2-07-1603/19 - Võlaõigus - Muud lepingud teenuste osutamiseks - Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

Hageja nõue ja põhjendused Pooled sõlmisid 03.10.2003 töövõtulepingu Tallinnas Xxxxxxx xxx xx krundile hoone püstitamiseks kuni majakarbini. Pärast ehitise valmimist ilmnesid ehituslikud vead: hoone parapetiplekid ei olnud valmistatud vastavalt ehitusprojekti konstruktiivse osa joonistele ja selle tõttu sai rikutud fassaad seina peale jooksva vihmavee tõttu. Korrektselt ei teostatud vundamendi sokli viimistlust. Kostja töid ei parandanud. Hageja palkas OÜ Haverest, kes kõrvaldas puudused hinnaga 135 590,85 krooni. Hageja palus kostjalt välja mõista 135 590,85 krooni ja jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastus Kostja kirjalikus vastuses hagi ei tunnistanud, kuid kohtuistungil võttis hagi õigeks. Vastuhagi Pooled sõlmisid 03.10.2003 töövõtulepingu majakarbi ehitamiseks, hiljem suulise lepingu siseviimistlustööde teostamiseks. Kostja esitas hagejale 03.01.2007 teostatud tööde eest arve nr 1 summas 1 510 113,26 krooni. Hageja arvet ei tasunud. Kostja palus hagejalt välja mõista 1 510 113,26 krooni ja menetluskulud jätta hageja kanda. Hageja saatis kostjale 15.01.2007 kirja, mille kohaselt on ta tasunud kostjale ehitustööde eest 1,2 miljonit krooni. Seega tunnistas hageja tööde teostamist. Hageja ei tõendanud tööde eest tasumist. Vastus vastuhagile Hageja vastuhagi ei tunnistanud. Ehitustööd toimusid ettemaksu alusel. Ettemaksu tasus hageja sularahas. Kostja esitas arve nr 1 peaaegu 3 aastat pärast ehitamise lõppu varem pretensioone esitamata. Ka siis, kui hageja esitas kostjale pretensiooni 135 590,85 krooni saamiseks, ei esitanud kostja pretensiooni, vaid andis mõista, et on nõus kahju hüvitama. Kostja eirab hea usu põhimõtet. Maakohtu otsuse põhjendused Harju Maakohus rahuldas hagi ja mõistis OÜ-lt KVL Ehitus välja 135 590,85 krooni Lembit Allikmetsa kasuks. Kohus jättis vastuhagi rahuldamata ja menetluskulud OÜ KVL Ehitus kanda. Pooled sõlmisid 03.10.2003 ehitustööde töövõtulepingu Tallinnas Xxxxxxx xxx xx eramu ehitustööde tegemiseks (t lk 8-21). Ehitustööd tehti puudustega. Puudused kõrvaldas OÜ Haverest, kellele hageja tasus 135 590,85 krooni. Hageja palus selle summa välja mõista kostjalt. Kostja võttis hagi õigeks. Kostja omaksvõtu tõttu rahuldab kohus hagi. Vastuhagi kohaselt sõlmisid pooled lisaks suulise töövõtulepingu täiendavate tööde tegemiseks. Hageja tunnistas suulise töövõtulepingu sõlmimist ning ehitustööde tegemist. Seetõttu asus kohus seisukohale, et tööd on tehtud. Kostja nõuab vastuhagis 1 510 113,26 krooni, mis tugineb kostja 03.01.2007 arvele (tlk 51). Ka ehitustööde 03.01.2007 akt nr 1 on vaid kostja allkirjaga (tlk 52-53). Kostja arve on ühepoolne dokument, millest ei teki õigusi ega kohustusi ning seda ei saa pidada kokkuleppeks. Hageja märkis vastuses, et ta tasus kostjale tööde eest ettemaksu sularahas ning oma 15.01.2007 kirjas kostjale, et ta on tasunud sularahas kostjale 1,2 miljonit krooni (tlk 70-71). Hageja selgitas, et suulise töövõtulepingu alusel sisetööde maksumus oli 355 000 krooni ja välistööde maksumus 841 000 krooni. Siit järeldub, et suulise töövõtulepingu hinnaks leppisid pooled kokku 1 196 000 krooni.

Hageja esitas AS Hansapank tõendi selle kohta, et on kostjale tasunud ajavahemikus 06.10.200303.08.2004 kokku 1 229 736,48 krooni (tlk 97). Kohus ei saa neid makseid arvestada, kuna hageja enda kinnitusel tasuti suulise töövõtulepingu alusel makseid sularahas ettemaksuna. Viidatud ülekanded tehti kirjaliku töövõtulepingu kehtimisajal ning summa vastab selle lepingu summale. Pangast sularaha väljavõtt ei tähenda selle maksmist kostjale (tlk 98-101). Ettemaksu 280 000 krooni tasumist tõendas hageja kostja e-posti teel saadetud arvega. Tegemist on 03.03.2004 ehitustööde aktiga nr 12, mis saadeti kostja e-posti aadressilt 04.03.2004 ning sisaldab märget ettemaksust summas 280 000 krooni (tlk 102-103). Ettemaks summas 280 000 krooni on tõendatud, kuivõrd tegemist on kirjalikult taasesitatava vormiga TsÜS § 79 järgi, mis ei pea sisaldama isikute allkirju. Antud akt on saadetud kostja e-posti aadressilt. 19.03.2004 kiri, milles on märgitud hagejalt saadud rahasumma 350 000 krooni ja 27.07.2004 kiri, kus on märgitud saamata jäänud summaks 82 611,92 krooni (tlk 105) kannavad küll kostja logo, kuid on allkirjastamata. Kuivõrd puuduvad tõendid, et need kirjad saadeti kostja e-posti aadressilt, ei saa neid pidada kirjalikku taasesitamist võimaldavaks vormiks ning kohus jättis need tähelepanuta. Kohus tuvastas, et hageja tasus kostjale suulise töövõtulepingu alusel 280 000 krooni. Muus osas on hageja väited raha maksmise kohta tõendamata. Vastuhagi kohaselt teostas kostja hagejale ehitustöid 1 510 113,26 krooni väärtuses hagejalt ettemaksu saamata. Kostja ei esitanud hagejale arvet pärast ehitustööde lõppemist 2004.a lõpus, vaid mitu aastat hiljem – jaanuaris 2007, pärast hageja pretensiooni esitamist (tlk 35). Pretensioonile vastates andis kostja mõista, et on nõus kulutused hüvitama ning väidetavast 1,5 miljoni krooni suurusest võlast juttu ei olnud (tlk 36). Arvestades vastavalt tegevusalal kehtivat praktikat ei ole mõistlik eeldus, et ehitustööd tehakse täielikult valmis ehitaja kulul. Hageja e-postiga saadetud kirjadest nähtub, et hageja oli tööde lõpetamise pärast mures 2004.a sügisel. Ehitise ülevaatuse akt koostati 01.09.2004 (tlk 90-92) ja kasutusluba anti 14.12.2005 (tlk 93-94). Kostja oleks saanud arve esitada oluliselt varem kui jaanuaris 2007. Hea usu põhimõtte rikkumisele viitab ka fakt, et kostja saatis hagejale e-kirja, milles märkis ettemaksu olemasolu, kuid vastuhagis eitas seda. Kostja ei käitunud hea usu põhimõttega kooskõlas ning on kaotanud õiguse nõuda suulise töövõtulepingu alusel hagejalt raha. Kohus jättis vastuhagi rahuldamata. Apellatsioonkaebuse põhjendused OÜ KVL Ehitus palus apellatsioonkaebuses otsuse tühistada osas, millega jäeti vastuhagi rahuldamata ja teha selles osas uue otsuse, millega rahuldada vastuhagi ja mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud. Kohus võttis suulise töövõtulepingu hinna väljaselgitamisel põhjendamatult aluseks ainult hageja selgitused. Kohus rikkus TsMS § 232 lg-t 1. Kohus pidi arvestama ka kostja selgitusi ja arve lisaks olevat kirjalikku akti. Kohtu seisukohad ehitustööde akti nr 12 osas on vastuolulised. Kohus leidis, et dokument on kirjalikult taasesitatavas vormis, mistõttu ei pea sisaldama isikute allkirju. Kuna akt on saadetud kostja e-posti aadressilt, on tõendatud, et kostja tasus hagejale suulise töövõtulepingu alusel 280 000 krooni. 03.09.2007 kohtuistungi protokollist selgub, et hageja kohustus tõendama akti elektroonilist vormi. Ainult akti elektroonilist vormiga on võimalik tõendada, et e-kiri saadeti kostja poolt. Viidatud dokument on digitaalselt allkirjastamata, seega puudub sellel elektrooniline vorm, mida kohus kohustas hagejat tõendama. Asjaolu, et dokumenti on märgitud poolte nimed ja aadressid, ei tõenda elektroonilist vormi, arvestades tänapäeva tehnilisi võimalusi. Hageja väited ettemaksu 280 000 krooni tasumise kohta on tõendamata. Hageja ei tõendanud ka ülejäänud summade tasumist.

Kostja ei rikkunud arve esitamisel hea usu põhimõtet. Kostja on suulise töövõtulepingu alusel tööd teostanud, hageja ei ole nende eest tasunud. Kostja esitas arve alles 2007 jaanuaris, kuna poolte vahel oli pooleli vaidlus ehitustööde teostamise üle. Kostja ei soovinud arvet esitada enne, kui oli selge, et hagejal ei ole tööde osas enam pretensioone. Kostjal ei olnud kohustust arvet varem esitada. Hageja teadis, et ta kohustub teostatud tööde eest tasuma. Asjaolu, et ehitusettevõtted teostavad ehitustöid tellija ettemakse kulul, ei tähenda, et kostja teostas tõenäoliselt ehitustööd tellija ettemakse arvelt. Isegi kui ühe akti alusel oli poolte vahel kokkulepe ettemakseks, et tähenda, et teiste tööde eest oli ettemaksuks kehtiva kokkulepe. Arvestades, et akti saatmine kostja poolt ei ole tõendatud, ei saa kostja poolt ettemaksu olemasolu eitamine viidata hea usu põhimõtte rikkumisele. Kohtu seisukohad, mis annaksid alust kaaluda kostja käitumise vastavust hea usu põhimõttele, on ebaõiged ja põhjendamata. Kostja teostas töid vastavalt aktile 1 510 113,26 krooni eest. Kohus tugines hinna väljaselgitamisel vaid hageja selgitustele, leides, et töid teostati 1 196 000 krooni eest. 280 000 krooni tasumine on tõendamata. Isegi kui 1 196 000 kroonine lepingu hind ja 280 000 krooni tasumine leiaksid kinnitust, on tõendamata asjaolu, et hageja oleks tasunud kostjale tehtud tööde eest 916 000 krooni. Vastus apellatsioonkaebusele Lembit Allikmets ei nõustunud apellatsioonkaebuse põhjendustega ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Kolleegium, ära kuulanud pooled ja tutvunud asja materjalidega, leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel tuleb maakohtu otsus tühistada vastuhagi rahuldamata jätmise põhjenduste osas ja jätta vastuhagi rahuldamata ringkonnakohtu otsuses toodud põhjendustel. Ülejäänud osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Kuna apellant on vaidlustanud ainult vastuhagi rahuldamata jätmise, siis kolleegium kontrollib maakohtu otsust TsMS § 651 lg 1 järgi ainult vaidlustatud osas. Vaidlust ei ole, et poolte vahel sõlmiti 03.10.2003 kirjalik töövõtuleping elamu Xxxxxxx xxx xx Tallinnas ehitamiseks. Tööde loetelu oli lepingu lisas nr 1. Kirjalik leping ei hõlmanud kõiki elamu ehitustöid. Poolte seletuste kohaselt sõlmiti samal ajal ka suuline leping elamu välis- ja siseviimistlustööde teostamiseks. Poolte vahel on vaidlus suulise lepingu järgi tehtud tööde ja nende eest tasumise osas. Vastuhagis on kostja väitnud, et hageja on jätnud talle suulise lepingu alusel tehtud tööde eest tasumata. Hageja väidete kohaselt on ta tasunud tehtud tööde eest sularahas 1,2 miljonit krooni, enamuses ettemaksuna. Maakohus jättis vastuhagi rahuldamata, kuna kostja on hea usu põhimõtte rikkumise tõttu kaotanud õiguse nõuda suulise töövõtulepingu alusel hagejalt raha. Kolleegium leiab, et maakohtu põhjendus vastuhagi rahuldamata jätmise kohta on ebaõige. Kuigi pikema aja jooksul õiguse kasutamata jätmine võib sõltuvalt asjaoludest kaasa tuua selle teostamise lubamatuse, ei saa üldjuhul seaduses sätestatud aegumistähtaja sees määrata veel täiendavat hea usu põhimõttest lähtuvat uut tähtaega, mille jooksul hageja võib oma õiguste kaitseks hagi esitada. Seda õigustaksid ainult erandlikud asjaolud. Praeguses asjas on maakohus leidnud, et selleks erandlikuks asjaoluks oli arve esitamine alles 2007. a alguses, kuigi tööd olid lõpetatud 2004. a lõpuks. Kolleegium leiab, et arvestades pooltevahelisi suhteid, kus enam kui miljonikroonise mahuga töövõtuleping sõlmiti suuliselt, tööde üleandmise ja vastuvõtmise kohta ei ole ühtegi kirjalikku dokumenti vormistatud ja pooled on seoses lepingu täitmisega suhelnud kuni hagi esitamiseni, ei saa arve esitamist 2007. a alguses

pidada erandlikuks asjaoluks, mis annab aluse kohaldada töövõtulepingu alusel nõutava tasu suhtes hea usu põhimõtet. Hageja käitumist ei saa pidada vastuoluliseks määral, mis on hea usu põhimõttega vastuolus. Arvestades poolte suhteid lepingu sõlmimisel ja selle täitmisel, ei ole kostja käitumine vastuolus seadusega ja ühiskonnas väljakujunenud moraalistandarditega määral, mis toob kaasa õiguse teostamise lubamatuse. VÕS § 635 lg 1 järgi peab tellija maksma tehtud töö eest tasu. Vaidluse lahendamiseks tuleb kohtul tuvastada, kui palju pidi hageja kostjale suulise töövõtulepingu alusel tasuma ja kas ta on tööde eest tasunud. Tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1 pidi kostja tõendama, kui palju on hageja kohustatud tasuma ja hageja kohutus oli tõendada, et ta on kostjale tehtud tööde eest maksnud. VÕS § 76 lg 2 järgi tuleb kohustuse täitmisel lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. Otsustamaks asjaolu üle, kas hageja on töö eest kostjale tasunud või mitte, tuleb arvestada pooltevahelisi suhteid lepingu sõlmimisel ja täitmisel ning ka üldisi tavasid ehitusäris. Kostja on oma nõude tõendamiseks esitanud arve nr 1 03.01.2007, mille juurde on lisatud ehitustööde akt nr 1. Aktile on alla kirjutanud ainult kostja. Akti kohaselt on teostatud tööde maksumus ilma käibemaksuta 1 279 757 krooni, mis käibemaksuga moodustab 1 510 113,26 krooni. Kolleegium leiab, et kostja esitatud arve ei tõenda tööde teostamist kostja poolt näidatud mahus, kuna tõendamata on, et kostja oleks arve lisaks olevas aktis nr 1 näidatud ehitustööd teostanud ja hageja need VÕS § 638 järgi vastu võtnud. Vastuseks esitatud arvele on hageja kostjale selgitanud, et suulise lepingu alusel tehtud tööde maht oli ca 1,2 miljonit krooni. Poolte väidete kohaselt oli suuline leping oli sõlmitud sise- ja välisviimistlustööde teostamiseks. Hageja väitis, et sisetööde maksumus oli 355 000 krooni (tlk 106). Välistööde osas on maakohus tuvastanud maksumuse 841 000 krooni, mis arvestades lepingu sõlmimiseks tehtud pakkumist (tlk 87-89), on samas suurusjärgus pakkumisega, kus välistööde maksumuseks oli kostja poolt pakutud ilma käibemaksuta 769 583,90 krooni ja hageja poolt 720 000 krooni. Kolleegium leiab, et kaebuse väited ei anna alust teha lepingu mahu osas maakohtust erinevat järeldust. Kostja poolt koostatud aktil nr 1 on ilma käibemaksuta summa samades piirides hageja poolt väidetuga. Seega on maakohus põhjendatult lugenud suulise lepingu alusel tehtud tööde mahuks 1 196 000 krooni, mille hageja oli kohustatud kostjale tasuma. Järgnevalt tuvastab kolleegium, kas hageja väide 1,2 miljoni krooni tasumise kohta sularahas on tõendatud. Kolleegium leiab, et õige ei ole maakohtu järeldus, mille kohaselt oli raha tasumine tõendamata. Hageja poolse tasumise kohustuse täitmise üle otsustamisel tuleb arvestada VÕS § 76 lg 2 järgi poolte tavasid ja praktikat. Kirjalikult 03.10.2003 sõlmitud lepingu järgi tehtavad maksed on tehtud laenu arvel panga kaudu (tlk 97) ja nende osas ei ole poolte vahel vaidlust. Muid sooritusi lepingute täitmisel pooled kirjalikult dokumenteerinud ei ole. Nähtuvalt esitatud tõenditest on pooled suhelnud ehituse ajal ja pärast seda kas meili teel või kirju saates. Õige on see, et ükski e-kiri ei ole digitaalselt allkirjastatud, kuid pooled ei olnud ka kokku leppinud, et e-kirjad oleksid pidanud olema digitaalselt allkirjastatud. Ebaõige on apellandi väide, et sularahas ettemaksu 280 000 krooni tegemist ei oleks maakohus saanud arvestada. Maakohus on õigesti tuvastanud, et e-kirja teel kostja poolt saadetud ehitustööde aktist nr 12 tuleneb, et kostja on saanud hagejalt ettemaksuna 280 000 krooni. Akt on saadetud kostja elektronposti aadressilt 04.03.2004 (tlk 102-103). See, et aktil ei ole elektroonilist vormi, ei tähenda, et kohus on tõendit ebaõigesti hinnanud. Arvestades poolte tavapärast suhtlemist, saadeti kirjad ilma digitaalse allkirjata. Kostja ei ole väitnud, et ta ei ole akti nr 12 hagejale saatnud. Tööde teostamist sularaha ettemaksu eest tõendab ka kostja elektronkiri 22.07.2004 (tlk 116), milles kostja on nõudnud tööde jätkamiseks ettemaksu tegemist. Lisaks sellele on kolleegiumi arvates oluline ka see, kuidas on pooled käitunud pärast maksekohustuse sissenõutavaks muutumist ehk lepingu alusel tehtud tööde lõpetamist. Pooled on selgitanud, et tööd elamu juures lõpetati 2004 aasta jooksul. Asjaolule, et maja oli vähemalt 14.12.2005 valmis

ehitatud, viitab kasutusloa andmine 14.12.2005 (tlk 93). 03.04.2006 koostatud protokolli (tlk 30-32) järgi on elamus suures mahus vaegtöid ja mittekvaliteetselt teostatud töid, kuid protokollist ei tulene, et elamu ehitus (sealhulgas sise- ja välistööd) oleksid lõpetamata. Samas ei ole protokolli koostades kostja kordagi väitnud, et hagejal on talle tööde eest maksmata. Kostja 13.02.2006 kirjast tuleneb, et hagejal on tema ees lepingust ja seadusest tulenevaid kohustusi täitmata, kuid millised kohustused need on, kostja kirjast ei nähtu (tlk 72). 07.12.2006 on kostja saatnud hagejale kirja, milles nõustus hüvitama vaegtööde teostamise mõistlikud kulutused, kuid ei maininud, et hageja on jätnud talle töö eest maksmata (tlk 36). Kolleegium leiab, et ei ole tavapärane, et töövõtja nõustub kõrvaldama vaegtöid või tasuma tellijale vaegtööde kõrvaldamiseks kulunud raha, samas nõudmata tellijalt lepingu järgi tasumisele kuuluva raha maksmist, kusjuures tasumata on väidetavalt 1,5 miljonit krooni. Selline käitumine ei ole kolleegiumi arvates usutav. Hageja on esitanud kohtule pangakontolt sularaha väljavõtmise kohta väljavõte (tlk 98-101). Kolleegiumi arvates on eelnevalt hinnatud tõenditega kooskõlas pangakonto väljavõttest nähtuv sularaha väljavõtmine ajal, kui toimus maja ehitamine. Väljavõttest tuleneb, et hageja on ehituse toimumise ajal, eriti 2004. a võtnud välja suuremaid summasid sularahas. Väljavõtte kohaselt ei ole 2003. a, see on enne ehitustegevuse väidetavat sularahas finantseerimist, sellises mahus sularaha välja võetud. Seega kinnitab pangakonto väljavõte hageja väiteid sularahas tasumise kohta. Kolleegiumi arvates on maakohus õigesti otsuses tuginenud ehituses väljakujunenud tavadele ja praktikale, mille kohaselt toimub tööde eest tasumine etapiviisiliselt ja tavaliselt ei ehita ehitaja maja valmis oma vahenditest ja tellija tasub alles pärast maja valmis ehitamist. Maakohtu järeldust, et tavapäraselt teostatakse töid ettemaksu eest, ei ole kostja sõnaselgelt kaebuses vaidlustanud, väites ainult, et tavast ei saa järeldada, et kostja nii toimis. Kuidas aga poolte vahel tasumises täpselt kokku lepitud oli, kostja selgitanud ei ole. Kuna maakohtu otsuse lõppjäreldus vastuhagi rahuldamata jätmise kohta on õige ja selle tühistamiseks puudub alus, siis TsMS § 162 lg 1 järgi tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda.