Võlaõigus › Muud

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 2006. a kevadel ehituse alltöövõtulepingu, mille kohaselt kohustus kostja teostama kokkulepitud ehitustööd. Nimetatud tööde kogumaksumus oli 554 727 (lisandus käibemaks) krooni. Tööde teostamise algus oli 24. aprill 2006. a ning

lõpptähtaeg oli 13. mai 2006. a. Kuna kostja ei suutnud lepingut täita ning teostas töö ebakvaliteetselt, siis sõlmiti poolte vahel kokkulepe nr 1, milles lepiti kokku, et lepingus ettenähtud tööd, mille teostamisega kostja toime ei tulnud, teeb edaspidiselt hageja. Pärast tööde teostamist hageja poolt sõlmiti poolte vahel kokkulepe nr 2, milles fikseeriti lepinguga seotud lõpparuanne ning lepiti kokku, et hageja esitab kostjale arve summas 161 485,20 krooni. Hageja esitas kostjale 29. augustil 2006. a arve summas 190 552,54 (sisaldas käibemaksu) krooni. Arve maksetähtajaks oli 08. september 2006. a, mida kostja hagejale tasunud ei ole. Hageja on nõudnud kostjalt arve tasumist ning esitanud kostjale 29. septembril 2006 ka kirjaliku maksenõude, mille peale kostja ei reageerinud. Pooled leppisid kokkuleppes nr 1 kokku, et kostja poolt teostatud töö ei vastanud lepingutingimustele. Poolte vahel sõlmitud ehituse alltöövõtulepingu punktis 8.2. on kokkulepitud, et hagejal on õigus loobuda lepingust ja nõuda kahjude hüvitamist juhul, kui kostja ei järgi tööde teostamisel kvaliteedinõudeid jne. Sellisel juhul on hagejal õigus teostada tööd oma vahenditega ja/või tellida tööd kolmandatelt isikutelt, sealjuures kuulusid kõik sellega seonduvad kulud mahaarvamisele kostjale tasutavatest summadest. Nimetatud punkti on korratud ka poolte vahel sõlmitud kokkuleppe nr 1 punktides 2-6. Poolte vahel sõlmitud kokkuleppe nr 2 kohaselt ületasid hageja poolt töö lõplikuks valmimiseks tehtud kulutused lepingus ettenähtud tööde maksumuse. Pooled on kokkuleppega nr 2 fikseerinud, et kostja on hagejale seoses tööde mittekvaliteetse teostamisega kahju tekitanud, mis kuulub lepingu ja seaduse alusel hüvitamisele. Hageja nõuab kostjalt ka viiviste tasumist summas 7 467,75 krooni. Seega on kostja võlgnevus hageja ees 198 020,30 krooni. Hageja nõuab eelnimetatud summa väljamõistmist kostjalt ning viiviseid põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni. KOSTJATE VASTUVÄITED HAGILE (tlk 34–36) Kostja möönab, et tal tekkisid hagejaga sõlmitud alltöövõtulepingu täitmise käigus probleemid, mida ta lepingut sõlmides ei osanud ette näha, mistõttu sõlmis ta hagejaga kokkuleppe nr

peab hageja poolt arvutatud summa (161 485,20 krooni) sisaldama käibemaksu, mistõttu sellele summale käibemaksu lisamiseks puudub alus. Kostja leiab, et ebamõistlik on poolte vahel sõlmitud kokkulepet nr 1 tõlgendada selliselt, et kokkulepe kulutuste summa lepingulisest tasust mahaarvamise kohta saab käsitada kokkuleppena kostja poolt hagejale piiramatu suurusega juurdemaksete tegemise kohta. Sellise tõlgenduse kohaselt ei kannaks hageja üldse mingit riski, samal ajal riskiks kostja ka hageja põhjendamatute kulutuste maksmise kohustusega. Antud juhul on hageja poolt kostjalt raha nõudmine põhjendamatu ka sisuliselt. See, et pooled leppisid kokku tunnitöö maksumuses, kuid ei piiranud kostjale masktava tasu arvel finantseeritavate töötundide arvu, ei tähenda, et hageja võiks kostjalt nõuda oma suva järgi mistahes tundide arvule vastavate maksete tegemist. Seega leiab kostja, et hagi on põhjendamatu ja see tuleb jätta rahuldamata. KOSTJA TÄIENDAV VASTUS HAGIAVALDUSELE (tlk 49–51) Põhilised erimeelsused poolte vahel on seotud hageja poolt kostjalt üle võetud tööde lõpetamiseks kulunud ajas ning juurdesõidutee maksumuses ja selle kostja poolt hüvitamise kohustuses. Ei ole võimalik tuvastada väidetava ajakulu ning tehtud tööde omavahelist seost, sest hageja ei ole esitanud isegi väiteid selle kohta, kuidas on hageja nimetatud 1 104 tundi seotud tema tehtud töödega. Samuti ei ole hageja esitanud mingeid tõendeid aja kulutamise viisi kohta. Hagi aluseks olevate asjaolude tõendamine on hageja ülesanne. Selle vastusega esitab kostja omapoolse arvestuse sellest, milliseid töid hageja üldse teha sai ning missugune on nende tööde tegemise tavapärane aja- või materjalikulu. Arvestuse tegemisel kasutas kostja mahu- ja eelarvestuse tarkvara Caesar 5.0. Kostja arvestuse kohaselt sai kõikide hageja poolt tehtud tööde tegemise kulu olla maksimaalselt 118 084,96 krooni (sisaldab käibemaksu). Juurdesõidutee ehituseks vajamineva materjali maksumus kokku sai olla 22 461,30 krooni, kusjuures kostja on jätkuvalt seisukohal, et eelnimetatud tee oli tarvis rajada niikuinii, mistõttu on ebaõige nõuda selle maksumuse hüvitamist kostjalt.

KOHTUISTUNG

Hageja esindaja vandeadvokaat Karina Lõhmus-Ein esitas kohtuistungil taotluse hageja nõude vähendamiseks, sest hageja nõustub kostja seisukohaga, et käibemaksu on arvestatud kaks korda. Seega jääb hageja põhinõudeks 161 485,20 krooni (tlk 41). Hageja esindaja jäi kohtuistungil endiselt seisukohale, et poolte vahel oli sõlmitud kokkulepe nr 2, milles pooled leppisid kokku lõpliku arvestuse suhtes ja selles, et hagejal on õigus kostjale esitada nõue summas 161 485,20 krooni. Kostja poolt 05. juulil 2006. a edastatud vastuse sai hageja küll kätte, kuid ei aktsepteerinud seda. Kuna poolte vahel oli juba kokkulepe sõlmitud, siis ei muuda kokkulepet olematuks asjaolu, et üks pool on hiljem saatnud teisele vastuväite. Vastasel juhul oleks ju väga lihtne lepinguga võetud kohustustest vabaneda. Tsiviilsuhetes peaks olema teatud õiguskindlus, et kui pooled on jõudnud kokkuleppele ja seda ka oma allkirjaga kinnitanud, siis on see kokkulepe ka pooltele siduv. Hageja esindaja ei nõustu kostja poolt kohtule esitatud töötundide arvestusega, leides, et keegi menetluse pooltest ei ole siin ekspert, et öelda, mitu tundi kulub nende tööde tegemiseks. Pooltevahelistest kokkulepetest nr 1 ja nr 2 tuleneb, millised tööd tuli teha. Ei saa nõustuda kostja seisukohaga, et hageja oleks pidanud hakkama saama väiksema summaga kui kostja. Kuna hageja võttis kostja tegemata tööd üle, siis ei olnud hageja seotud ka nende summadega, millistega kostja pidi need tööd teostama. Hageja ei nõustu ka väitega, et ei ole tõestatud kahju tekkimist, sest pooled sõlmisid kokkuleppe, mida kostja ei täitnud ja sellest tekkisid hagejale kulutused. Samuti leiab hageja esindaja, et kostja poolt allkirja juurde lisatud „kätte saanud“ ei tähenda, et kostja ei ole lepingut sõlminud. Kostja puhul on tegemist isikuga, kes esimest korda ei sõlmi lepinguid. Hageja seadusliku esindaja Riho Metsla poolt kohtuistungil antud selgituste kohaselt jäi ta hagiavalduses toodud seisukohtade juurde, et poolte vahel oli sõlmitud kokkulepe nr 2, milles pooled

leppisid kokku lõpliku arvestuse suhtes ja selles, et hagejal on õigus kostjale esitada nõue summas 161 485,20 krooni. Lisaks eelnimetatud summale hõlmab hageja nõue veel viiviseid, mida palub kohtul välja mõista kuni kostja poolse kohustuse täitmiseni. Kostja esindaja Einar Vallandi poolt istungil antud seletuste kohaselt käib pooltel vaidlus selle, üle kas kokkulepe nr 2 on sõlmitud või mitte, leides, et kui kohus tuvastab kokkuleppe olemasolu, siis edasine vaidlus on mõttetu. Kostja esindaja arvates peab igaüks, kes esitab kahjunõude, seda ka põhjendama, mida hageja aga teinud ei ole. Poolte vahel oli kokkulepe töötunni tariifis, kuid kokkulepe puudus töötundide mahus. Kostja on seisukohal, et kuna ei ole esitanud mingeid avaldusi tehtud tööde kohta, siis ei ole võimalik ekspertiisi teha, sest ekspertiisile ei saa anda nn kummist mahtu, vaid selleks tuleb kindlaks teha millised tööd tehti, et siis eksperdilt küsida, kui palju aega kulub selliste tööde tegemiseks. Kostja esindaja leiab, et ei ole kostja asi tõendada neid töid, mida hageja tegi. Kokkulepet nr 2 ei saa arvestada täies ulatuses, s.o. tunnitööde ja juurdepääsutee osas. Kostja esindaja arvates ei ole selles osas lepingut tulenevalt VÕS § 9 lg 1 ja § 21 lg 1 kohaselt sõlmitud, sest kostja on esitanud vastuväite. Lepingut ei saa lugeda sõlmituks, kui on selge, et pooled ei ole saavutanud kokkulepet. Kostja seaduslik esindaja Tarvo Halgma hagi ei tunnista. Kuna talle esitati suure hulga numbritega paber, siis ei süüvinud ta selle sisusse, vaid kirjutas viimasele lehele oma allkirja, et ta on dokumendi kätte saanud. Hiljem saatis ta hagejale vastuväite, millele hageja vastas 10. juulil 2006. a. Kostja seaduslik esindaja kasutas ehituses kasutatavat töötundide programmi, mille põhjal on ta kohtule esitanud omapoolse nägemuse töötundide arvestuse osas.

KOHTU PÕHJENDUSED

Poolte vahel ei ole vaidlust kokkuleppe nr 1 (tlk 14) sõlmimise üle. Kokkuleppes nr 1 lepiti kokku, et hageja esitab kostjale kõikide arvete koopiad, mis kulusid hagejal nende tööde teostamiseks, milleks ehituse alltöövõtulepingu nr 19-2006 (tlk 7-12) järgi oli kohustatud kostja. Samuti lepiti kokku, et hagejale ajutise juurdepääsutee ehituse teostamisest tekkinud kahju lepitakse kokku. Kõik eeltoodud kulud pidi arvestatama maha lepingulisest maksumusest. Kokkuleppest nr 1 ei selgu, kas hageja poolt tehtud kulud võivad ületada ka lepingulist maksumust (554 727 krooni + käibemaks). Kostja leiab, et ebamõistlik on poolte vahel sõlmitud kokkulepet nr 1 tõlgendada selliselt, et kokkulepe kulutuste summa lepingulisest tasust mahaarvamise kohta saab käsitada kokkuleppena kostja poolt hagejale piiramatu suurusega juurdemaksete tegemise kohta. Hageja esindaja leiab, et kuna hageja võttis kostja tegemata tööd üle, siis ei olnud hageja seotud ka nende summadega, millistega kostja pidi need tööd teostama. VÕS § 29 lg 4 sätestab, et kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Kuigi lepingus on kokkulepitud, et kõik kulud arvestatakse maha lepingulisest maksumusest, ei saa seda mõista selliselt, et hageja on seotud ehitise alltöövõtulepingus nr 19-2006 kokkulepitud summadega. Nimelt tuleneb kokkuleppe nr 1 punktidest 2 ja 7, et pooled leppisid kokku, et vajadusel teostab hageja kostja poolt tehtud tööd ümber (p 2) ning et hagejale ajutise juurdepääsutee ehitamise teostamisega tekkinud kahju lepitakse kokku hiljem (p 7). Seega ei ole mõistlik eeldada, et hageja peaks olema võimeline kostja poolt tegemata jäänud tööd lõpetama algselt kokkulepitud summa piires, kusjuures tööde ümbertegemine ja kahju oleks selle summaga hõlmatud. Selline tõlgendus tähendaks, et hageja oleks pidanud kokkuleppe nr 1 kohaselt teostama algselt kokkulepitud summa piires rohkem töid kui kostja. Järgmiseks teeb kohus kindlaks, kas poolte vahel on kokkulepe nr 2 sõlmitud. Hageja leiab, et poolte vahel sõlmitud kokkuleppega nr 2 lepiti kokku, et hageja esitab kostjale arve summas 161 485,20 krooni. Kostja ei nõustu hageja väitega selle kohta, et kokkulepe nr 2 on hagiavalduses nimetatud ulatuses sõlmitud. Kostja esindaja arvates ei ole tunnitööde ja juurdepääsutee osas lepingut tulenevalt VÕS § 9 lg 1 ja § 21 lg 1 kohaselt sõlmitud, sest kostja on esitanud vastuväite. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega,

samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 18 lg 1 näeb ette, et kui kohalviibijale nõustumuse andmise tähtaega määramata esitatud pakkumusele ei anta nõustumust viivitamata, siis pakkumus lõpeb, kui asjaoludest ei tulene teisiti. Kokkulepe nr 2 sõlmimine toimus VÕS § 18 lg 1 tähenduses. Nimelt tegi hageja kohalviibivale kostjale pakkumuse, millele kostja pidi ka kohe nõustumuse andma, sest kokkuleppest nr 2 ei tulene, et ta oleks võinud nõustumuse ka hiljem anda. Seda, et kostja puhul oli tegemist kohalviibijaga kinnitab kostja seaduslik esindaja kohtuistungil, öeldes, et kuna talle esitati suure hulga numbritega paber, siis ei süüvinud ta selle sisusse, vaid kirjutas viimasele lehele oma allkirja. Seega tuleb järgnevalt kindlaks teha, kas kostja poolt dokumendi allkirjastamisega oli poolte vahel leping sõlmitud. Nimelt kirjutas kostja allkirja kohale sõnad „kätte saanud“ ja väidab, et oma allkirjaga ta üksnes kinnitas dokumendi kätte saamist, mitte sellega nõustumist. Hageja esindaja leiab, et kostja poolt allkirja juurde lisatud „kätte saanud“ ei tähenda, et kostja ei ole lepingut sõlminud ning kostja puhul on tegemist ka isikuga, kes esimest korda ei sõlmi lepinguid. Kokkuleppe nr 2 lõpus on selgelt välja kirjutatud, et hageja esitab kostjale arve summas 161 485,20 krooni, ning sellele järgnevad kohe poolte allkirjad (tlk 16). Kuna kirjaliku kokkuleppe sõlmimist kinnitatakse sellele alla kirjutamisega ja kostja puhul on tegemist isikuga, kes on ka varem lepinguid sõlminud, ei saa kohus nõustuda kostja väitega, et allkirja kohale lisatud sõnad „kätte saanud“ kinnitavad üksnes seda, et kostja on dokumendi kätte saanud. Nii kaua kuni ei ole tõendatud vastupidist, tuleb eeldada, et juriidilise isiku seaduslik esindaja tutvub ka dokumendi sisuga enne sellele alla kirjutamist. Vastupidise tõlgenduse korral oleks tõsiselt kahtluse alla seatud õiguskindlus tsiviilsuhetes. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et poolte vahel on sõlmitud kokkulepe nr 2 ja see on pooltele siduv. VÕS § 13 lg 1 kohaselt võib lepingut muuta lepingupoolte kokkuleppel. Seetõttu ei ole kostja esindaja viide VÕS § 21 lõikele 1 asjakohane, sest kostja poolt 05. juulil 2006 hagejale saadetud vastuväidet ei saa pidada eelneva pakkumise tagasilükkamiseks ja samal ajal uueks pakkumuseks. Poolte vahel oli kokkulepe nr 2 sõlmitud ja hageja nõuab kostjalt selle täitmist, mistõttu ei nõustu kohus kostja väitega, et hageja ei ole tõendanud kahju talle kahju tekkimist. Kahju suuruseks antud juhul on kokkuleppes nr 2 kokku lepitud rahasumma 161 485,20 krooni ulatuses. Poolte vahel on vaidlus ka kostjalt üle võetud tööde lõpetamiseks kulunud ajas ning juurdesõidutee maksumuses ja selle kostja poolt hüvitamise kohustuses. Kostja esindaja leiab, et ei ole kostja asi tõendada neid töid, mida hageja tegi. Kohus kostja sellise seisukohaga nõus ei ole, sest hageja on kostjale teostatud tööde kohta arved esitanud, millega kostja on ka nõustunud (kokkulepe nr 2), mistõttu on tõendamiskoormis hagejalt kostjale üle läinud. Kostaja poolt esitatud töötundide arvestus ei ole asjakohane ja ei tõenda, kui palju sellisteks töödeks aega kulub. Muid tõendeid kostja kohtule esitanud ei ole. Samuti oli kostjale oli poolte vahel sõlmitud kokkuleppest nr 1 teada, milliseid töid hageja teostas ja et nende tööde teostamiseks kulus kokku 1 104 tundi tööd, millele kostja ka alla kirjutas. Hageja nõuab ka põhivõlgnevuselt viiviste väljamõistmist kuni põhinõude täitmiseni. Kostja on oma vastuses hagiavaldusele leidnud, et hagi on täies ulatuses põhjendamatu. Kuigi ei ole viiviste põhjenduste suhtes otseselt seisukohta võtnud, kuid see on tingitud asjaolust, et tema arvates ei ole hageja põhinõue põhjendatud, mistõttu tuleb kohtul võtta seisukoht ka selles küsimuses. Selleks tuleb vaadata, milles pooled kokkulepetes nr 1 ja nr 2 on kokku leppinud. Kuigi kokkuleppes nr 1 on küll ära loetletud tööd ja nende maksumuse maha arvestamine lepingulisest maksumusest ning kokkuleppes nr 2 on ära toodud poolte vaheline lõplik arvestus, ei nähtu kummastki lepingust, et pooled oleks kokkuleppinud viivise suuruses. Seega tuleb lähtuda VÕS § 113 sätestatud viivise suurusest, mis käesoleval hetkel on 11% aastas (7% + 4%). VÕS § 113 lg 1 kohaselt hakatakse viivist arvutama kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja poolt kostjale väljastatud arvest (tlk 17) nähtub, et nõue muutus sissenõutavaks alates 09. septembrist 2006. Seega mõistab kohus G. OÜ-lt välja viivis põhiosa võlgnevuselt (161 485,20 krooni) alates 09. septembrist 2006. a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras OÜ T. kasuks.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab antud asjas menetluskulud kostja kanda.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.