Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): CityHaldus OÜ (registrikood 10952612, asukoht Kotka tn 14, 11312 Tallinn), lepinguline esindaja Alar Salu (e-post XXX) Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): IL (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX, e-post: XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 03.03.2017 otsus muutmata.
2.Jätta CityHaldus OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab 1(4)
Tsiviilasi nr: 2-16-105245 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.05. novembril 2014.a-l toimunud Vibu tn 3/5, Tallinn korterelamu korteriomanike üldkoosolekul valiti CityHaldus OÜ elamu valitsejaks. 05. novembri 2014.a. üldkoosolekul vastuvõetud otsuse punkti 6 järgselt anti hagejale õigus Eesti Vabariigi standardi EVS 807:2010 „Kinnisvara Korrashoid“ kohaste tegevuste korraldamiseks alates 05. novembrist 2014.a. Valitseja õigustest ja kohustustest tulenevalt esitas hageja igakuiselt korteriomanikele majandus- ja kommunaalkulude eest arveid, mille koostamise aluseks oli 05. novembri 2014.a. üldkoosolekul kinnitatud majanduskava ning reaalselt tarbitud kommunaalteenused. Hageja esitas perioodil jaanuar 2015 kuni detsember 2015 tarbitud teenuste eest ja majanduskava alusel arveid Vibu tn 5-43, Tallinn ja kõrvalpindade (eraldi kinnisasjad) korteriomanikule (kostjale) kokku 324,43 euro nõudes. Kostja on sooritanud talle esitatud majandus- ja kommunaalkulude ning majanduskava alusel esitad arvete alusel makseid osaliselt. Hageja esitas 12. märtsil 2016. a-l kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja enne vastuväite esitamist kustutas kostja osaliselt oma võlgnevust 78,16 euro ulatuses. Hagi avalduse esitamise hetke seisuga on kostjal tasumata kommunaalmakseid summas 184,41 eurot, seega on kostja põhivõlg hageja ees 184,41 eurot. Seoses hoones korteriühistu moodustamisega ei tegutse hageja käesoleval hetkel Vibu tn 3/5, Tallinn elamu valitsejana. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja leiab, et arvete 117979, 119409 ja 120870 alusel on põhinõude suuruseks 181,36 eurot. Hageja on esitanud kostjale arved alles 18.01.2016 ning kostja ei tunnista hageja viivisenõuet. Kostja taotleb kohtult õiguslikku hinnangut selle kohta, kas hagejal on õigus sisse nõuda korteriomanike ühiste asjade nõudeid peale valitsejana tegutsemise lõppemist. Kostja märgib ka, et ei ole tõendeid selle kohta, et hageja ei oleks üle andnud uuele maja haldajale ka varasemalt tekkinud nõudeid korteriomanike vastu. Esimese astme kohtu otsus
3.Maakohus rahuldas hagi, mõistis kostjalt välja majandamiskulude võlgnevuse 181,34 eurot, mõistis välja otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 50,14 eurot ning edasi 0,07 % päevas põhivõla 181,34 eurot tasumata osalt kuni nõude rahuldamiseni. Hageja menetluskulud jättis 99% ulatuses kostja kanda. Määras kindlaks menetluskulude rahalise suuruse ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 74,25 eurot.
4.Otsuse põhjenduste kohaselt võttis kostja omaks, et tal on tasumata majandamiskulud 181,36 eurot. Hageja nõudis võlgnevust 3 eurot ja 5 senti suuremas ulatuses. Kohus on seisukohal, et hageja nõue on omaksvõttu ületavas osas tõendamata. Üksnes arve esitamine ei tõenda majandamiskulu tekkimist.
5.Kostja on omaks võtnud, et ta on saanud arved kätte 18.01.2016 Nimetatud ajast mõistliku aja jooksul (2 nädalat) ehk veebruarist 2016 tuleb arvestada viivist. Varasemalt arvete kätte toimetamist hageja tõendanud ei ole. Alates 02.02.2016 kuni otsuse tegemiseni on viivise suuruseks 50,14 eurot. Kohus mõistab välja otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise ning 0,07 % põhivõla tasumata osalt kuni nõude rahuldamiseni.
2(4)
Tsiviilasi nr: 2-16-105245
6.Juhindudes TsMS § 163 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud kostja kanda võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, milleks on 99%. Hageja menetluskuluks on riigilõiv 75 %. Kostja menetluskulu tähtaegselt esitanud ei ole. Kohus mõistab riigilõivu kostjalt välja summas 74,25 eurot. Apellatsioonkaebus
7.Apellatsioonkaebuses vaidlustab hageja maakohtu otsuse menetluskulude rahalise kindlaksmääramise osas. Hageja palub teha uus lahend, millega määrata kindlaks hageja menetluskulud maakohtus koos lepingulise esindaja kulude hüvitamisega.
8.Hageja on seisukohal, et maakohus on selgelt ebaõigesti kohaldanud menetlusõiguse normi, mis mõjutas lahendit menetluskulude rahalise kindlaksmääramise osas. Asja menetlemisel saatis Harju Maakohus 09.01.2017 AET vahendusel pooltele kirja, milles teavitas asja kirjalikust menetlusest. Ühtlasi edastas kohus pooltele selgitused, lahendas taotlused ning palus esitada täiendavaid tõendeid. Sama kirjaga andis kohus tähtaja kirjalike seisukohtade ja menetluskulude esitamiseks.
9.Hageja vastas 31.01.2017 kohtu kirjale omapoolse kirjaliku dokumendiga, mis sisaldas hageja seisukohti ja menetluskulude nimekirja, mis ei ole kohtuni jõudnud, sest AET-isse faili lisamisel on sinna ekslikult sattunud hoopis sama tsiviilmenetluse hagiavaldus. Küll on aga õiged ja asjakohased „kohtunõude täitmise“ 8 lisa, mis jõudsid sarnaselt kohtuni.
10.Maakohus tegi 03.03.2017 otsuse. Millisel põhjusel hageja lepingulise esindaja kulusid menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel arvestatud ei ole, seda maakohus ei põhjendanud. Hageja ei nõustu selles osas maakohtu otsusega, kuna TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt lasub kohtul kohustus menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrata isegi siis, kui pooled seda ei taotle. Seega juhul, kui lugeda hageja menetluskulud mitteesitatuks, peab kohus võtma aluseks tsiviilasja materjalid ning määrama kindlaks ikkagi menetluskulude rahalise suuruse, sh lepingulise esindaja kulude hüvitamise. Ringkonnakohtu seisukoht
11.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
12.Apellatsioonimenetluses on vaidluse keskseks küsimuseks, kas maakohus jättis menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel ebaõigesti arvestamata hagejat menetluses esindanud lepingulise esindaja kulud.
13.Asja materjalidest nähtub, et 22.12.2016 vormistas maakohus kirja, milles täitis menetluses vaidluse lahendamiseks selgitamiskohustuse, määrates samas pooltele tähtajad täiendavate seisukohtade ja tõendite esitamiseks. Maakohus määras eelnimetatud kirjaga ka pooltele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks. Pooltele toimetati kohtu kiri kätte. Hageja edastas kohtu määratud tähtajal menetlusdokumendid (tlk 69-84), kuid menetluskulude nimekiri dokumentide hulgas puudus. Apellatsioonkaebuses väidab hageja, et maakohtule edastati määratud tähtaja jooksul ekslikud dokumendid. Apellatsioonkaebusele lisas hageja uued dokumendid, sh menetluskulude nimekirja. TsMS § 652 lg 3 järgi hindab ringkonnakohus kohtuotsuses hindamata tõendeid üksnes juhul, kui p 1 järgi tõend, mis esitati, jäeti põhjendamatult tähelepanuta, p 2 järgi tõendit ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel,
3(4)
Tsiviilasi nr: 2-16-105245 et tõend tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus.
14.Käesolevast asjast ei nähtu ringkonnakohtu arvates, et maakohus on rikkunud menetlusõiguse norme, jättes hageja menetluskulude nimekirja hindamata. Hageja väidab apellatsioonkaebuses, et kohtule esitati ekslikult valed dokumendid. Seega väidab hageja, et ta ise jättis menetluskulude nimekirja ekslikult esitamata. Maakohtule ei saa seetõttu ette heita dokumendi arvestamata jätmist, mida maakohtu menetluses ei esitatud.
15.Käesolevas asjas ei ole hageja toonud esile selliseid asjaolusid, mis võimaldaksid apellatsioonimenetluses võtta vastu uusi tõendeid. Kui pool (või tema esindaja) jätab hooletusest maakohtu menetluses dokumendid esitamata, siis ei ole võimalik neid hiljem apellatsioonimenetluses esitada. Vastasel korral oleks võimalik pooltel avada alati vaidlus uuesti apellatsioonimenetluses. See oleks vastuolus apellatsioonimenetluse olemusega, mille raames kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust.
16.Käesolevas asjas ei esine ka selliseid asjaolusid, millest saaks teha järelduse, et hagejal oli menetluskulude nimekirja esitamise tähtaeg teadmata või oli see niivõrd lühike, et mõistlikult ei oleks saanud hagejal eeldada nõuetekohase nimekirja esitamist. Toimiku materjalide järgi andis maakohus pooltele piisava aja menetluskulude nimekirja vormistamiseks ja esitamiseks. Samuti oli pooltel piisavalt aega kontrollida peale dokumentide esitamist, kas õiged dokumendid on AET-i laaditud. Seetõttu jätab ringkonnakohus TsMS § 652 lg 4 järgi apellatsioonkaebusele lisatud uue dokumendi koos menetluskulude nimekirjaga tähelepanuta.
17.Põhjendatud ei ole ka apellatsioonkaebuse väide, et maakohus oleks pidanud lepingulise esindaja kulud kindlaks määrama ilma menetluskulude nimekirjata. TsMS § 174 lg 1 järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Menetluskulude nimekirja hageja maakohtule ei esitanud. Seega tuli maakohtul menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrata tsiviilasja materjalide põhjal. Seda kohustust maakohus järgis, kuivõrd võttis arvesse asjaolu, et tsiviilasja toimiku järgi oli hageja tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu. Tsiviilasja materjalides puudusid tõendid selle kohta, et hageja on tasunud või peab tasuma oma lepingulisele esindajale osutatud teenuse eest, mistõttu puudus maakohtul igasugune teave teenuse osutamise ajakulu ja tunnitasu kohta, mh selle kohta kas esindaja teenus esindatavale on kokkuleppe järgi tasuline. Menetluskulude jaotus
18.TsMS § 178 lg 4 järgi menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.