lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-07-24447/19

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohus · 08.04.2008

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
2-07-24447/19
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
08.04.2008
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1768
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 200 lg 4Tasaarvestuse piirangudTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 200 lg 1Menetlusosalise kohustusedTsMS § 410Kostja puudumine kohtuistungiltTsMS § 435 lg 1Otsuse tegemineTsMS § 436 lg 3Otsuse seaduslikkus ja põhjendatusTsMS § 654 lg 6Ringkonnakohtu otsuse sisuTsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-07-24447/5Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja26.11.2007

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasja number

2-07-24447

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Igor Amann ja Tiit Kollom

Otsuse tegemise aeg ja koht

8. aprill 2008, Tallinn

Tsiviilasi

Tarmo Sepa hagi Nelik Varahalduse OÜ vastu 2 522 500 krooni väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 26.11.2007 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Nelik Varahalduse OÜ apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

25. märts 2008, avalik kohtuistung

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja Tarmo Sepp (IK xxxxxxxxxxx, elukoht x), esindaja adv Iivi Otto Kostja Nelik Varahalduse OÜ (reg.kood xxxxxxxx, asukoht Maakri 44-20, Tallinn), esindaja Ivo Kallas

Resolutsioon

1.Jätta Harju Maakohtu 26.11.2007 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Kõik menetluskulud jätta kostja kanda. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada vandeadvokaadi vahendusel kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest.

Asjaolud ja menetluse käik

1.Hageja ja kostja sõlmisid 08.09.2006 laenulepingu nr 06-001 (laenuleping I), mille alusel andis hageja kostjale laenu 510 417 krooni. Vastavalt lepingu p-le 3.5 kohustus kostja laenusummas tagastama 08.10.2006, kuid kostja ei ole laenusummat tagastanud.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 22.09.20262-25-121309/26Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-26-110413/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-24-142810/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-24-10415/24Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-25-109973/32Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.09.20262-24-7648/27Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
2.Hageja ja kostja sõlmisid 15.09.2006 laenulepingu nr.06-002 (laenuleping II), mille alusel andis hageja kostjale laenu 714 583 krooni tagastamise tähtajaga 15.10.2006. Kostja tasus 21.02.2007 hagejale laenulepingu II katteks 50 000 krooni, mille hageja arvestas leppetrahvi katteks vastavalt lepingu p-le 9.1.
3.Hageja palus kostjalt välja mõista laenulepingust I tulenev põhivõlg 510 417 krooni ja laenulepingust II tulenev võlg 714 583 krooni, viiviseid põhivõlgadega võrdsetes suurustes, laenulepingu I alusel leppetrahvi 51 041, 70 krooni ja laenulepingu II alusel leppetrahvi 21 458, 30 krooni.
4.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja tunnistas laenulepingute nr.06-001 ja 06-002 alusel raha saamist, kuid tulenevalt asjaolust, et hageja oli hagiavalduse koostamise ajal teadlik kostja poolt omandatavast nõudest hageja vastu ning hageja ja kostja vahel sõlmiti täiendavad suulised kokkulepped nimetatud laenulepingute tähtaja muutmise suhtes, esitas hageja kohtule alusetu hagiavalduse. Vastavasisulised kokkulepped sõlmiti arvesse võttes Kaimag Invest OÜ poolt kostjale loovutatavaid nõudeid hageja vastu ning võttes arvesse poolte ühist soovi seejärel vastastikused nõuded tasaarvestada, mida on ka kostja teinud. Esimese astme kohtu otsus ja põhjendused
5.Harju Maakohus rahuldas hagi ja mõistis välja Nelik Varahalduse OÜ-lt Tarmo Sepa kasuks 1 225 000 krooni põhivõlga, 1 225 000 krooni viiviseid ja 72 500 krooni leppetrahvi. Menetluskulud jäid kostja kanda.
6.Kohus tugines võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg-le 1, §-le 76, § 82 lg-le 1, § 113 lg-le 1, § 158 lg-le 1 ja poolte vahel sõlmitud laenulepingutele.
7.Kohus leidis, et kostja väited, nagu oleks pooled sõlminud kokkuleppe laenulepingute tähtajatuks muutmise kohta suuliselt, on paljasõnalised ja tõendamata. Laenulepingute p 13.2 kohaselt leppisid pooled kokku, et kehtivad ja pooltele siduvad on vaid kirjalikus vormis sõlmitud laenulepingute muudatused.
8.Väidetavalt leping, millega kostja omandas nõude hageja vastu, sõlmiti 11.04.2007, nõuete tasaarvestamise akt on koostatud 26.07.2007. Kuna hagi on esitatud kohtule 02.07.2007, siis pidi tasaarvestamine toimuma hagi menetlemise ajal kohtus. Nõudeõiguse loovutamise lepingu nr 070720 lisast nr 1 „Teade nõudeõiguse loovutamisest“ nähtub, et nende lepingute pooleks on Kaimag Invest OÜ ja AS Reval Credit. Olemata nende lepingute pooleks ei saa hagejal tekkida neist lepingutest kohustusi. Kostja ei ole esitanud kohtule enda nõude aluseks olevaid dokumente, sh lepinguid. Seega on kostja nõue hageja vastu tõendamata.
9.VÕS § 200 sätestab tasaarvestuse piirangud. Tasaarvestatav pool ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Kostja on tasaarvestanud nõude, millele hageja esitas põhjendatuid vastuväited. Seega on kostja poolt 26.07.2007 koostatud nõuete tasaarvestamise akt ja selles märgitud nõuete tasaarvestamine vastuolus VÕS § 200 lg.4.
10.Kostja väidab, et tema nõue tuleneb sellest, et hageja tekitas AS Reval Credit nõukogu liikmena Kaimag Invest OÜ-le kahju ning Kaimag Invest OÜ loovutas osaliselt selle nõude kostjale. Kostja ei täpsusta, milles see kahju seisneb. Eeltoodust tulenevalt asus kohus seisukohale, et kostja väidetavat nõuete tasaarvestust ei ole toimunud ja hagejal on nõue kostja vastu nii põhivõla, viiviste kui ka leppetrahvi osas. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
11.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata või saata asi uuesti läbivaatamiseks Harju Maakohtule. Menetluskulud jätta hageja kanda.
12.Maakohus on TsMS § 435 lg 1 rikkudes teinud lahendi ega ole eelnevalt kontrollinud, kas tsiviilasja on arutatud ammendavalt. Senise käsitluse mitteammendavusest annavad

2(5)

tunnistust nii asjaolu, et kostjal ei võimaldatud tõendada oma väiteid, samuti see, et kohus jättis kostja ilma viimase põhiõigusest olla oma kohtuasja arutamise juures. Kõnealust rikkumist ei saa kõrvaldada apellatsioonimenetluses, seetõttu taotleb kostja asja uuesti arutamiseks saatmist maakohtule.

13.Kostja avaldas varasemas menetluses selgesõnaliselt ja kirjalikus vormis oma tahet esitada käesolevas tsiviilmenetluses vastuhagi, millisest õigusest on ta esimese astme kohtu menetlusõiguse normide rikkumise tõttu ilma jäetud. Nimetatud rikkumist ei saa kostja arvates kõrvaldada apellatsioonimenetluses, seetõttu taotleb kostja asja uuesti arutamiseks saatmist maakohtule.
14.Maakohtu otsus ei ole seaduslik, sest kohus eksis materiaalõiguse tõlgendamisel ja kohaldamisel. Samuti ei ole otsus põhjendatud, sest kohtu järeldused ei ole kooskõlas asjas esitatud tõendite ja seisukohtadega. Kohus tõlgendas kostja seisukohti tendentslikult ja jättis kostja ilma võimalusest esitada täiendavaid tõendeid peale asja arutamist eelistungil, eiras sellega TsMS §-s 7 esitatud poolte võrdõiguslikkuse põhimõtet.
15.TsMS § 436 lg 3 lubab kohtul otsust tehes tugineda vaid neile asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. Vaidlustatavas lahendis ei ole nimetatud põhimõtet järgitud. Kohus jättis kostja võimaluseta oma arvamust avaldada ning oma seisukohti selgitada ja vajadusel esitada täiendavaid tõendeid kostja poolt esitatud asjaolude tõendamiseks.
16.Kohtuotsusest ei nähtu, et kohus oleks hinnanud kõiki tõendeid, samas ei ole kohus märkinud, et osa tõendeid jääksid tähelepanuta ega seda ka põhjendanud. Hindamata on jäänud nõuete tasaarvestuse akt ja võlateatis. Seega on osa tõendeid jäänud uurimata. Ka selle puuduse kõrvaldamiseks tuleb asi saata uueks arutamiseks maakohtule.
17.Kostja väitis muuhulgas, et ta on hageja ees laenulepingutest tulenevad kohustused täitnud täies ulatuses ning hageja nõuded laenude põhiosade, viiviste ja leppetrahvide osas on alusetud ning rajanevad ebaõigetele andmetele. Nimetatud väited on maakohus jätnud vaidlustatavas otsuses tähelepanuta ja vastuseta.
18.Väär on maakohtu seisukoht, et käesolevas asjas saab kohaldada VÕS § 200 lg 4. Samuti hindas kohus ekslikult kostja vastunõude aluseks olevaid tõendeid, et lisaks hageja nõude täitmise tähtaja mittesaabumisele, eksisteerib kostjal vastunõue hageja suhtes. Maakohus järeldas kostja vastunõuet tõendavatest dokumentidest, et kostjal puudub vastunõue hageja suhtes. Niisugune järeldus ei ole kooskõlas viidatud tõendi ega ka käibetavadega, mida tuleks tõendite hindamisel samuti arvestada. Kostja põhjendas oma seisukohti kirjalikus vastuses hagiavaldusele ja jääb oma seniste väidete juurde.
19.Maakohus tõlgendas tendentslikult konteksti eiravalt kostja vastust hagile. Kohus luges kostja vastusest välja lepingutest tulenevate väidetavate kohustuste omaksvõtu. Kostja ei nõustunud hageja väitega, vaid esitas üksnes omapoolsed vastuväited hageja poolt esitatud asjaoludele – kohus tõlgendas aga seda ekslikult omaksvõtuna. Vastustajate seisukoht
20.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
21.Tsiviilkolleegium, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning kaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Kohus on õigesti kohaldanud materiaalõigusnorme. Kolleegium ei tuvastanud ka menetlusnormide rikkumist esimese astme kohtu poolt, mis võiks olla aluseks ebaõigele kohtulahendile. Seetõttu tuleb otsus TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 alusel neid ei korda.

3(5)

22.Kohus ei ole rikkunud menetlusnorme tehes asjas sisulise otsuse kostja kohalolekuta. TsMS § 410 kohaselt võib kohus, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teha hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendada asja sisuliselt või lükata asja arutamise edasi. Kostja ei teatanud kohtule oma haigestumisest enne kohtuistungit ega palunud asja arutamist edasi lükata. Kostja ei tugine ka asjaolule, et tal ei olnud võimalik kohut eelnevalt teavitada. Ringkonnakohtu istungil väitis kostja, et enda arvates ta teatas kohtule, kuid ei osanud täpsustada kellele, millal ja mis viisil. Toimiku materjalist nähtuvalt teatas kostja kohtule oma haigestumisest ja palus uue aja määramist kohtuistungi pidamiseks alles 9 päeva peale istungi toimumist. TsMS § 200 lg 1 kohaselt peavad menetlusosalised oma menetlusõigusi kasutama heauskselt. Käesoleval juhul ei ole kostja seda teinud, kuna ei teavitanud kohut õigeaegselt kohtuistungil osalemise takistusest.
23.Kohus ei ole sisulise otsuse tegemisel rikkunud TsMS § 435 lg 1 sätteid, mille kohaselt kohus teeb otsuse, kui asja on kohtu arvates arutatud ammendavalt ja asi on lõpliku lahendi tegemiseks valmis. Kostjal oli võimalik esitada kohtule kõik oma vastuväited ja põhjendused, mis omavad tähtsust asja lahendamisel. 03.07.2007 tegi kohus määruse, millega võttis hagi menetlusse ja kohustas kostjat esitama kirjaliku vastuse 20 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Muuhulgas on määruses viidatud, et kostjal tuleb esitada kõik vastuväited hagile ja põhjendused ning kohustus esitada koos vastuväidetega ka kirjalikud tõendid Kostja esitas 27.07.2007 vastuse hagiavaldusele, milles teatas, et ta on tasaarvestanud hageja nõude ning lisas 26.07.2007 nõuete tasaarvestuse akti ja võlateatise, milles teatas, et on vastastikused nõuded tasaarvestanud ning hageja võlgneb talle seisuga 26.07.2007 425 000 krooni. Samuti oli vastusele lisatud nõudeõiguse loovutamise lepingu lisa, milles Kaimag Invest OÜ ja kostja märkisid, et nad on sõlminud 20.07.2007 nõudeõiguse loovutamise lepingu, mille alusel Kaimag Invest OÜ loovutas kostjale osaliselt oma nõude hageja vastu summas 1 600 000 krooni. Seega olid kohtul olemas mõlema poole seisukohad ja tõendid, mida pooled olid pidanud vajalikuks esitada.
24.Kui kostjal jäi siiski midagi olulist tema puudumise tõttu esimese astme kohtu istungilt esitamata, oli tal võimalus märkida need asjaolu ja tõendid ära apellatsioonkaebuses ja taotleda ringkonnakohtult nende asja materjalide juurde võtmist. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses esitanud ühtegi konkreetset asjaolu, mida tal ei õnnestunud maakohtu menetluses tõendada. Ka kostja poolt avaldatud soov esitada asjas vastuhagi, ei ole aluseks otsuse tühistamisele. Vastuhagina soovis kostja esitada Kaimag Invest OÜ-lt omandatud nõude hageja vastu osas, mis jäi üle tasaarvestuse tegemisest. Seega on tegemist teisest õigussuhtest tuleneva nõudega, mis ei mõjuta käesolevas hagis tehtud lahendit ja mille kostja võis esitada iseseisvalt.
25.Kohus märkis õigesti, et kostja tunnistas võlasumma tagasimaksmise kohustust. Kostja vastuväide põhineb kohustuse lõppemisel tasaarvestuse tegemisega. Kui kostja ei oleks tunnistanud hagejal nõude olemasolu tema vastu, poleks midagi olnud ka tasaarvestada.
26.Kohus ei saanud tugineda kostja vastuväitele, mille kohaselt pooled muutsid suulise kokkuleppega laenulepingud tähtajatuks, kuna pooled olid lepingute p-s 13.2 kokku leppinud, et kehtivad ja pooltele siduvad on vaid kirjalikus vormis sõlmitud laenulepingu muudatused.
27.Kohus ei jätnud hindamata kostja poolt esitatud tasaarvestuse avaldust ja võlateatist. Kohus leidis, et kostja ei ole kirjeldanud, millest tuleneb Kaimag Invest OÜ väidetav kahju hüvitamise nõue hageja vastu ega ole esitanud tõendeid sellise nõude olemasolu kohta. Kuna tõendamata on Kaimag Invest OÜ nõue hageja vastu, ei olnud kostjal võimalik sellist nõuet ka omandada. Seega tugines kohus õigesti VÕS § 200 lg-le 4, mille kohaselt tasaarvestav pool ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada

4(5)

vastuväiteid. Tulenevalt nimetatud sättest ei saanud kostja hageja nõuet tasaarvestada ja võlasuhe ei lõppenud tasaarvestuse tegemisega.

28.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega kannab kostja kõik menetluskulud.

Igor Amann

Gaida Kivinurm

Tiit Kollom

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.09.20262-25-127300/16Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 21.09.20262-26-19523/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja