Tsiviilasi nr 2-07-46595
Eesti Vabariigi nimel (Hagi õigeksvõtul põhinev otsus) Kohus
Tartu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
04. detsember 2007.a. Jõgeva kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Zakaria Nemsitsveridze
Tsiviilasja number
2-07-46595
Tsiviilasi
OÜ TORMA SOOJUS hagi Axxxxxxxxx Kxxx vastu võlgnevuse 9986,58 krooni nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ TORMA SOOJUS (registrikood 10663316, asukoht Kesk tn. 4-2 Torma alevik Torma vald Jõgevamaa), esindaja: juhatuse liige Martin Ambo; Kostja: Axxxxxxxxx Kxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata
Hagi rahuldada. Mõista välja Axxxxxxxxx Kxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) OÜ TORMA SOOJUS kasuks võlgnevus 9986,58 (üheksa tuhat üheksasada kaheksakümmend kuus krooni ja viiskümmend kaheksa senti) krooni. Kohtuotsus on viivitamata täidetav. Menetluskulude jaotus: Jätta menetluskulud Axxxxxxxxx Kxxxxx kanda. Mõista välja Axxxxxxxxx Kxxxxxxx OÜ TORMA SOOJUS kasuks 750 (seitsesada viiskümmend) krooni tasutud riigilõivu katteks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi t 1, Tartu) 30 päeva jooksul arvates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. 1 (3)
OÜ Torma Soojus esitas 07.11.2007.a. hagi AxxxxxxxxxxKxxx vastu hooldus- ja kommunaalteenuste eest tekkinud võlgnevuse summas 9986,58 krooni nõudes. Kohus võttis hagi menetlusse ning saatis kostjale hagiavalduse koos lisadega vastavalt TsMS §-le 393 ning kohustas teda lähtudes TsMS § 394 hagile vastama. Axxxxxxxxx Kxxx edastas 21.11.2007.a. kohtule vastuse, milles teatab, et võtab esitatud hagi õigeks ja ei oma haginõudele vastuväiteid. Kostja avaldab, et on nõus asja kirjaliku menetlusega. Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada kohtuistungit pidamata TsMS § 440 lg 3 alusel, kuna kostja on avaldanud hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses. TsMS § 444 lg 1 alusel võib kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest jätta välja kirjeldava osa ning põhjendavas osas märgitakse üksnes otsuse õiguslik põhjendus. TsMS § 440 lg 1 alusel kohus rahuldab hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kohus leiab, et hagi varalise nõude osas on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Poolte vahel on sõlmitud 10.09.2004.a. erastatud eluruumi ja selle juurde kuuluva elamu mõttelise osa haldusleping. Lepingu järgi kohustub hageja elamu valitsejana muu hulgas teostama elamu hooldustöid, tagama majaprügi regulaarse äraveo, varustama korterit külma veega, juhtima ära olmereovee ühiskanalisatsiooni ning varustama korterit kaugkütte võrgu kaudu soojusenergiaga. Kostja korteriomandi xxxxxxxxxxxxx omanikuna kohustub tasuma valitsejale tema poolt tehtavate kulutuste ja osutatavate teenuste eest hooldustasu. Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 järgi kohustub asja müügilepinguga müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 208 lg 3 näeb ette, et asja müügi kohta seaduses sätestatut kohaldatakse vastavalt õiguse ja muu eseme müügile, muu hulgas energia, vee ja soojuse müügile ühendusvõrgu kaudu, kui seadusest ei tulene teisiti ja see ei ole vastuolus eseme olemusega. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostja ei ole hagejale tema poolt tehtud kulutuste ja osutatud teenuste eest nõuetekohaselt tasunud. Hageja poolt esitatud nõue tuleb rahuldada. Hageja on nõude esitanud Võlaõigusseaduse § 271, § 292 ja § 294 alusel. Nii hagiavalduses kui ka kohtule esitatud kirjalikes tõendites on pooltevahelist suhet nimetatud üürilepinguks. Hageja on nõude alusena tuginenud üürilepingu sätetele. Samas on kohtule esitatud tõenditega tõendatud, et kostja on korteri kui vallasasja omandanud 17.08.2004.a. müügilepingu alusel. Seega ei saa poolte vahel olla tegemist üürilepinguga ja suhtega üürileandja- üürnik. Pooltevaheline suhe, mille raames kostja ostab hagejalt kommunaalteenuseid on müügisuhe, mis kuulub kvalifitseerimisele Võlaõigusseaduse § 208 lg.1 (prügiveoteenus) ja § 208 lg.3 ( vee, kanalisatsiooniteenuse ja soojuse müük ühendusvõrgu kaudu) järgi. Pooled on sõlminud eluruumi halduslepingu (tl.10-12), milles on leppinud kokku, et kostja tasub hooldustasu (p.3.9). Seega tuleneb hooldustasu (hageja nimetanud üüriks) maksmise kohustus pooltevahelisest lepingust ja see on kooskõlas KOS § 13 lg.1. Hageja viidatud Eluruumide erastamise seaduse § 151 lg.1 on kehtetu alates 01.07.2001. TsMS § 436 lg.7 järgi ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega, TsMS § 438 lg.1 järgi kohus otsustab, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada. Seetõttu kohus kvalifitseerib hageja esitatud faktilised asjaolud õiguslikult ümber ja lähtub hagi rahuldades VÕS §-st 208 lg.1, lg.3, Eluruumide erastamise seaduse § 152 lg.3, analoogia 2 (3)
alusel KOS § 13 lg.1. Eeltoodu põhjal peab kohus võimalikuks hagi rahuldamist varalise nõude osas. Kohus ei rahulda hageja nõuet p.2: korter arestida või sundvõõrandamine võla katteks. Võlgnikule kuuluva vara realiseerimine võla katteks toimub täitemenetluse käigus sissenõudja taotluse ja täitedokumendi alusel. Vara arestimine enne täitemenetlust saaks toimuda hageja taotlusel hagi tagamise korras ka enne kohtuotsuse tegemist või kohtuotsuses kui on tasutud kautsjon hagi tagamise nõudelt ja põhjendatud hagi tagamise vajadust. Neid nõudeid täidetud ei ole. TsMS § 468 lg 1 p 1 alusel tunnistab kohus omal algatusel hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Sama sätte lg 2 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kuna hageja menetluskulud on hagiavalduses ja selle lisades juba esitatud ning kostjal on olnud nendega võimalik tutvuda, siis menetlusökonoomia eesmärgil kohus ei rakenda TsMS § 174 lg.1, § 176 lg 1 ja § 177 lg 1 ning lahendab kohtukulude väljamõistmise käesoleva otsusega. Kostja ei ole menetluskuludele vastuväiteid esitanud. Hagiavalduse kohaselt on tsiviilasjas hageja senisteks menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 750 krooni. Kohus leiab, et nimetatud menetluskulud tuleb kanda kostjal TsMS § 162 lg 1 alusel. TsMS § 177 lg 3 alusel võib menetlusosaline kümne päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest nõuda menetluskulude kohta tehtud otsuse täiendamist, kui kohus ei võtnud seisukohta kõigi esitatud kulude suhtes. Kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.