Harju Maakohus
Kohtunik
Meelis Eerik
Otsuse tegemise aeg ja koht
26.november 2007.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-07-1603
Tsiviilasi
LA(A , isikukood XXX, elukoht XXX) hagi OÜ K (registrikood XXX, asukoht XXX) vastu 135 590,85 krooni saamiseks ja vastuhagis 1 510 113,26 krooni saamiseks
Kohtuistungi toimumise aeg
25. oktoober 2007.a
Kohtuistungil osalenud
Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Mare Lust Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Anto Kasak
isikud
Hagi asjaolud Pooled sõlmisid 03.10.2005 töövõtulepingu Tallinnas, XXX krundile hoone püstitamiseks kuni majakarbini. Pärast ehitise valmimist ilmnesid likud vead: hoone parapetiplekid ei olnud valmistatud vastavalt projekti konstruktiivse osa joonistele ja sellest sai rikutud fassaad seina peale jooksva vihmavee tõttu. Korrektselt ei olnud teostatud vundamendi sokli viimistlust. Kostja töid ei parandanud. Hageja palkas OÜ H , kes kõrvaldas puudused hinnaga 135 590,85 krooni. Hageja palub kostjalt see summa välja mõista, menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
Kostja vastus Kostja oma kirjalikus vastuses hagi ei tunnistanud, kuid kohtuistungil võttis hagi õigeks. Vastuhagi Poolte vahel sõlmiti 03.10.2003 töövõtuleping majakarbi ehitamiseks, hiljem suuline leping siseviimistlustööde teostamiseks. Kostja esitas hagejale 03.01.2007 teostatud tööde eest arve nr 1 summas 1 510 113,26 krooni. Hageja arvet ei ole tasunud. Kostja palub vastuhagis hagejalt välja mõista 1 510 113,26 krooni ja menetluskulud jätta hageja kanda. Vastus vastuhagile Hageja vaidleb vastuhagile vastu. tööd toimusid ettemaksu alusel. Ettemaksu tasus hageja sularahas. Hagejale jääb arusaamatuks, mis esitas kostja peaaegu 3 aastat pärast ehitamise lõppu arve nr 1 varem pretensioone esitamata. Ka siis, kui hageja esitas kostjale pretensiooni 135 590,85 krooni saamiseks, ei esitanud kostja pretensiooni, vaid andis mõista, et on nõus kahju hüvitama. Hageja leiab, et kostja eirab hea usu põhimõtet. Kostja vastus hageja vastusele Hageja on saatnud kostjale 15.01.2007 kirja, mille kohaselt on ta tasunud kostjale tööde eest 1,2 miljonit krooni. Seega tunnistab hageja tööde teostamist. Hageja ei ole aga tõendanud tööde eest tasumist. Kohtu põhjendused Pooled on sõlminud 03.10.2003 tööde töövõtulepingu Tallinnas, Ranniku tee 33 eramu tööde tegemiseks (t lk 8-21). Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) 635 lg 1 „töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.“ tööd on tehtud puudustega. Puudused on kõrvaldanud OÜ H , kellele on hageja tasunud 135 590,85 krooni. Hageja palub selle summa välja mõista kostjalt. Kostja võttis hagi õigeks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 „kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.“ Kostja omaksvõtu tõttu rahuldab kohus hagi. Järgmisena lahendab kohus vastuhagi. Vastuhagi kohaselt sõlmisid pooled lisaks suulise töövõtulepingu täiendavate tööde tegemiseks. Kostja soovib vastuhagis selle töö eest raha. Hageja vaidleb sellele vastu. Hageja tunnistab suulise töövõtulepingu sõlmimist ning tööde tegemist. Seetõttu asub kohus seisukohale, et tööd on tehtud. Järgmine küsimus seisneb selles, millise hinna pooled kokku leppisid. Kostja nõuab vastuhagis 1 510 113,26 krooni, mis tugineb kostja poolsel 03.01.2007 arvel (t lk 51). Ka tööde 03.01.2007 akt nr 1 on vaid kostja allkirjaga (t lk 52-53). Kostja arve on aga ühepoole dokument, millest ei teki õigusi ega kohustusi ning seda ei saa pidada kokkuleppeks. Hageja on oma vastuses vastuhagile märkinud, et ta tasus kostjale tööde eest ettemaksu sularahas ning oma 15.01.2007 kirjas kostjale, et ta on tasunud sularahas kostjale 1,2 miljonit krooni (t lk 70-71). Hageja on selgitanud, et suulise töövõtulepingu alusel sisetööde maksumus oli 355 000 krooni ja välistööde maksumus 841 000 krooni. Siit teeb kohus järelduse, et suulise töövõtulepingu hinnaks on pooled kokku leppinud 1 196 000 krooni.
Järgmisena analüüsib kohus, kas hageja on kostjale suulise töövõtulepingu eest tasunud. Hageja väidab, et ta tasus sularahas ettemaksuna kogu lepingutasu. Kostja seda eitab. Kohus analüüsib hageja poolt esitatud tõendeid. Hageja on esitanud AS Hansapank tõendi selle kohta, et on kostjale tasunud ajavahemikus 06.10.2003-03.08.2004 kokku 1 229 736,48 krooni (t lk 97). Neid makseid ei saa aga kohus arvestada kuna hageja enda kinnitusel tasuti suulise töövõtulepingu alusel makseid sularahas ettemaksuna. Viidatud ülekanded on tehtud kirjaliku töövõtulepingu kehtimisajal ning summa vastab selle lepingu summale. Pangast sularaha väljavõtt ei tähenda selle maksmist kostjale (t lk 98-101). Ettemaksu 280 000 krooni tasumist tõendab hageja kostja e-posti teel saadetud arvega. Tegemist on tööde aktiga nr 12
TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.
Meelis Eerik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.