Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

V05079586235, B05069458621 ja B05059302231 ning kostja võlgnevus hagejale viimase esitatud arvete alusel on hagiavalduse esitamise seisuga 3018,41 krooni. EMT teenuste kasutamise üldtingimuste p 5.12 näeb ette, et hageja võib nõuda kostjalt viivist 0,15% päevas. Kostja viivis alates viimase arve maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni hagi esitamiseni 24.08.2007.a. on 3315,96 krooni. Hageja nõuab kostjalt viivise väljamõistmist põhivõlast väiksemas ulatuses so summas 3017,41 krooni. VÕS §-de 5, 8 lg 2, 76 lg 1, 100, 101 lg 1 p-de 1, 6 ja 113 lg 1 alusel nõuab hageja kostjalt võlgnevuse 6035,82 krooni (sh põhivõlg 3018,41 krooni ja viivis 3017,41 krooni) väljamõistmist. Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagile osaliselt vastu. Kostja ei vaidlusta põhivõla suurust , kuid palub vähendada väljamõistetavat viivist. Kostja leiab, et alates tema vahistamisest 03.05.2006.a. ei ole viivise arvestamine enam põhjendatud. Kostja õde L. R. käis peale kostja vahistamist hageja kontoris Räpinas ja kirjutas võla peatamiseks avalduse. Õele lubati, et võlgnevus peatatakse ja see ei kasva suuremaks kui sellel hetkel oli (veidi üle 3000 krooni). Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused Liitumislepinguga ( tl 8-9) ja kostja omaksvõtuga on tõendatud, et pooled sõlmisid 10.05.2005.a. lepingu, mille alusel hageja pidi kostjale osutama mobiilside teenust. Järelmaksuga müügilepinguga (tl 10-12) ja kostja omaksvõtuga on tõendatud, et EMT Esindused AS ja kostja sõlmisid 10.05.2005.a. ka mobiiltelefoni järelmaksuga müügilepingu, mille kohaselt järelmaksu tasumine pidi toimuma EMT teenuste eest esitatud arvete alusel. Liitumislepingust nähtuvalt on selle osaks ka EMT teenuste kasutamise üldtingimused (edaspidi Üldtingimused). Liitumislepingus on kostja oma allkirjaga kinnitanud, et on üldtingimustega tutvunud. Üldtingimuste ( tl-d 21-25) p 3.2.2 kohaselt oli kostja kohustatud õigeaegselt tasuma teenuste arveid. Arvete (tl 14-16) ja kostja omaksvõtuga loeb kohus tõendatuks, et hageja esitas kostjale teenuste ja telefoni eest tasumiseks arveid kokku summas 3067,55 krooni, kuid kostja ei ole täielikult tasunud. Kuigi arvetest, võlanõudest ( tl 13) ja hagis märgitust, et kostja pole midagi tasunud , tuleneb, et hagi koostamise seisuga (24.08.2007.a.) on kostjal tasumata 3067,55 krooni, nõuab hageja kostjalt 3018,41 krooni väljamõistmist. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Kuna kostja on oma kohustust temale osutatud mobiilside teenuse ja järelmaksuga ostetud telefoni eest tähtaegselt tasuda rikkunud, tuleb tasumata 3018,41 krooni VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel kostjalt hageja kasuks välja mõista. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 sätestavad, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist). VÕS §-s 113 lg 1 on sätestatud, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Pooled on viivises kokku leppinud Üldtingimuste punktis 5.12, mille kohaselt EMT-l on õigus nõuda kostjalt

2 (4)

viivist arvete tasumisega hilinemise eest maksetähtajale järgnevast kalendripäevast 0,15 % tasumata summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Hageja on arvestanud viivist viimase arve maksetähtpäevale ( so 28.07.2005.a. arvest nähtuvalt 11.08.2005.a.) järgnevast päevast kuni hagi esitamiseni 24.08.2007.a. 732 päeva eest summas 3315,96 krooni. Tulenevalt 11.augustiks 2005.a. tekkinud põhivõla suurusest, mida hageja nõuab so 3018,41 krooni on kohtu hinnangul hageja poolt viivise arvestamine ( 4,53 krooni päevas) toimunud kooskõlas VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega ja Üldtingimuste punktiga 5.12. 24.08.2007.a. seisuga oli viivis 3315,96 krooni, millest hageja nõuab 3017,41 krooni väljamõistmist. Kostja palub viivise vähendamist veelgi, taotledes viivise arvestusest välja jätta tema eelvangistuses viibitud aja. Kostja väitel, mida tõendab ka kinnipeetavate registri väljatrükk ( tl 2) on kostja alates 05.05.2006.a. vahistatud. Kohus peab usutavaks kostja väidet, et veel enne seda oli ta kahtlustatavana 48-tunniks kinni peetud. Seega on kostja alates 03.05.2006.a. viibinud eelvangistuses. Kohtul on VÕS §-st 162 lg 1 tulenevalt võimalus ebamõistlikult suurt leppetrahvi vähendada leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoole majanduslikku seisundit. VÕS § 113 lg 8 kohaselt on §-s 162 sätestatu kohaldatav ka viivise vähendamisel. Riigikohtu 14.06.2005.a. otsuses tsiviilasjas 3-2-1-66-05 on asutud seisukohale, et kui viivise vähendamist taotleb kostja, on nimelt tema kohustus tõendada, et viivise suurus on ebaproportsionaalne. Erandiks on viivise nõudmine suuremas sulatuses kui põhivõlg. Sel juhul tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, kui võlgnik nõuab viivise vähendamist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses. Samas lahendis on riigikohus rõhutanud, et ainuüksi kahju puudumine võlausaldajal ei õigusta viivisenõude rahuldamata jätmist, kuid võib olla aluseks viivisenõude vähendamisele. Leppetrahvi alandamine on kolleegiumi arvates kohtu diskretsiooniotsus, mille kohus teeb võlgniku ja võlausaldaja huve kaaludes. Hageja ei nõua viivist põhivõlast suuremas ulatuses. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et tema eelvangistuses viibimine võiks olla aluseks viivise vähendamisele. Peale eelvangistuses viibimise pole kostja muid aluseid viivise vähendamiseks esile toonud. Üksnes isiku eelvangistuses viibimise fakt ja temal seal töötamise võimaluse puudumine ei ole kohtu hinnangul selliseks asjaoluks, mille tõttu viivise arvestamine võlgniku suhtes oleks ebaõiglane. Eelvangistuses viibimine iseenesest ei välista isikul muude sissetulekute (näiteks raha laekumised teistelt isikutelt) ja vara olemasolu. Pooled olid viivise maksmise kohustuses ja selle suuruses liitumislepingu sõlmimisel kokku leppinud. Seega oli kostja täielikult teadlik hageja esitatud arvete tasumata jätmise tagajärjest. Viivise rakendumine sõltub võlgnikust enesest. Kohus peab vajalikuks rõhutada, et kostja oli viivituses juba alates esimese so 31.05.2005.a. arve maksetähtpäevast (20.06.2005.a.) ega võtnud ligemale aasta jooksul ( kuni vahistamiseni) midagi ette võla likvideerimiseks. Hageja juba 28.07.2005.a. pöördus kostja poole võlanõudega ( tl 13), kuid kostja sellele ei reageerinud. Kostja seletuse kohaselt oli ta kuni 2005.a. augustini töötu ja asus siis tööle OÜ-sse Pekero. Miks hageja arved tasumata jäid, seda kostja enam ei mäleta. Arvestades seda, et kostja oli 2005.a. mais tema enda kinnitusel töötu ja jättis tasumata juba esimese hageja saadetud arve, on alust arvata, et kostja sõlmis liitumislepingu ja järelmaksuga müügilepingu ajal, mil tal tegelikult vahendeid oma rahaliste kohustuste täitmiseks puudusid. Kuid vaatamata sellele võttis kostja endale täiendavaid rahalisi kohustusi. Kostja pole nimetanud ka ühtegi mõjuvat põhjust, miks ta peale tööleasumist võlga ei tasunud. Kohtu hinnangul selliselt tegutsedes ei ole kostja hageja suhtes käitunud VÕS §-s 6 lg 1 sätestatud hea usu põhimõttest lähtuvalt ja kohus ei pea põhjendatuks viivise vähendamist. Kohus peab usutavaks kostja väidet, et tema õde peale kostja vahistamist käis hageja esinduses kostja vahistamisest teatamas ja kirjutas kostja võla kohta mingi avalduse. Kuid kohtu hinnangul

3 (4)

need asjaolud ei anna käesolevas asjas iseenesest alust viivise vähendamiseks. Hageja esindaja ei ole kinnitanud seda, et hageja oleks varem kostjale lubanud viiviseid mitte arvestada. Selline hageja käitumine eeldanuks hageja poolt ka mingite otsustuste tegemist ja kostja teavitamist sellest. Et kostja oleks hagejalt viiviste arvestamise peatamise kohta mingi ametliku otsuse saanud, seda kostja tõendanud ei ole. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel viivisena välja mõista hageja nõutud 3017,41 krooni. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks tasumata teenuse ja kauba eest ning viivise katteks välja mõista 3018,41+3017,41 so kokku 6035,82 krooni. TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta täielikult kostja kanda. Käesolevas otsuses esitab kohus vastavalt TsMS §-le 173 lg 1 üksnes menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude kindlaksmääramist võib menetlusosaline nõuda TsMS §-s 174 sätestatud korras

Kohtunik Rita Kulberg

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.