Harju Infra OÜ hagi TV vastu võlgnevuse ja viivise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 08.03.2017 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
2476,80 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Harju Infra OÜ apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Harju Infra OÜ (registrikood: 12041205), lepingulised esindajad vandeadvokaat Jüri Ploom, vandeadvokaadi abi Risto Sidok Kostja: TV (isikukood: XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Rivo Kaldvee
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 08.03.2017 otsus jätta muutmata.
2.Harju Infra OÜ apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
Määrata TV apellatsioonimenetluses hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 234 eurot.
5.Välja mõista Harju Infra OÜ-lt TV kasuks 234 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
6.Jätta rahuldamata TV taotlus apellatsiooniastme menetluskulude hüvitamiseks summas 234 eurot.
1(7)
Tsiviilasi nr: 2-16-123019 Edasikaebamise kord ja selgitused Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.05.10.2016 esitas hageja Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse. 17.10.2016 tegi Pärnu Maakohus kostjale makseettepaneku. 08.11.2016 esitas kostja makseettepanekule vastuväite ja Pärnu Maakohus andis asja üle Harju Maakohtule läbivaatamiseks hagimenetluses. 09.12.2016 esitas Harju Infra OÜ hagi TV vastu võlgnevuse 1238,40 eurot ja viivise 1238,40 eurot nõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt oli kostja Saue linnas Kadakamarja 9-2 kinnistu omanik. Saue Linnavolikogu 20.10.2011 otsusega nr 102 määrati Saue linna Kadaka piirkonna veeettevõtjaks hageja.
3.Hageja leidis, et kostja oli hageja poolt osutatavaid veeteenuseid kasutanud, kuid ei maksnud tarbitud vee ja hageja poolt osutatud teenuste eest. Hageja oli korduvalt pöördunud kostja poole, kuid viimane ei olnud võlgnevust likvideerinud. Hageja osutas kostjale veeteenuseid alates kostja poolt kinnistu kasutusele võtmisest. Hageja lähtus, et selles piirkonnas tarbitakse kinnistu kohta 10 m3 vett kuus, ühe kuupmeetri hind oli 3,34 eurot, sellest lähtuvalt oleks tulnud tasuda hagejale igas kuus 34,40 eurot. Kostjal oli hagejale maksmata kolme aasta teenuste eest, seega oli hageja nõue 1238,40 eurot (34,40 x 36). Hageja arvestas viivist 0,1% päevas ning viivise võlgnevus oli 09.12.2016 seisuga 1358,52 eurot. Hageja vähendas viivise nõuet põhinõude summani ning hageja nõue kokku oli 2476,80 eurot.
4.17.02.02017 täpsustas hageja nõude põhjendusi. Hageja ja kostja vahel teenuste kasutamiseks lepingut ei olnud sõlmitud. Sellest tulenevalt nõudis hageja kostjalt õigusliku aluseta tarbitud teenuste eest hüvitist. Hageja oli korduvalt pöördunud kostja poole palvega tarbitud teenuste eest maksta. Kostja väide teenuste mittetarbimise kohta ei olnud usutav.
5.Saue linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja (edaspidi: eeskiri) p 2.4.3 kohaselt tasub klient omavolilise veekasutuse ilmnemisel vee-ettevõtjale hüvitist toru läbilaskevõime järgi avamis,- plommi eemaldamis-, rikkumis- või ühenduskohas arvestusega, et toru töötab kogu ristlõikega 24 tundi ööpäevas. Sealjuures võetakse vee kiiruseks torudes siseläbimõõduga 15 kuni 20 mm - 0,5 m/s, torudes 25 kuni 40 mm 2(7)
Tsiviilasi nr: 2-16-123019 1,0 m/s ning torudes 50 mm ja suuremad - 1,5 m/s. Kui omavoliliselt kasutatud vett oli võimalik kanaliseerida ühiskanalisatsiooni, lisatakse hüvitisele tasu selle kanaliseerimise eest. Hüvitis arvutatakse lähtudes vastavale tarbijagrupile kehtestatud teenustasust veevarustuse, reovee ning sademetevee ärajuhtimise eest. Eeskirja p 2.4.5. järgi arvutatakse omavolilise veekasutuse või reovee ning sademetevee kanaliseerimise kestvus päevani, millal vee-ettevõtja esindaja või volitatud isik võis veenduda omavolilise veekasutuse või reovee ning sademetevee kanaliseerimise puudumises, kuid mitte üle ühe aasta tagasi.
6.Kostja omandis olevale kinnistule oli paigaldatud torud siseläbimõõduga 25 mm (kiirus 1 m/s), mistõttu oli arvestuslik veekulu ca 15 472,35 m3 aastas. Seega oleks hagejal õigus nõuda kostjalt omavolilisele vee tarbimisele eelneva 12 kuu eest kokku ca 14 961,76 eurot + käibemaks (15 472 m3 x 0,967 eurot/m3) ning reovee eest ca 12 968,43 eurot + käibemaks (15 472,35 x 0,78 eurot/m3). Kokku oleks kostja kohustatud tasuma hagejale kooskõlas eeskirja p-ga 2.4.5. umbes 33 516,23 eurot (sh käibemaks). Hageja nõudis kostjalt aga koos viivistega üksnes 2 476,80 euro tasumist.
7.Hageja hinnangul ei ole usutav, et kostja ei ole hageja teenuseid tarbinud. Kostja ei vaidlustanud seda, et ta elab Kadakamarja 9 kinnistul, mis oli ühendatud hagejale kuuluva torustikuga. Juba 2012. aastal toimusid hageja ja kostja vahel läbirääkimised seoses kinnistul asuva veemõõdusõlme ülevaatamisega, mida kostja hagejale ei võimaldanud.
8.Hageja ei nõustunud kostja väitega, et tsiviilasjas nr 2-12-51564 sõlmitud kompromiss välistab hageja poolt nõuete esitamise kostja vastu. Kostja ei olnud kompromissi pooleks, mistõttu ei laiene kompromiss kostjale. Kompromiss näitab seda, et kinnistu teised kaasomanikud on tunnistanud, et kinnistul tarbiti hageja teenuseid, millest saab järeldada, et tegelikkuses tarbis ka hageja teenuseid. Kostja vastuväited
9.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ei ole hageja käest veeteenuseid ostnud ega saanud, mistõttu ei saanud hagejal olla kostja vastu nõudeid. Hageja ei tõendanud, et kostja oleks nimetatud teenuseid hageja käest ostnud. Hageja prognoosimeetod kostja veetarbimise kohta on kostjale arusaamatu.
10.Kostja ostis kinnistu Kadakamarja 9 kaasomanikuna 18.04.2008. Kinnistu müügilepingu p-s 2.1 kinnitas müüja, et ostuhind sisaldas mh vee- ja kanalisatsioonitrasside maksumust lepingu esemeks oleva kinnistu piirini ning liitumistasusid liitumiseks vee- ja kanalisatsioonitrassiga ühepereelamu ehitamiseks. Kinnistu müügilepingust nähtuvalt kehtis Kadakamara 9 kinnistule üks vee- ja kanalisatsioonitrassiga liitumine. Kinnisasja kaasomandit ei ole lõpetatud. Tsiviilasjas nr 2-12-51564 11.11.2016 sõlmitud kompromissi p-st 7 tulenevalt loetakse hagejale tasutuks kinnistuga (registriosa nr 9152502) seotud kõik nõuded seoses veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse osutamisega, sh ka varem omandatud/võõrandatud nõuded. Seega olid hageja võimalikud nõuded kostja kui kaasaomaniku vastu välistatud tsiviilasjas nr 2-12-51564 11.11.2016 sõlmitud kompromissi p 7 järgi. Hageja leidis, et kuna kinnistul oli ainult üks liitumispunkt ja kostja oli kinnistu kaasomanik, laienes tsiviilasjas nr 2-12-51564 sõlmitud kompromiss ka temale. 3(7)
Tsiviilasi nr: 2-16-123019
11.Põhinõude puudumise tõttu, ei saa hagejal olla viivise nõuet.
12.Hageja ei tõendanud, mille alusel ja missugustel tõenditel põhinevalt arvestas hageja kostja veetarbimist alates 2013. aastast. Õige ei ole hageja väide, et kostja vastuseisu tõttu ei olnud kostja kinnistule paigaldatud veemõõtjat. Hageja poolt 17.02.2017 esitatud kirjavahetus oli peetud veemõõdusõlme ülevaatuse aja kokkuleppimiseks, mitte veemõõtja paigaldamiseks.
13.Hageja on 17.02.2016 menetlusdokumendis hilinenult esitanud uusi asjaolusid ja muutnud hagi oluliselt. 17.02.2016 menetlusdokumendis esitas hageja Saue linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja p-de 2.4.3 ja 2.4.5 alusel tehtud arvestuse, mille kohaselt oli kostja väidetav võlg ligikaudu 27 korda suurem ning muutunud oli ka hüvitise arvestamise alus. Seega oli tegemist hagi mittelubatud muutmisega. Esimese astme kohtu otsus
14.Harju Maakohus jättis 08.03.2017 otsusega hagi rahuldamata. Maakohus jättis rahuldamata kostja taotlused jätta nõustumata 17.02.2017 hagi muutmisega, tagastada hagejale 17.02.2017 muudetud hagi ja hilinenult esitatud uued asjaolud ning tõendid või alternatiivselt jätta need tähelepanuta. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja 624 eurot ning viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
15.Poolte vahel puudus vaidlus selles, et - kostjale kuulus 828/1515 mõttelist osa kinnistust registriosa numbriga 9152502, mis asub Harju maakonnas, Saue linnas, Kadakamarja tn 9; - hageja oli Saue Linnavolikogu otsusega 20.10.2011 nr 102 ÜVVKS § 7 lg 21 ja lg 3 alusel vee-ettevõtjaks Saue linnas Kadaka piirkonnas; - hageja ja kostja vahel ei olnud sõlmitud vee- ja kanalisatsiooniteenuse tarbimiseks lepingut; - kostja kaasomandis olev kinnistu nr 9152502 oli ühendatud veevõrku ja kinnistule oli paigaldatud ühe liitumispunktiga üks veetrass.
16.Pooled vaidlesid selle üle, kas kostja on hageja teenuseid tarbinud ning kas ta on kohustatud nende eest tasuma. Samuti vaidlesid pooled selle üle, kas tsiviilasjas nr 212-51564 11.11.2016 määrusega kinnitatud kompromissist tulenevalt olid hageja nõuded kostja vastu välistatud.
17.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1037 lg 1 kohaselt õigustatud isiku nõusolekuta tema omandit, muud õigust või valdust käsutamise, kasutamise, äratarvitamise, ühendamise, segamise või ümbertöötamisega või muul viisil rikkunud isik (rikkuja) peab õigustatud isikule hüvitama rikkumise teel saadu hariliku väärtuse. VÕS § 76 lg 1 ning § 82 lg 1 alusel tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna antud juhul oli kostja jätnud tasu maksmise kohustuse omavoliliselt tarbitud vee eest nõuetekohaselt täitmata, võiks iseenesest tegemist olla kohustuste rikkumisega tulenevalt VÕS §-st 100. Nimelt sätestab VÕS § 100, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas 4(7)
Tsiviilasi nr: 2-16-123019 täitmisega viivitamine. Seega võiks võlausaldajal ehk antud juhul hagejal olla õigus vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1 nõuda kostjalt kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
18.Vaatamata eeltoodule leidis maakohus, et hagi tuli jätta rahuldamata tsiviilasjas nr 212-51564 sõlmitud kompromissi tõttu. Maakohus märkis, et kostja ei olnud tsiviilasjas nr 2-12-51564 sõlmitud kompromissi osapooleks, kuid kompromissi kohaselt on loetud tasutuks kõik kinnistuga registriosa nr 9152502 seotud nõuded. Kompromissi näol oli tegemist jõustunud kohtulahendiga, mille peale edasikaebamisest hageja loobus. Maakohus leidis, et kinnistu ainsat liitumispunkti arvestades laienes hageja poolt kompromissi p-s 7 antud kinnitus kõigi kinnistuga seotud nõuete tasutuks lugemise kohta ka kostjale kui kinnistu kaasomanikule. Hageja on kompromissi sõlmides loobunud kõigist vee- ja kanalisatsiooniteenuse tasu nõuetest seonduvalt kostjale kuuluva kinnistuga.
19.Kuna hagi oli põhinõude osas põhjendamata jättis maakohus rahuldamata ka viivise nõude. Apellatsioonkaebus
20.10.04.2017 esitas Harju Infra OÜ apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu 08.03.2017 otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.
21.Maakohus jättis hagi rahuldamata vaid põhjusel, et 11.11.2016 sõlmitud kompromissi resolutsiooni p-s 7 loeti tasutuks kõik kinnistuga (registriosa nr 9152502) seotud nõuded seoses veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse osutamisega. Maakohtu hinnangul puudutas nimetatud kompromiss kõiki kinnistu kaasomanikke. Hageja arvates tuleb kompromissi tõlgendada kompromissi poolte ühisest tegelikust huvist ja tahtest lähtuvalt, milleks oli soov luua õigusselgus kompromissi poolte vaheliste nõuetega seoses. Kompromissi pooled ei pidanud kompromissi sõlmimisel silmas kostja õigusi ega võimalikke nõudeid kostja vastu. 11.11.2016 sõlmitud kompromissi eesmärgiks oli kompromissi poolteks olevate isikute õigussuhete reguleerimine. Kostja ei ole esitanud menetluses tõendeid selle kohta, et kompromissi osapooled oleksid kompromissi sõlmimisele eelnenud läbirääkimiste käigus kokku leppinud, et kompromiss võiks laieneda hageja võimalikele nõuetele kostja suhtes.
22.Kompromissi laienemist kostjale ei saa põhjendada maakohtu otsuses tooduga, mille kohaselt on kinnistul registriosaga nr. 9152502 üksnes üks liitumispunkt. Ühe liitumispunkti paiknemine kinnistul ei välista teenuse osutaja poolt vastaval kinnistul kõnealuse liitumispunkti kaudu teenuste osutamist mitmele tarbijale. Sellises olukorras tekib teenuse osutajal nõue kõigi isikute vastu eraldi, kes on kinnistul teenuseid tarbinud. Tarbitud teenuste eest tasuvad kõik tarbijad eraldiseisvalt teenuse osutajaga sõlmitud kokkulepete alusel. Tsiviilasjas nr 2-12-51564 sõlmis hageja tarbitud teenuste eest maksmise osas kompromissi ühe isikuga tema poolt tarbitud teenuste osas. Kompromiss ei puudutanud hageja nõudeid isikute vastu, kes samal kinnisasjal olid tarbinud teenuseid ja jätnud tasumata. Kompromiss räägib selgelt vaid ühest tarbijast ega välista kuidagi hageja poolt kinnistuga seoses nõuete esitamist teiste kaasomanike vastu. 5(7)
Tsiviilasi nr: 2-16-123019
Vastus apellatsioonkaebusele
23.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud apellandi kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
24.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks alus puudub (TsMS § 657 lg 1 p 1). Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega, järgib neid ning ei korda (TsMS § 654 lg 6).
25.Kolleegium ei nõustu apellandi käsitlusega hageja ja teise kinnistu kaasomaniku vahel sõlmitud kompromissi kohta. Kuna kostja ei ole kompromissi pool, siis ei ole kohtumäärusega kinnitatud kompromiss TsMS § 457 lg 1 järgi kostjale kohustuslik, kuid vastupidist ei ole maakohus vaidlustatud otsuses väitnud. Tallinna Ringkonnakohtu 11.11.2016 määrusega kinnitatud hageja ja kinnistu (registriosa nr 9152502) teise kaasomaniku vahelise kompromissi p 7 järgi loeti tarbija poolt hagejale tasutuks kinnistuga (registriosa nr 9152502) seotud kõik nõuded seoses veeveevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse osutamisega, välja arvatud võlg, mille tasumises oli kompromissi sõlminud isikute vahel kompromissi p-s 3 kokku lepitud. Maakohus on kompromissi tõlgendanud VÕS § 29 lg 1 järgi kompromissi poolte ühisest tegelikust huvist ja tahtest lähtuvalt, arvestades kompromissi tekstis toodut. Kompromissi tegemise ajal pidi olema hagejale teada, et tal on nõue ka kostja kui kinnistu (registriosa nr 9152502) teise kaasomaniku vastu, kuna nõue on hageja väidetel tekkinud kolme aasta jooksul enne hagi esitamist. Vaatamata sellele on hageja sõlminud kinnistu teise kaasomanikuga kompromissi, mille kohaselt ei ole tal kogu kinnistu osas rohkem nõudeid, väljaarvatud kompromissi p-st 3 tulenevad, mis tasumises on kokku lepitud.
26.ÜVKS § 8 lg 1 sätestab, et vee-ettevõtja klient käesoleva seaduse tähenduses on kinnistu omanik või valdaja, hoonestusõiguse alusel maakasutaja või ehitise kui vallasasja omanik või valdaja, kelle kinnistu veevärk või kanalisatsioon on ühendatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga vastava torustikühenduse kaudu ja kellega veeettevõtja on sõlminud lepingu ühisveevärgivee võtmiseks või reovee ärajuhtimiseks. Seega saab vee-ettevõtja teenuse osutamiseks sõlmida kinnistu omaniku või omanikega ühe lepingu kinnistu kohta. Välistatud on olukord, kus ühe peakraani ja mõõteseadmega kinnistu kohta on teenuse osutamise lepingud sõlmitud iga kaasomanikuga eraldi. Juhul, kui kaasomandis oleva kinnistu osas ei ole sõlmitud ÜVK teenuse osutamise lepingut, kuid kinnistu omanikud kasutavad teenust omavoliliselt ning jätavad teenuse eest tasumata, vastutavad nad vee-ettevõtja ees VÕS § 65 lg 4 järgi solidaarselt. Kolleegiumi arvates tuleneb 11.11.2016 määrusega kinnitatud kompromissi p 7 sõnastusest, et hageja on lugenud tasutuks kõik kinnistuga (registriosa nr 9152502) seotud nõuded, s.t 11.11.2016 kompromissis on hageja loobunud VÕS § 66 lg 2 mõttes nõuetest kinnistu (registriosa nr 9152502) teise kaasomaniku vastu. Seega ei ole hagejal võimalik nõuda kostjalt võla tasumist.
6(7)
Tsiviilasi nr: 2-16-123019
27.Hageja leiab, et kompromissi laienemist kostjale ei saa põhjendada sellega, et kaasomandis oleval kinnistul on üks liitumispunkt. Apellandi arvates ühe liitumispunkti paiknemine kinnistul ei välista teenuse osutaja poolt vastaval kinnistul ühe liitumispunkti kaudu teenuste osutamist mitmele tarbijale. Kolleegium ei nõustu hageja sellise seisukohaga. Tulenevalt ÜVKS § 8 lg-st 1 saab ühe liitumispunkti kaudu osutatava teenuse kohta sõlmida ainult ühe lepingu ühe tarbijaga, kelleks võivad solidaarselt olla kõik kinnistu kaasomanikud.
28.Kolleegium märgib, et kostja esitas maakohtule praeguse teenuse osutajaga Aktsiaseltsiga Tallinna Vesi sõlmitud veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste müügilepingu (tl 69-70), mille lisast nähtuvalt on Kadakamarja 9 kinnistul vaid üks põhiveemõõdusõlm, mis asub teise kaasomaniku kasutuses oleva eluruumi põhikorrusel. Kostja saab vee teise kaasomaniku kasutuses olevas elamuosas (Kadakamaraja 9-1) paikneva arvesti kaudu. Eeltoodu tähendab, et kostja poolt kasutatavat vett eraldi ei mõõdeta ning kostja ei ole eraldi tarbijaks ÜVKS § 8 lg 1 mõttes. Aktsiaseltsiga Tallinna Vesi sõlmitud lepingu järgi on tarbijaks kinnistu kaasomanikud ühiselt. Menetluskulude jaotus
29.Kolleegium määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 171 lg-st 1 kannab apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud kaebuse esitaja, kui kaebus jääb rahuldamata. Kolleegium jätab TsMS § 171 lg 1 alusel menetluskulud hageja kanda.
30.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus kostja menetluskulud kindlaks menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Kostja menetluskulud apellatsioonimenetluses koosnevad lepingulise esindaja õigusabikuludest summas 468 eurot (tasu apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks kulunud 3 tunnis eest). Hageja esitas vastuväite kostja menetluskulude, leides, et ajakulu ei ole põhjendatud.
31.Ringkonnakohtu hinnangul on sisuliselt üheleheküljelise dokumendi koostamise kuluna 3 tundi ülepaisutatud. Kostja lepinguline esindaja on kogenud õigusnõustaja, kes suudab viidatud dokumendi kiiremini koostada. Põhjendatud ajakulu 05.05.2017 menetlusdokumendi koostamiseks on kolleegiumi arvates 1,5 tundi. Arvestades kostja esindaja tunnihinnaks 156 eurot, mis sisaldab käibemaksu, mõistab ringkonnakohus hagejalt välja kostja kasuks menetluskulud 234 eurot. Kostja kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu kuulub menetluskulu väljamõistmisele koos käibemaksuga. Vastavalt kostja taotlusele ja TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu
/allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing 7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.