Tsiviilasi nr 2-07-35700
Eesti Vabariigi nimel
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Zakaria Nemsitsveridze
Otsuse tegemise aeg ja koht
27. november 2007. a Jõgeva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-07-35700
Tsiviilasi
Igar Pae Äri P.I.T hagi Axxx Txxx vastu võlgnevuse nõudes Hageja: Igar Pae Äri P.I.T (registrikood 10051961, asukoht Kreutzwaldi 4a Põltsamaa linn), esindaja: Igar Pae (isikukood 34705092789) Kostja: Axxx Txxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata
Hagi rahuldada. Välja mõista Axxx Txxxxxxx IGAR PAE ÄRI P.I.T kasuks võlgnevus 20 970 (kakskümmend tuhat üheksasada seitsekümmend) krooni. Väljamõistetavast summast 3600 krooni on põhivõlg, 14 310 krooni intress ja 3060 krooni viivis. Välja mõista AxxxxTxxxxxxx IGAR PAE ÄRI P.I.T kasuks viivis alates 18.09.2007.a kuni põhinõude täitmiseni alljärgneva arvestusega - poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub 7% aastas (Võlaõigusseadus § 94 lg 1 ja 113 lg 1). Kohtuotsus on viivitamata täidetav. Menetluskulude jaotus: Jätta menetluskulud jätta Axxx Txxxxx kanda. Välja mõista AxxxxTxxxxxxx IGAR PAE ÄRI P.I.T kasuks 250 (kakssada viiskümmend) krooni tasutud riigilõivu katteks ja 1500 (üks tuhat viissada) krooni õigusabikulude katteks. 1 (3)
Edasikaebamise kord Käesolev otsus on tagaseljaotsus. Kohtuotsuse peale on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse saamisest. Kostjal on õigus 14 päeva jooksul arvates otsuse kättesaamisest esitada otsuse teinud kohtule avaldus (kaja) menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest.
Hageja Igar Pae Äri P.I.T esitas 18.09.2007.a Tartu Maakohtule hagi kostja Axxx Txxx vastu võlgnevuse 45 970 krooni nõudes. Võlgnevusest moodustab põhinõue 3600 krooni, intressid 14 310 krooni ning viivis 28 060 krooni. Kohus võttis hagi menetlusse ning saatis kostjale hagiavalduse koos lisadega vastavalt TsMS §-le 393, kohustades teda lähtudes TsMS § 394 vastama kirjalikult 12. oktoobriks 2007.a. Hagimaterjalid on kostja elukohas vastu võtnud 22.09.2007.a. abikaasa A.Sxxx. TsMS § 322 lg 1 alusel loeb kohus hagimaterjalid kostjale kättetoimetatuks. Kostja hagile vastanud ei ole. Kohus määras asja arutamiseks kohtuistungi 20. novembril 2007.a. Kohtuistungil osales hageja esindaja Igar Pae. Kostja kohtuistungile ei ilmunud. Tähtkirja väljastusteate kohaselt on kostja kohtukutse isiklikult vastu võtnud 25.10.2007.a. (tl.15). Kostja ei ole teatanud kohtule kohtusse ilmumata jätmise mõjuvast põhjusest või ilmumise seaduslikust takistusest. Kohtuistungil muutis hageja esialgselt hagis esitatud nõuet. Hageja vähendas viivisenõuet 25 000 krooni võrra ja palus kostjalt tema kasuks välja mõista võlgnevuse katteks kokku 20 970 krooni. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista viivis, mis ei ole hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud, kuni põhinõude täitmiseni seaduses ettenähtud määras. Hageja taotles tagaseljaotsuse tegemist. Kohus leiab, et nõude aluseks olevad asjaolud on piisavalt välja selgitatud ja asi on võimalik hageja taotlusel lahendada tagaseljaotsusega vastavalt TsMS § 410, kuna kostja ei ilmunud asja arutamiseks määratud kohtuistungile. TsMS § 444 lg 1 alusel võib tagaseljaotsusest jätta välja kirjeldava osa ning põhjendavas osas märgitakse üksnes otsuse õiguslik põhjendus. TsMS § 407 lg 1 kohaselt rahuldatakse hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hageja ja kostja vahel on sõlmitud laenuleping, mille alusel hageja andis kostjale laenu. Kostja ei ole hagejale laenusummat ja laenulepingus kokkulepitud intressi nõuetekohaselt tasunud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 näeb ette, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 järgi tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele; VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist; VÕS § 101 lg 1 p 1, 6 järgi võib võlausaldaja võlgniku kohustuste rikkumise korral nõuda võlgnikult tema kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral ka viivist. VÕS §-de 113 lg 1 ja 94 lg 1 määrab viivise suuruse. TsMS § 367 näeb ette, 2 (3)
et viivisenõude võib esitada koos põhinõudega selliselt, et ei nõuta viivist mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse viivitamata täidetavaks.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel, § 173 lg 3 kohaselt näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kuna hageja menetluskulud on hagiavalduses ja selle lisades juba esitatud ning kostjal on olnud nendega võimalik tutvuda, siis menetlusökonoomia eesmärgil kohus ei rakenda TsMS § 176 lg 1 ja § 177 lg 1 ning lahendab kohtukulude väljamõistmise käesoleva otsusega. Kostja ei ole menetluskuludele vastuväiteid esitanud. Hagiavalduse kohaselt on tsiviilasjas hageja senisteks menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 250 krooni ning hageja poolt kantud õigusabikulud 1500 krooni. Kohus leiab, et nimetatud menetluskulud tuleb kanda kostjal TsMS § 162 lg 1 ning § 175 lg 1 alusel. TsMS § 177 lg 3 alusel võib menetlusosaline kümne päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest nõuda menetluskulude kohta tehtud otsuse täiendamist, kui kohus ei võtnud seisukohta kõigi esitatud kulude suhtes. Kohus lähtub otsuse tegemisel VÕS § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1, § 396 lg 1, § 397 lg 1; TsMS § 138, § 139, § 144 p 1, § 162, § 173, § 174, § 175, § 367, § 410, § 442, § 444, § 436, § 468. Kohtunik:
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.