Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

2-07-33791 Pooled sõlmisid 07.06.2001.a liitumislepingu, mille alusel osutas hageja kostjale mobiilside teenust (lisa 3) ning kostja kohustus osutatud teenuste eest tasuma õigeaegselt vastavalt hageja poolt igakuiselt esitatud arvetele. Hageja nõue ja põhjendused 05.09.2007.a esitas AS EMT Pärnu Maakohtule hagi A L vastu võlgnevuse 1 387 krooni 55 sendi ja viivise 1 386 krooni 55 sendi nõudes. Faktilised asjaolud. Pooled leppisid kokku, et kostja tasub kasutatud mobiilsideteenuste eest AS-i EMT arveldusarvele esitatud koondarvel näidatud maksetähtajaks. Kostja ei tasunud hageja esitatud arveid ning sellest tulenevalt võlgneb 30.06.2001.a seisuga hagejale 1 387,55 krooni (lisa 4 – ärakirjad AS-i EMT poolt väljastatud arvetest). Kostja on nimetatud summa ulatuses kasutanud hageja poolt pakutud mobiilsideteenust selle eest tasumata ning rikkunud sellise käitumisega kostja ja hageja vahel sõlmitud liitumislepingu tingimusi. Poolte vahel sõlmitud liitumislepingu lahutamatuks osaks on EMT teenuste kasutamise üldtingimused (edaspidi üldtingimused). Liitumislepingut sõlmides kinnitas kostja, et on tutvunud ja nõustub EMT teenuste kasutamise üldtingimustega. Üldtingimuste p 5.1.2 kohaselt kohustus kostja õigeaegselt arveid tasuma. Üldtingimuste p 6.1.10 kohaselt on AS-l EMT õigus nõuda kliendilt arvete tähtaegset tasumist. Arved loetakse kättesaaduks, kui need on saadetud kostja näidatud aadressile (p 5.3). Hageja võib nõuda kostjalt võlgnevuse sissenõudmisega kaasnenud kulutuste hüvitamist (p 6.1.16). Üldtingimuste p 8.10 näeb ette, et hageja võib nõuda kostjalt viivist 0,15% päevas. Viivise arvutamisel on lähtutud järgmisest valemist – võlgnevus x 0,15% x viivitatud päevade arv: tasumata summa 1 387,55 krooni, viivitusperiood 20.07.2001-03.09.2007. Tegutsedes heas usus ja tulles kostjale vastu vähendab hageja viivise nõuet ning nõuab kostjalt viiviste tasumist summas 1 386,55 krooni. Hageja nõude materiaalõiguslik alus. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §§ 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise (VÕS § 100) korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, viivist. Kostja tegevusetus võlgnevuse tähtaegseks likvideerimiseks on otseselt seaduse ja lepinguga vastuolus. Hageja on nõus asja kirjaliku menetlemisega. Lähtudes ülaltoodust ja juhindudes VÕS §§ 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) §-st 162 palub hageja: 1) välja mõista kostjalt, A L, AS-i EMT kasuks liitumislepingu alusel esitatud arvete tasumata jätmisest tekkinud võlgnevus 1 387,55 krooni ja viivised summas 1 386,55 krooni; 2) välja mõista kostjalt, A L, AS-i EMT kasuks kohtukulud, sealhulgas riigilõiv 250 krooni ja AS-i EMT poolt esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 2 000 krooni. Kostja vastuväited Kostja ei ole kohtule vastanud. Kohus saatis 24.10.2007.a kostjale hagiavalduse ja sellele lisatud dokumentide ärakirjad, hagi menetlusse võtmise määruse ning kohustas teda kirjalikult vastama 20 päeva jooksul alates hagimaterjalide kättesaamisest /tl 41-42/. Dokumendid on kostjale allkirja vastu üle antud 26.10.2007.a /tl 43/. Kohtuotsuse põhjendus Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele 2 (3)

2-07-33791 kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Kuna kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb lugeda hageja poolt hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Kohus asub seisukohale, et hageja on õiguslikult põhjendanud oma hagiavalduses märgitud nõudmist ja TsMS § 407 lg 1 alusel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja poolt kantud kohtukulud. Selle taotluse osas märgib kohus järgmist: TsMS § 162 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud. Hagiavalduse esitamise seisuga on hageja kohtukuludeks riigilõiv 250 krooni ja õigusabikulud 2 000 krooni. TsMS § 174 lg-te 1-3 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Posti- ja sidekulude tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et need kulud on kantud, kuid kohus võib nõuda nende tõendamist ka muul viisil. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse toimetab kohus viivitamata koos menetluskulude nimekirja ja tõenditega kätte vastaspoolele ja annab talle aega vähemalt seitse päeva avalduse kättetoimetamisest alates sellele vastuväidete esitamiseks. Tähtaeg ei või olla lühem menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise tähtajast (TsMS § 176 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte (TsMS § 177 lg 1). TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Reena Undrest Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.