Eesti Vabariigi nimel Kohus
Harju Maakohus, Kentmanni Kohtumaja
Tsiviilasja number
2-07-24447
Otsuse tegemise aeg ja koht
26.11.2007.a., Tallinn
Kohtunik
Maie Seppo
Kohtuasi
TS hagi N OÜ vastu 2 522 500 krooni nõudes
Kohtuistungi toimumise kuupäev
07.11.2007.a.
Asja arutamise juures viibinud ja kohtuistungil osalenud isikud
istungisekretär Kadri Lember hageja esindajad advokaat Iivi Otto ja Martina Proosa
Hagi rahuldada. Välja mõista N OÜ-lt (reg.kood XXX, asukoht: XXX) TS(isikukood XXX, elukoht: XXX) kasuks 1 225 000 krooni põhivõlga, 1 225 000 krooni viiviseid ja 72 500 krooni leppetrahvi. Kohtukulud jätta kostja kanda.
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest.
Hageja ja kostja sõlmisid 8.septembril 2006.a. laenulepingu nr. 06-0012 (edaspidi nimetatud laenuleping I), mille alusel andis hageja kostjale laenu summas 510 417 krooni. Vastavalt laenulepingu I punktile 3.5 kohustus kostja laenusummas tagastama 8.oktoobril 2006.a., kuid kostja ei ole laenusummat tagastanud. Hageja ja kostja sõlmisid 15.septembril 2006.a. laenulepingu nr.06-002 (edaspidi nimetatud laenuleping II), mille alusel andis hageja kostjale laenu summas 714 583 krooni tagastamise tähtajaga 15.oktoober 2006.a. Kostja tasus 21.02.2007.a. hagejale laenulepingu II katteks 50 000 krooni, mille hageja arvestas leppetrahvi katteks vastavalt laenulepingu II punktile
Kostja vaidleb hagile vastu. Tulenevalt asjaolust, et hageja omab kostja suhtes vastunõuet, on kostja hagejaga vastastikused nõuded tasaarvestanud, mille tagajärjel kostjal hageja ees kohustused puuduvad. Kostja tunnistab laenulepingute nr.06-001 ja 06-002 alusel raha saamist, kuid tulenevalt asjaolust, et hageja oli hagiavalduse koostamise ajal teadlik kostja poolt omandatavast nõudest hageja vastu ning hageja ja kostja vahel olid sõlmitud täiendavad suulised kokkulepped nimetatud laenulepingute tähtaja muutmise suhtes, on kostja seisukohal, et hageja on esitanud kohtule alusetu hagiavalduse. Vastavasisulised kokkulepped sõlmiti arvesse võttes K OÜ poolt kostjale loovutatavaid nõudeid hageja vastu ning võttes arvesse poolte ühist soovi seejärel vastastikused nõuded tasaarvestada, mida on ka kostja teinud. Kohtuistungile kostja esindaja ei ilmunud, puudumise põhjustest kohtuistungi toimumise päeval kohut ei teavitanud.
TsMS § 410 sätete kohaselt kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Hageja taotles kohtuistungil asja sisulist arutamist. Kohus asus seisukohale, kuna kostja on kohtule kirjalikult vastanud, on võimalik asja sisuliselt arutada ilma kostja esindaja kohalolekuta. VÕS § 396 lg.1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama asja koguses ja sama kvaliteediga. Vastavalt VÕS § 76 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg.1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellele tähtpäeval. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja on andnud kostjale laenulepingu nr. 06-001 alusel 08.09.2006.a. laenu summas 510 417 krooni (edaspidi laenuleping I) ja laenulepingu nr.06-002 alusel 15.09.2006.a. laenu summas 714 583 krooni (edaspidi laenuleping II) Kostja kohustus hagejale laenusummad tagastama laenulepingus I ja laenulepingus II sätestatud kuupäevadel, kuid kostja ei ole neid kohustusi täitnud. Laenulepingu I järgi saadud 510 417 krooni ja laenulepingu II järgi saadud 714 417 krooni on tagastamata ja tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. VÕS § 113 lg.1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Laenulepingu I ja laenulepingu II punkt 11.1 sätestab, et kui laenusaaja viivitab mistahes rahaliste maksete tasumisega, on laenuandjal õigus nõuda ja laenusaajal kohustus tasuda kokkuleppelist viivist 1 % päevas tähtaegselt tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest. Laenulepingu I alusel on viivise summa 1 321 980 krooni (259 päeva ) ja laenulepingu II alusel 1 800 749,16 krooni (252 ) Hageja nõuab kostjalt viiviseid põhivõlaga võrdses suuruses, . laenulepingu I alusel summas 510 417 krooni ja laenulepingu II alusel summas 714 583 krooni Viivised laenulepingu I alusel summas 510 417 krooni ja laenulepingu II alusel 714 583 krooni tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
VÕS § 158 lg.1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Laenulepingu I ja laenulepingu II punkt 7.2 sätestab, et kui laenusaaja on viivitanud makse tasumisega kas tervikuna või osaliselt vähemalt 30 kalendripäeva, kohustub ta tasuma leppetrahvi 10 % laenusummast igakordse rikkumise eest. Lähtudes eeltoodust on kostjal kohustus maksta hagejale leppetrahvi I laenulepingu järgi 51 041,70 krooni ja laenulepingu II järgi 71 458,30 krooni. 21.veebruaril 2007.a. tasus kostja hagejale 50 000,- krooni, mistõttu hageja on vähendanud leppetrahvi nõuet II laenulepingu alusel 50 000 krooni võrra. Leppetrahv 72 500 krooni (51 041,70 + 21 458,30) tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Vastuses hagile väidab kostja nagu oleks hageja ja kostja sõlminud kokkuleppe laenulepingute tähtajatuks muutmise kohta suuliselt. Kohus leiab, et kostja väited on paljasõnalised ja tõendamata. Laenulepingute p 13.2 kohaselt leppisid pooled kokku, et kehtivad ja pooltele siduvad on vaid kirjalikus vormis sõlmitud laenulepingute muudatused. Kostja väidab nagu oleks kokkulepe laenulepingute tähtajatuks muutmise kohta sõlmitud arvesse võttes K OÜ poolt kostjale loovutatavaid nõudeid hageja vastu ning võttes arvesse poolte ühist soovi seejärel vastastikused nõuded tasaarvestada. Väidetavalt leping, millega kostja omandas nõude hageja vastu , sõlmiti 11.aprillil 2007.a. , nõuete tasaarvestamise akt on koostatud 26.juulil 2007.a. Kuna hagi on esitatud kohtule 02.07.2007.a., siis pidi tasaarvestamine toimuma hagi menetlemise ajal kohtus. Nõudeõiguse loovutamise lepingu nr 070720 lisast nr 1 „Teade nõudeõiguse loovutamisest“ nähtub, et nende lepingute pooleks on K OÜ ja AS R. Olemata nende lepingute pooleks ei saa hagejal tekkida neist lepingutest kohustusi. Kostja ei ole esitanud kohtule enda nõude aluseks olevaid dokumente, sh lepinguid. Seega on kostja nõue hageja vastu tõendamata. VÕS § 200 sätestab tasaarvestuse piirangud. Tasaarvestatav pool ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Kostja on tasaarvestanud nõude, millele hageja on esitanud põhjendatuid vastuväiteid. Seega on kostja poolt 26.juulil 2007.a. koostatud nõuete tasaarvestamise akt ja selles märgitud nõuete tasaarvestamine vastuolus VÕS § 200 lg.4. Kostja väidab, et tema nõue tuleneb sellest, et hageja on tekitanud AS R nõukogu liikmena K OÜ kahju ning K OÜ loovutas osaliselt selle kahjunõude kostjale. Kostja ei täpsusta, milles see kahju seisneb . TsMS § 230 sätete kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja on esitanud oma nõude tõendamiseks poolte vahel sõlmitud laenulepingud, kostja vastuväited on tõendamata. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostja väidetavat nõuete tasaarvestust ei ole toimunud ja hagejal on nõue kostja vastu nii põhivõla, viiviste kui ka leppetrahvi osas. Põhivõlg 1 225 000 krooni, viivised 1 225 000 krooni ja leppetrahv 72 500 krooni tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 162 lg.1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohtuotsus on kostja kahjuks, kannab kõik kohtukulud kostja. Maie Seppo kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.