i, U. V. ja A. S.i ütluste kohaselt viibis kostja seaduslik esindaja ise tööde juures, kus tal oli võimalik veenduda, et üks pihusti oli plokikaane sisse kinni oksüdeerunud. Juhul, kui kostja ei oleks soovinud pihusti väljafreesimist ning selle vahetamist hageja poolt, oleks kostjal olnud võimalik sõiduauto hageja töökojast ära viia pärast seda, kui oli veendunud, et ilma lisatööde ja vastavate abivahenditeta see ei õnnestu. Tunnistajate ütlustega on tõendatud, et kostja jättis sõiduauto hageja töökotta tööde jätkamiseks. Kostja väidab paljasõnaliselt, et poolte vahel puudus leping lisatööde, so pihusti väljafreesimise ja vahetuse teostamiseks.
10.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 637 lg 1 kohaselt kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle 2(5)
suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Arvest nr 10300 nähtub, et remonditöid on teostatud 19 tundi hinnaga 377,11 krooni tund ning ülejäänud osas sisaldab arve tasu varuosade ja tarvikute eest. Arves ei sisaldu ebamõistlikult suurt tasu ega turuhindadest suuremaid hindu. Kohus nõustub hagejaga, et kostja 08.01.2007 pretensioon on üldsõnaline ning sellest ei selgu, milliste töödega konkreetselt kostja ei nõustu. Kostja on jätnud täpsustamata, millised materjalid, tööd või nende maksumuse ta vaidlustab.
11.Tunnistajate T. L.i, U. V. ja A. S.i ütluste kohaselt oli kostja soov auto töökojast kätte saada pärast kolme pihusti vahetamist, kostjal ei olnud aega oodata, et ka neljas ära vahetatakse. Kostja seda asjaolu ei eita, kostja soovis kiiresti autot saada, kuna tal oli seda tõesti vaja. Tunnistaja U. V. ütluste kohaselt sõiduauto ei töötagi korralikult kui pihustiotste pihustamissurve on erinev. Hageja tegutses kostja juhistest lähtudes, kui väljastas kostjale kolme töötava ja ühe kontrollimata pihustiga sõiduki. Seega ei saa hageja vastutada asjaolu eest, et mootor lakkas korralikult töötamast.
12.Kostja hageja poole ei pöördunud, kuigi lepingu sõlmimisel oli kostjal võimalik tutvuda hageja garantiitingimustega. Kostja hinnangul oli ta õigustatud pöörduma FIE Nikolai Vološko poole, kuna sõiduki rike oli põhjustatud tervest reast hagejapoolsetest rikkumistest töö teostamisel. Hageja hinnangul FIE Nikolai Vološko võis seda mootorit püüda remontida, kuid see pidi toimuma enne OÜ-sse Karla Auto tulekut. Kohtu hinnangul on tunnistaja FIE Nikolai Vološko ütlused ebausaldusväärsed nende vasturääkivuse tõttu. Kohtuistungil kinnitas tunnistaja, et neljandat pihustit tunnistaja oma jõududega välja ei saanud. Tunnistaja ei teadnud täpsemalt midagi sellest, mis neljandast sai, kuid oli kuulnud, et klient pöördus Karla Autosse. Tunnistaja ütlustest nähtub üheselt, et kostja pöördus pärast tehnoülevaatusel saadud soovitust esmalt pihustite kontrolliks ja väljavahetamiseks FIE Nikolai Vološko poole. Seda asjaolu kostja aga kohtule ei avaldanud. Kohtu hinnangul muudab tunnistaja ütlused ebausaldusväärseks ning remondi teostamise FIE Nikolai Vološko poolt 2006 detsembri lõpus kaheldavaks ka asjaolu, et FIE Nikolai Vološko on märkinud enda poolt 08.01.2007 kostjale väljastatud arvele kaubakoodid, mis on hageja poolt kasutusele võetud hageja kauba markeerimiseks. Samas väitis tunnistaja, et võttis pihustid oma vanadest tagavaradest. Eeltoodust järeldub, et hageja poole pöördus kostja 27.10.2006 alles pärast sõiduauto ebaõnnestunud remonti FIE Nikolai Vološko juures ning sõiduauto pihustite remonti 2006 detsembri lõpus tegelikkuses FIE Nikolai Vološko juures ei toimunud. Kuna FIE Nikolai Vološkol puudusid tehnilised vahendid pihusti plokikaanest väljavõtmiseks oli hageja poolt tehtud töö ka kostjale vajalik. Eeltoodu põhjal ei vasta tegelikkusele kostja viide sellele, et hageja oli paigutanud kostja sõiduauto turbokompressori interkullerisse porilapi, ning selle võisid sõiduautosse unustada ka FIE Nikolai Vološko töötajad või kolmandate isikute töötajad, kes on sõidukit eelnevalt hooldanud või remontinud. Tunnistajate T. L.i, U. V. ja A. S.i ütluste kohaselt ei kasutata hageja töökojas 10 viimast aastat riidest lappi, vaid üksnes paberit.
13.Kohtu hinnangul ei ole vajalik ekspertiisi teostamine ning seibide mittekasutamine kostja sõiduautol on tõestatud kostja poolt kohtule esitatud tõendiga. Facto Auto AS on väljastanud kostjale sõiduki valmistaja poolt kostja sõidukile paigaldatavate detailide nimekirja. Seibid on joonisel tähistatud numbritega 6 ja 8. Poolte vahel ei ole vaidlust, et kostja sõiduauto vastab joonisel markeeringule M8. Jooniselt nähtub üheselt, et artiklite number 6 ja 8 puhul ei ole paigaldusnõuet sõiduautol markeeringuga M8. Tunnistaja A. S.i ütluste kohaselt ei ole seibide paigaldamine ka tehniliselt võimalik, kuna siis ei ulatu pihustiots põlemiskambrini. Seega ei saa kostja väita, et pihustite alla seibide paigaldamata jätmisega on hageja lepingut oluliselt rikkunud.
14.Kostja võttis 21.12.2006 hagejalt töö vastu. 08.01.2007 keeldus kostja hagejale tööde ning varuosade eest tasumast, vaidlustades mõnede tööde ja materjalide nimetused. Hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks ning kostjal ei ole õigust tugineda töö lepingutingimustele mittevastavusele, kuna kohtumenetluses on tõendamist leidnud, et tegelikkuses ajavahemikul 21.12.2006 kuni 08.01.2007 FIE Nikolai Vološko poolt kostja sõidukile pihustiotste vahetust ei 3(5)
teostatud, seega ei olnud hageja töö teostatud puudustega. Eeltoodu alusel kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele hageja poolt teostatud remonttööde eest 18 955 krooni. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
15.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning saata asi kogu ulatuses esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks.
16.Maakohus on rikkunud asja arutamisel menetlusõiguse norme määral, mis ei võimaldanud kohtul arutada asja õigesti ega teha õigeid järeldusi poolte seletuste ja esitatud tõendite alusel ning mis lõpptulemusel viis asja ebaõige lahendamiseni.
17.Maakohus ei kontrollinud eelmenetluse käigus esitatud tõendite asjakohasust ja lubatavust, ei andnud kostjale aega teise poole poolt vahetult enne asja sisulist arutamist esitatud tõendiga tutvumiseks ning nende suhtes oma seisukohtade ja vastuväidele formuleerimiseks. Samuti jäi rida kostja esitatud tõenditest (tunnistaja ütlused, tihendite vajadust tõendavad As-lt Facto Auto saadud selgitused) ja väidetest mitte ainult kohtu hinnanguta, vaid neid ei ole üldse otsuses mainitud.
18.Maakohus lahendas põhilise küsimuse asja mittepuutava tõendi alusel. Kohus lähtus tehnilise küsimuse (kas remondis olnud Fiat Ducato diiselmootori kütusepihusti alla tuleb panna seib või mitte) hindamisel vaid kostja poolt 07.11.2007 esitatud AS Fakto Auto seletuskirjale lisatud kataloogi väljatrükist. Kohtule esitatud kataloogi väljavõte ei puutu asjasse põhjusel, et selles on toodud modifikatsiooni 2800 TD (M8) puudutavad detailid. Kostjale kuuluva sõiduki puhul on aga tegemist modifikatsiooniga 2800 TDL, mida ei ole nimetatud väljatrükis. Peale AS Facto Auto selgitust esitas kostja kohtule samalt firmalt saadud sõiduki Fiat Dukato 2,8 mudeli küttesüsteemi graafilise kujutuse, millest on näha, et nimetatud sõidukil kasutatakse tihendeid. Nimetatud tõend jäi kohtu tähelepanuta. Samuti jättis kohus rahuldamata kostja kohtuistungil esitatud taotluse eksperdi arvamuse saamiseks tehnilise küsimuse õigeks lahendamiseks. Ebaõige on teha järeldust toodud küsimuses tunnistaja A. S.i ütluste alusel, keda ei kuulatud üle mitte asjatundjana, vaid hageja töötajana, kes oli kutsutud ütluste andmiseks töövõtulepingu sõlmimise ning täitmise asjaolude kohta.
19.Kohtuotsuses ei ole mainitud, kuidas hindas kohus tunnistaja S. A. ütlusi selle kohta, et peale tehnilist ülevaatust püüdis kostja kontrollida pihusteid Fiati keskuses, peale mida pöördus hageja poole ja et sõiduki hagejale üleandmise hetkel töötas see samamoodi, nagu tehnoülevaatusel ja kõik probleemid tekkisid alles peale sõiduki saamist hagejalt.
20.Tehnilise küsimuse lahendamine asjas omab põhimõttelist tähendust, kuna vaid sellele küsimusele õige vastuse leidmisel on võimalik lahendada vaidlust puudutavaid õiguslikke küsimusi, eelkõige küsimust, kas tegemist on ühe ja sama lepingu olulise rikkumisega kõikide sellest tulenevate õiguslike tagajärgedega poolte jaoks või mitme lepingu sõlmimisega täiendavate tööde teostamiseks. Vastustaja seisukoht
21.Hageja ei pea apellatsioonkaebust õigeks, vaidleb sellele vastu ning palub jätta rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
22.Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses toimiku materjaliga, leidis, et kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 alusel neid ei korda.
23.Ringkonnakohus ei tuvastanud menetlusnormi rikkumist esimese astme kohtu poolt, mille tõttu tuleks otsus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Kohus ei ole rikkunud kostja menetlusõigusi. Asja materjalist ei nähtu, et kostjal ei oleks võimaldatud tõenditega tutvuda või neile vastuväiteid esitada.
24.Kostja jättis osaliselt tasumata hageja poolt teostatud auto remondi eest. Vaidlust ei ole selles, et hageja teostas kostja autol ühe küttepihusti väljafreesimise ja vahetuse ning töö on kostja poolt 4(5)
21.12.2006 vastu võetud, kuid selle töö eest esitatud arvet summas 18 955 krooni ei ole kostja tasunud. Kohus käsitles tõendeid piisavalt põhjalikult ning jõudis järeldusele, et kostja ei ole oma väidet, et töö ei vastanud lepingutingimustele, tõendanud ja hageja nõue on sissenõutav. Kohus põhjendas, miks ta ei pea kostja väiteid töö ebakvaliteetsuse kohta ja FIE Nikolai Vološko ütlusi usaldusväärseteks. Kolleegiumil ei ole alust hinnata selles osas tõendeid teisiti kui seda tegi maakohus.
25.Menetluse käigus väitis kostja, et tal on hageja vastu kahju hüvitamise nõue. Kostja ei ole aga oma väidetava nõude osas esitanud hagejale VÕS §198 kohast tasaarvestuse avaldust ega ka vastuhagi. Kohtul polnud ka muud alust nõude suurust vähendada.
26.Seoses hagi rahuldamisega kannab TsMS § 162 lg 1 alusel kõik menetluskulud kostja.
R. Allikvere
G. Kivinurm
T. Kollom
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.