Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

2-07-17359 Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Kautsjoni tasumine kajalt on reguleeritud TsMS §-s 142. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 416. Hageja võib otsuse peale esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGEJA NÕUE, PÕHJENDUS

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 27.07.1998.a. Liitumislepingu (Leping), mille alusel osutas hageja kostjale teleteenust (lisa 2). Vastavalt Lepingutele esitas hageja kostjale arved kokku summas 2564,05 krooni (lisa 4). Enne hagiavalduse esitamist on kostja hagejale tasunud kokku 106 krooni, seega on hagiavalduse esitamise seisuga kostja põhivõlg 2386,46 krooni, mis on käesoleva hetkeni tasumata. Hageja on põhivõlgnevuse arvestamisel jätnud tähelepanuta arvetel kajastatud viivise. Hageja on kohtuvälises menetluses saatnud kostjale võlanõude, milles teavitas viimast tasumata arvetest ja andis täiendava tähtaja võlgnevuse likvideerimiseks (lisa 3). Hageja on arvestanud viivist alates viimase arve maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni hagi koostamise kuupäevani 18.04.2007.a. Kostja on olnud viivituses 3057 päeva. Kostja viivisevõlg hageja ees on 10 944,06 krooni. Tulenevalt sellest, et viivis ületab põhivõlga ning lähtuvalt hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest, pidades ühtlasi silmas Eesti Vabariigi kohtupraktikat (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend tsiviilasjas nr. 3-2-1-6605) ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 133 lg 2 lauses 2 sätestatut on hageja huvitatud viivisest põhivõlast väiksemas ulatuses, s.o. summas 2385,46 krooni. Eeltoodu alusel taotleb hageja kostjalt välja mõista põhivõlg 2386,46 krooni ja viivis 2385,46 krooni. Hageja palub esitada otsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel jättes hageja menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskulud on hagiavalduse esitamise seisuga riigilõiv hagiavalduse esitamise eest 250,00 krooni ja õigusabikulud 957,25 krooni.

KOSTJA SEISUKOHT

Kostja ei ole kohtule vastanud /t.l 25-26, 30-31/.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Kostjale väljastas kohus hagiavalduse ja sellele lisatud materjalid 06.09.2007.a., kohustades kostjat hagile kirjalikult vastama 20 päeva jooksul hagi kättesaamisest alates /t.l 30/. Kostjale on menetlusdokument Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu Politseiosakonna politseiametniku poolt kätte toimetatud isiklikult 10.09.2007.a. /t.l. 31/. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Järelikult tuleb lugeda hageja hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Kohus asub seisukohale, et hageja on õiguslikult põhjendanud oma hagiavalduses märgitud nõudmist ja TsMS § 407 lg 1 alusel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele. Kostja ei ole

2-07-17359 täitnud oma lepingulisi rahalisi kohustusi ning hagejal on õigus VÕSRakS § 11, TsK § 173 lg 1, 174, 190 lg 1, 191, 222 lg 1 ja 2 ning 231 lg 1 VÕS alusel nõuda rahalise kohustuse täitmist. Samuti on hagejal õigus nõuda kostjalt TsK §-de 190 lg 1, 191 ja 192, 231 lg 1 alusel viivist. Menetluskulud Hageja palub esitada menetluskulude jaotus menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud. Hageja menetluskulud hagiavalduse esitamise seisuga on riigilõiv 250 krooni ja õigusabikulud 957,25 krooni. Nimetatud summad kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Muude menetluskulude kohta võivad menetlusosalised nõuda Pärnu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest - TsMS § 174 lg 1. Otsuse tegemisel juhindub kohus veel TsMS §-dest 434-438.

Kristel Pedassaar kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.