Otsuse tegemise aeg ja koht 08.03.2017, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number
2-16-123019
Tsiviilasi
Harju Infra OÜ hagi XXX vastu võlgnevuse ja viivise nõudes
Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
2476,80 eurot Hageja: Harju Infra OÜ (registrikood 12041205, asukoht Mustamäe tee 54, 10621 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Jüri Ploom, vandeadvokaadi abi Risto Sidok (Pohla & Hallmägi, asukoht Kentmanni 4, 10116 Tallinn, e-post: [email protected]) Kostja: XXX (isikukood XXX, registreeritud elukoht XXX, e-post: XXX) Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Rivo Kaldvee (Advokaadibüroo Kaarma & Kaldvee, asukoht Kentmanni 6, 10116 Tallinn, e-post: [email protected])
Menetluse liik
Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta rahuldamata kostja taotlused jätta nõustumata 17.02.2017 hagi muutmisega, tagastada hagejale 17.02.2017 muudetud hagi ja hilinenult esitatud uued asjaolud ning tõendid või alternatiivselt jätta need tähelepanuta.
3.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 3.1 Jätta menetluskulud hageja Harju Infra OÜ kanda. 3.2 Välja mõista hagejalt Harju Infra OÜ kostja XXX kasuks menetluskulud 624 eurot. 3.3 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (624 eurot) tuleb hagejal Harju Infra OÜ tasuda kostjale XXX käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus
2-16-123019 võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Harju Infra OÜ (hageja) esitas 09.12.2016 hagi XXX vastu võlgnevuse ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 1238,40 eurot ja viivise summas 1238,40 eurot ning jätta menetluskulud täies ulatuses XXXe kanda.
2.Kostja XXX on XXX kinnistu omanik. Saue Linnavolikogu 20.10.2011 otsusega nr 102 määrati Saue linna Kadaka piirkonna vee-ettevõtjaks Harju Infra OÜ. Kostja omandis olev kinnistu asub Saue linnas, Harjumaal, s.t kinnistu asub piirkonnas, mille vee-ettevõtjaks on olnud hageja. Hoolimata asjaolust, et vaidlus puudub mõistlikult selles, et kostja on hageja poolt osutatavaid nn veeteenuseid kõnealusel kinnistul tarbinud ning hageja on olnud antud piirkonnas vee-ettevõtjaks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (ÜVVKS) § 7 lg 1 tähenduses, ei ole kostja tarbitud vee ja hageja teenuste eest tasunud. Hageja on korduvalt pöördunud kostja poole, kuid viimane ei ole võlgnevusi likvideerinud. Arvestades võlgnevuse suurust, ei ole hagejal võimalik võlgnevuse sissenõudmisega rohkem viivitada ning kuna kohtuvälised võimalused võlgnevuse sissenõudmiseks on ammendunud, pöörduski hageja käesoleva hagiga kohtu poole
3.Hageja on kostjale osutanud alates kinnistu kasutuselevõtust nn veeteenuseid. Juhul, kui kostja ei esita veenäite, on hageja sunnitud esitama nn prognoosi tarbitud teenuste eest. Hageja on sarnastel juhtudel antud piirkonnas lähtunud prognoositavast tarbimisest, milleks on 10 m3/kuus. Sellest lähtuvalt peaks iga kinnistu tasuma hagejale igas kuus kokku 34,4 eurot (sh km). Kokku on kostja võlgnevus hageja ees lähtuvalt ülaltoodust viimase 3 aasta (36 kuu) eest 1238 eurot (sh käibemaks). Hageja osutab antud piirkonnas teenuseid hinnaga, mis on Konkurentsiameti poolt kooskõlastatud. Vastavalt hageja tavalistele kokkulepetele veeteenuse osutamises, kohaldatakse kostja võlgnevuse osas viivisemäära 0,1% päevas. Arvestades viivist 0,1% päevas, on kostjal tekkinud hageja ees viivise võlgnevus 09.12.2016 seisuga kokku summas 1358,52 eurot. Mõistlikkuse printsiibi ning hea usu põhimõtte kohaselt vähendab hageja viivisenõuet põhivõlgnevuse suuruseni. Seega tuleb kostjal viivisena tasuda kokku 1238,40 eurot. Kostja koguvõlgnevus hageja ees on 09.12.2016 seisuga 1238,40 eurot (põhivõlgnevus) + 1238,40 eurot (viivis) = 2476,80 eurot. Kostja ei ole tasunud veeteenuste kasutamise eest hagejale, mistõttu on kostja alusetult rikastunud.
4.17.02.2017 menetlusdokumendis täpsustas hageja hagis esitatud nõude aluseks olevaid
2-16-123019 õiguslikke põhjendusi. Hagis toodud asjaolude kohaselt on kostja tarbinud hageja teenuseid hagis toodud ning kostja omandis oleval kinnistul. Kuivõrd hageja ja kostja vahel hageja teenuste tarbimiseks kostja poolt lepingut sõlmitud ei ole, nõuab hageja kostjalt viimase poolt õigusliku aluseta tarbitud teenuste eest hagis toodud suuruse hüvitist. Hageja on korduvalt (mh erinevate kohtumenetluste raames) pöördunud kostja poole palvega tarbitud teenuste eest tasuda, kuid tulemusteta. Kostja vastuväide hageja teenuste mittetarbimise kohta ei ole aga usutav.
5.Kostja oli vaadeldaval perioodil Kadaka piirkonna vee-ettevõtja, kostja kaasomandis olev kinnistu oli ühendatud hageja veevõrku, kostja on hageja teenuseid tarbinud, teenuste tarbimiseks hageja ja kostja vahel lepingut sõlmitud ei ole ning kostja negatiivsest hoiakust ja vastuseisust tingituna ei ole kostja kinnistule paigaldatud veemõõtjat. Eeltoodud eeldused põhjendavad hageja poolt kostja vastu käesolevas hagi täpsustuses toodud alustel hagis toodud suuruses nõude esitamist. Kostja on hageja arvelt rikastunud kostja poolt aastate jooksul tarbitud hageja teenuste hariliku väärtuse võrra, mille ulatuses on hagejal õigus nõuda kostjalt kui kõnelause kinnistu kaasomanikult hüvitist.
6.Saue linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja (eeskiri) punkt 2.4.3. kohaselt tasub klient omavolilise veekasutuse ilmnemisel vee-ettevõtjale hüvitust toru läbilaskevõime järgi avamis-, plommi eemaldamis-, rikkumis- või ühenduskohas arvestusega, et toru töötab kogu ristlõikega 24 tundi ööpäevas. Sealjuures võetakse vee kiiruseks torudes siseläbimõõduga 15 kuni 20 mm - 0,5 m/s, torudes 25 kuni 40 mm - 1,0 m/s ning torudes 50 mm ja suuremad - 1,5 m/s. Kui omavoliliselt kasutatud vett oli võimalik kanaliseerida ühiskanalisatsiooni, lisatakse hüvitusele tasu selle kanaliseerimise eest. Hüvitus arvutatakse lähtudes vastavale tarbijagrupile kehtestatud teenustasust veevarustuse ja reovee ning sademetee ärajuhtimise eest. Eeskirja 2.4.5. järgi arvutatakse omavolilise veekasutuse või reovee ning sademetevee kanaliseerimise kestvus arvutatakse päevani, millal vee-ettevõtja esindaja või volitatud isik võis veenduda omavolilise veekasutuse või reovee ning sademetevee kanaliseerimise puudumises, kuid mitte üle ühe aasta tagasi.
7.Kostja omandis olevale kinnistule on paigaldatud torud siseläbimõõduga 25 mm (kiirus 1 m/s), mistõttu on arvestuslik veekulu ca 15 472,35 m3/aastas. Seega oleks hagejal õigus nõuda kostjalt omavolilise vee tarbimise eelneva 12 kuu eest kokku ca 14 961,76 eurot + käibemaks (15 472 m3 x 0,967 eurot/m3) ning reovee eest ca 12 968,43 eurot + käibemaks (15 472,35 x 0,78 eurot/m3). Kokku oleks kostja kohustatud tasuma hagejale kooskõlas eeskirja punktiga 2.4.5. seega ca 33 516,23 eurot (sh käibemaks). Hageja nõuab kostjalt aga koos viivistega üksnes 2 476,80 euro tasumist.
8.Kostja on hagi vastuses leidnud, et ei ole tõendatud, et kostja üldse oleks hageja teenuseid tarbinud. Tegemist ei ole hageja hinnangul eluliselt usutava vastuväitega. Kostja ei ole vaidlustanud seda, et kõnealuse kinnistu näol on tegemist kostja elukohaga. Samuti on kostja kõnealuse kinnistu kaasomanik. Kostja kinnistu on ühendatud hagis vaadeldaval perioodil hagejale kuuluvasse torude võrgustikku. Samuti on juba 2012. aastal toimunud hageja esindaja ja kostja vahel läbirääkimised seoses kostja kinnistul asuva veemõõdusõlme ülevaatamisega, mida kostja hagejale ei võimaldanud. Seega on tõendatud, et kõnealune kinnistu on alates 2006. aastast kostja elukohaks, mistõttu väide, et kostja ei ole kunagi oma elukohas tarbinud hageja vett ning reovee puhastamise teenust, ei ole usutavad. Usutav on aga seevastu see, et kostja on oma elukohas hageja teenuseid tarbinud hagis toodud mahus, mille harilikuks väärtuseks loeb hageja hagis toodud väärtuse.
9.Lisaks eeltoodule on kostja leidnud, et Harju Maakohtu tsiviilasjas nr 2-12-51564 sõlmitud kompromiss välistab hageja poolt nõuete esitamise kostja vastu. Hageja sellega ei nõustu. Nimelt ei olnud kostja vastava kompromissi osapooleks, mistõttu ei laiene kompromiss kostjale. Samas näitab aga kompromiss üheselt seda, et kostja kinnistu kaasomanikud on tunnistanud, et kinnistul
2-16-123019 on tarbitud hageja teenuseid. See aga tähendab üheselt seda, et tegelikkuses on hageja teenuseid kinnistul tarbinud ka kostja ja seda hageja arvelt rikastudes ning pika aja vältel.
10.Hageja esitas 23.02.2017 menetlusdokumendis vastuse kostja 22.02.2017 vastuväitele, milles palub muuhulgas jätta rahuldamata XXXe 22.02.2017 taotlus Harju Maakohtu poolt Harju Infra OÜ 17.02.2017 hagi muutmisega nõustumata jätmiseks, kuivõrd Harju Infra OÜ ei ole 17.02.2017 hagi muutnud, on üksnes täpsustanud esitatud nõude õiguslikke põhjendusi; jätta rahuldamata XXXe 22.02.2017 taotlus Harju Infra OÜ 17.02.2017 menetlusdokumendile lisatud tõendite vastu võtmata jätmiseks. Hageja ei ole muutnud esitatud hagi, vaid on üksnes hagi täpsustanud. Kõik sisulised asjaolud, millele tuginedes on hageja nõuded kostja vastu esitanud, on jätkuvalt samad. Seega ei toonud hagi täpsustuse hageja poolt esitamine kaasa mistahes uute asjaolude väljaselgitamise vajadust.
11.Hageja palus jätta kõik kostja taotlused rahuldamata, kuivõrd väidete, mille põhistamiseks on kostja 22.02.2017 tõendid esitanud, tõendamise kohustus oli kostjal juba enne 17.02.2017 menetlustähtaja saabumist. Kostja ei ole põhjendanud tõendite hilinemisega esitamist. Hageja ei ole 17.02.2017 esitanud uusi faktilisi asjaolusid, mis tingiksid kostja poolt uute tõendite esitamise vajaduse. Mis puutub kostja väitesse, et hageja on 17.02.2017 menetlusdokumendis oluliselt muutnud esitatud nõude suurust, siis vastav väide ei ole õige. Hageja nõuab jätkuvalt kostjalt kokku 2476, 80 euro tasumist. Hageja ei nõustu ka kostja poolt 22.02.2017 menetlusdokumendis esitatud väitega, mille kohaselt ei võimalda hageja 17.02.2017 hagi täpsustus käesolevat asja kiirelt ja efektiivselt lahendada. Hageja kordab, et hageja ei ole viidatud dokumendis välja toonud sisuliselt uusi faktilisi asjaolusid, vaid üksnes täiendanud õiguslikke põhjendusi. Hageja hagi täpsustusele oli kostjal 22.02.2017 menetlusdokumendis võimalik vastata ning kui kostja ei ole viidatud dokumendis hagi täpsustusele ammendavalt vastanud, siis see on olnud kostja menetluslik õigus.
KOSTJA VASTUVÄITED
12.Kostja esitas 20.01.2017 vastuse hagiavaldusele, milles ei nõustu hagiavaldusega ja vaidleb hagiavaldusele terves ulatuses vastu. Kostja taotleb jätta hagiavaldus rahuldamata ja kõik menetluskulud hageja kanda.
13.Kostjas leidis, et hagejal puudub kostja vastu hagis esitatud nõue. Kostja ei ole hageja käest veeteenuseid ostnud ega saanud, mistõttu ei saa hagejal olla kostja vastu ei põhinõuet summas 1238,40 eurot ega ka viivisnõuet summas 1238,40 eurot. Hageja ei ole ka tõendanud, et kostja oleks nimetatud teenuseid hageja käest ostnud. Hageja ei ole sõlminud kostjaga veeteenuste osutamise lepingut. Kuivõrd hageja ei ole millegagi tõendanud, et kostja oleks hagejalt veeteenuseid ostnud, on alusetu ka hageja poolt hagis esitatud prognoos kostja poolt väidetavalt ostetud teenuste kohta. Kostja juhib seejuures tähelepanu sellele, et lisaks on hageja prognoosimeetod kostja veetarbimise kohta arusaamatu ning hageja ei ole esitanud mistahes põhjendusi sellise prognoosi osas. Hageja ja kostja ei ole veeteenuse ostmise mistahes tingimuste osas kokkuleppeid sõlminud.
14.Hagejal puudub kostja suhtes nõudeõigus ka seetõttu, et see on välistatud tsiviilasjas nr 2-1251564 kuupäeval 11.11.2016 kinnitatud kompromissist tulenevalt. Nimelt soetas kostja XXX kinnistu registriosa numbriga 9152502 tulenevalt 18.04.2008 sõlmitud kinnistu müügilepingust ja asjaõiguslepingust kaasomandisse koos XXX. Hageja on esitanud käesolevas asjas hagiavalduse kostja kui XXX (ekslikult märgitud XXX) kinnistu omaniku vastu. Tsiviilasjas nr 2-12-51564 kuupäeval 11.11.2016 kinnitatud kompromissi sõlmis hageja samuti XXX kinnistu registriosa numbriga 9152502 omanikuga, kelleks on XXX kinnistu kaasomanik. 18.04.2008 sõlmitud
2-16-123019 kinnistu müügilepingu ja asjaõiguslepingu punkti 2.1 järgi avaldas ja kinnitas müüja, et lepingu eseme ehk XXX kinnistu ostuhind sisaldab muuhulgas vee- ja kanalisatsioonitrasside maksumust lepingu esemeks oleva kinnistu piirini, samuti liitumistasusid liitumiseks vee- ja kanalisatsioonitrassiga ühepereelamu ehitamiseks. Seega nähtub nimetatud lepingust, et XXX kinnistu registriosa numbriga 9152502 kohta kehtib üks vee- ja kanalisatsioonitrassiga liitumine. XXX kinnistu kaasomanikud ei ole kinnisasja kaasomandit vahepeal lõpetanud. Tsiviilasjas nr 212-51564 kuupäeval 11.11.2016 kinnitatud kompromissi punktist 7 tuleneb, et kompromissilepingu sõlmimisega loetakse tarbija poolt Infrale tasutuks kinnistuga (registriosa nr 9152502) seotud kõik nõuded seoses veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse osutamisega (ka varasemalt omandatud/võõrandatud). Seega on kostjale kui kaasomanikule kuuluva XXX kinnistu registriosa numbriga 9152502 osas veeteenustega seotud hageja võimalikud nõuded nimetatud kompromissist tulenevalt igal juhul välistatud, sest need kõik on loetud tasutuks tsiviilasjas nr 212-51564 kuupäeval 11.11.2016 kinnitatud kompromissi punktist 7 tulenevalt.
15.Kuna hagejal puudub kostja vastu ülaltoodust tulenevalt mistahes nõue põhivõlgnevuse osas, siis ei saa hagejal kostja vastu eksisteerida ka mistahes viivisnõuet. Isegi kui põhinõue eksisteeriks (kostja vaidleb sellele vastu), siis hageja ja kostja ei ole veeteenuse ostmises ega mistahes sellega seotud tingimuses, sh rakendatavas viivisemääras kokkuleppeid sõlminud. Seega oleks igal juhul alusetu hageja poolt hagis esitatud viivisenõude arvutamise aluseks olev viivisemäär 0,1%, kuivõrd selles ei ole pooled kokku lepitud. Seega puuduks hagejal mistahes alus nõuda seaduslikust viivismäärast kõrgemat viivist isegi siis, kui tal eksisteeriks põhinõue kostja vastu. Ülaltoodud põhjustel ei nõustu kostja hagiavaldusega ja vaidleb sellele terves ulatuses vastu. Kostja teatas, et kuivõrd hagejal puudub nõue kostja vastu, siis ei näe kostja võimalust asja lahendamiseks kompromissi sõlmimisega muul viisil, kui et hageja võtab hagi tagasi ning hüvitab kostjale menetluskulud, mis käesoleva hetke seisuga moodustavad tulenevalt arutelust kostjaga tegelike asjaolude küsimuses ja hagiavaldusele vastuse koostamisest 561.60 eurot koos käibemaksuga.
16.22.02.2017 esitas kostja vastuväited hagi muutmisele, milles ei olnud nõus hagi muutmisega ja palub jätta kohtul hagi muutmine aktsepteerimata. Kostja taotles, et kohus jätaks nõustumata 17.02.2017 hagi muutmisega, palus kohtul tagastada hagejale 17.02.2017 muudetud hagi ning hilinenult esitatud uued asjaolud ja tõendid või alternatiivselt jätta need tähelepanuta. Nimelt on hageja võrreldes 09.12.2016 hagiavalduses esitatuga 17.02.2017 esitatud menetlusdokumendis sisuliselt muutnud oluliselt senist hagiavaldust selle põhiliste asjaolude osas. XXX hagi muutmisega ei nõustu. Hageja on oma 17.02.2017 esitatud dokumendis muutnud hagi olulisi sisulisi asjaolusid.
17.Nimelt on 17.02.2017 menetlusdokumendi punktis 3 Harju Infra OÜ esitanud Saue linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja punktide 2.4.3 ja 2.4.5 alusel tehtud endapoolsed hüvitise arvestused. Nende punktide põhjal on Harju Infra OÜ jõudnud seisukohale, et XXX oleks kokku kohustatud Harju Infra OÜ-le tasuma ca 33 516,23 eurot (sh käibemaks). Kostja tõi välja, et 09.12.2016 esitatud hagiavalduse punktis 2.1 tehtud prognoosarvestuste kohaselt võlgneks XXX Harju Infra OÜ-le väidetavalt 1238,40 eurot ja viivised. Seega on Harju Infra OÜ 17.02.2017 väidetavas hagi täpsustuses esitanud võrreldes 09.12.2016 hagiavalduses esitatud arvutusega sama asjaolu kohta koguni rohkem kui 27 korda suuremas summas arvestuskäigu. Olukorras, kus hüvitise arvutamisel tugineb nüüd Harju Infra OÜ võrreldes 09.12.2016 esitatud hagiavalduses tooduga hoopis uuele alusele ning hagiavalduse põhilist asjaolu on sedavõrd ulatuslikult muudetud, ei ole enam tegemist hagi täpsustusega vaid hagi muutmisega selle asjaolude osas. Kostja hagi muutmisega ei nõustunud.
18.Kostja leidis, et muudetud hagiavaldus ei võimalda tsiviilasja nr 2-16-123019 kiiret ja efektiivset lahendamist. Pigem põhjustavad hageja poolt uued välja toodud sisulised asjaolud asja
2-16-123019 olulist venimist, kuivõrd tingivad nii kohtu menetluslike otsuste tegemise vajaduse kui ka kostja õiguse esitatule vastuväiteid esitada. Lisaks oli kostja seisukohal, et Harju Infra OÜ poolt 17.02.2017 esitatud menetlusdokumendiga esitatud tõendite esitamine ei ole käsitletav poole lõplike seisukohtade esitamisena, vaid pool on esitanud uusi tõendeid hilinemisega. Puuduvad kaalukad põhjused, miks Harju Infra OÜ ei saanud 17.02.2017 esitatud tõendeid esitada juba koos hagiga 09.12.2016. Seetõttu palus kostja jätta hageja poolt 17.02.2017 esitatu kohtul vastu võtmata. Samas on hageja ilmselgelt tekitanud kostjale täiendavaid menetluskulusid tulenevalt hagi muutmisest ja hilinenult esitatud tõenditest.
19.Kostja kordas hagi vastuses selgitatut, et Harju Infra OÜ ei ole osutanud kostjale veeteenust vms teenuseid ega ole ka tõendanud, et XXX oleks Harju Infra OÜ-lt veeteenuseid vms teenuseid ostnud, neid tarbinud vms. Ükski haldusakt vastavaid paljasõnalisi väiteid ei tõenda. Harju Infra OÜ ei ole jätkuvalt esitanud tõendeid osutatud teenuse kohta (tõendeid kokkulepete, tarnitud veekoguste jms kohta). Tõendamata on isegi see, et mis alusel ja missugustel tõenditel põhinevalt arvestab hageja kostja veetarbimist alates 2013. aastast. XXXe hinnangul puudub Harju Infra OÜl alus lähtuda hüvitise arvutamisel Saue linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjast, sest teenuse osutamise, saamise jms faktid on tõendamata. Seoses veemõõdikuga väidab Harju Infra OÜ 17.02.2017 menetlusdokumendi punktis 2.1, justkui kostja negatiivsest hoiakust ja vastuseisust tingituna ei ole kostja kinnistule paigaldatud veemõõtjat. Kostja rõhutas, et hageja selline väide on ebaõige ja tõendamata. Hageja poolt punktis 4.1 toodud väide, et kostja kinnistu oli ühendatud hagis vaadeldaval perioodil hagejale kuuluvasse toruvõrgustikku, ei tõenda, et see tõesti nii oleks või et kostja oleks hagejalt teenust ostnud, saanud vms ega ole aluseks hüvitise arvutamisele ei prognoosimeetodi alusel ega ka Saue linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni eeskirja alusel.
20.Punktis 4.1 püüab Harju Infra OÜ tõendina lisatud kirjavahetusega tõendada, et kostja ei võimaldanud hagejale kostja kinnistul asuva veemõõdusõlme ülevaatamist. Kostja leidis, et lisatud kirjavahetus seda ei tõenda, kuivõrd selles kirjavahetuses lepivad pooled kokku ülevaatuse ajas. Samuti on ebaõige hageja punktis 4.1 esitatud väide, et kõnealune kinnistu on olnud alates 2006. aastast kostja elukohaks. Nimetatu ei vasta tõele, kuivõrd XXX on tõendanud, et vaidlusaluse kinnistu müügileping ja asjaõigusleping sõlmiti alles 18.04.2008 ning ka siis omandas XXX alles kinnistu, mitte ei asunud sinna elama. Viimast tõendab XXX kinnistu ehitusloa taotluse joonis, mille kooskõlastused on antud alles oktoobris 2010 ehk siis selleks hetkeks ei olnud veel majaehitust alustatud.
21.Punktis 4.2 väljendas hageja, et ei nõustu kostjaga selles, et Harju Maakohtu tsiviilasjas nr 212-51564 sõlmitud kompromiss välistab hageja poolt nõude esitamise kostja vastu. Kostja kordas siinkohal viidatud kompromissi sõnastust, millest tuleneb, et kompromissilepingu sõlmimisega loetakse tarbija poolt Infrale tasutuks kinnistuga (registriosa nr. 9152502) seotud kõik nõuded seoses veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse osutamisega (ka varasemalt omandatud/võõrandatud). Kostja rõhutas, et kompromissist tuleneb, et hagejal ei ole enam mistahes nõudeid vaidlusaluse XXX kinnistu osas (kostja on kinnistu kaasomanik) veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse osutamisega seoses. Kostja oli seisukohal, et kinnistu ühe ja ainsa liitumispunkti tõttu on ainuvõimalik, et antud kompromiss kehtib ka kõikidele teistele kaasomanikele. Et XXX kinnistule läheb ainult ühe liitumispunktiga üks veetrass, on näha hageja 17.02.2017 esitatud hagi muutmise lisana 1 esitatud jooniselt, samuti XXX kinnistu ehitusloa taotluse jooniselt ning sama asjaolu nähtub ka vee- ja kanalisatsiooniteenust osutava AS Tallinna Vesi müügilepingu lisadest. Kaasomanike ühtne käsitlus selles küsimuses on ilmne, kuivõrd kinnistu piires ei ole veetarbimine kaasomanike vahel olnud eristatav. Hagejale on XXX kinnistu kaasomanike kohustus juba täidetud tsiviilasjas nr 2-12-51564 sõlmitud kompromissi alusel. Ka kinnistu tänase veetarnija Aktsiaseltsi Tallinna Vesi kliendiks on ühe liitumispunkti olemasolu tõttu justnimelt kõik kinnistu kaasomanikud ühiselt.
2-16-123019
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
22.Kohus võtab poolte esitatud tõendid asja materjalide juurde. Hinnates asjas kogutud tõendeid ja arvestades poolte seisukohti, leiab kohus, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata ja põhjendab seda kohtuotsuse järgnevates punktides. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
23.Kohus selgitab, et TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
24.Kohus ei nõustu kostja 22.02.2017 menetlusdokumendis esitatud väitega, nagu oleks hageja oma hagi muutnud. TsMS § 376 lg 4 p 1 kohaselt hagi muutmiseks ei peeta esitatud faktiliste või õiguslike väidete täiendamist või parandamist, ilma et muudetaks hagi aluseks olevaid põhilisi asjaolusid. Riigikohus on 28.05.2008 tsiviilasjas nr 3-2-1-48-08 p-s 14 leidnud, et hagi muutmisega on tegemist üksnes nõude olulise suurendamise ja laiendamise korral. Kohus leiab, et hageja on käesolevas asjas täpsustanud hagi õiguslikke põhjendusi ja ei ole nõuet oluliselt suurendanud või laiendanud. Kostjal oli võimalus hagi täpsustusele vastata, mida ta ka kasutas (tl 63-66). Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata kostja taotlused jätta nõustumata 17.02.2017 hagi muutmisega, tagastada hagejale 17.02.2017 muudetud hagi ja hilinenult esitatud uued asjaolud ning tõendid või alternatiivselt jätta need tähelepanuta.
25.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et (i) kostjale kuulub 828/1515 kaasomandist kinnistust registriosa numbriga 9152502, asukohaga XXX; (ii) hageja oli Saue Linnavolikogu otsusega 20.10.2011 nr 102 (tl 22) ÜVVKS § 7 lg 21 ja lg 3 alusel vee-ettevõtjaks XXX; (iii) hageja ja kostja vahel ei olnud sõlmitud vee- ja kanalisatsiooni tarbimiseks lepingut aadressil XXX kinnistul nr 9152502; (iv) kostja kaasomandis olev kinnistu nr 9152502 on ühendatud veevõrku ja kinnistule on paigaldatud ühe liitumispunktiga üks veetrass.
26.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on hageja teenuseid tarbinud ning kohustatud nende eest tasuma. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas tsiviilasjas nr 2-12-51564 11.11.2016 kinnistu kaasomanikega kinnitatud kompromissist tulenevalt on hageja nõuded kostja vastu välistatud; kostja arvates on need kompromissiga tasutuks loetud.
27.Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (ÜVVKS) § 8 lg 3 alusel toimub ühisveevärgist vee võtmine ning reovee juhtumine vee-ettevõtja ja kliendi vahelise lepingu alusel ning ÜVVKS § 8 lg 4 alusel sõlmitakse leping kohaliku omavalituse eeskirja alusel. ÜVVKS § 8 lg 42 p 1 kohaselt on ühisveevärgist veevõtt ja ühiskanalisatsiooni abil reo-, sademe- ja drenaaživee või muu pinnase- ja pinnavee ära juhtimine omavoliline, kui selleks puudub õiguslik alus või kui tegu on järgmise rikkumistega: puudub vee-ettevõtjaga vastav leping, välja arvatud juhul, kui vee-ettevõte esitab regulaarselt tarbitud vee või ärijuhitud reovee eest kliendile arveid ning klient on arved
2-16-123019 õigeaegselt tasunud. Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja § 13 lg 1 p 1 järgi omavoliliseks veevõtuks või reo- ning sademevee ärajuhtimiseks loetakse juhtumit, mil puudub vee-ettevõtjaga vastav leping. Kuna poolte vahel ei ole sõlmitud vaidlusalusel perioodil ÜVVKS 8 lg 3 järgi lepingut ning hageja ei ole esitanud kostjale arveid vee tarbimise eest, siis leiab kohus, et vee ja kanalisatsooni tarbimist tuleb pidada kostja poolt ÜVVKS § 8 lg 42 p 1 ning Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja § 13 lg 1 p 1 tähenduses omavoliliseks tarbimiseks.
28.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1037 lg 1 kohaselt õigustatud isiku nõusolekuta tema omandit, muud õigust või valdust käsutamise, kasutamise, äratarvitamise, ühendamise, segamise või ümbertöötamisega või muul viisil rikkunud isik (rikkuja) peab õigustatud isikule hüvitama rikkumise teel saadu hariliku väärtuse. VÕS § 76 lg 1 ning § 82 lg 1 alusel tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna antud juhul on kostja jätnud tasu maksmise kohustuse omavoliliselt tarbitud vee eest nõuetekohaselt täitmata, võiks iseenesest tegemist olla kohustuste rikkumisega tulenevalt VÕS §-st 100. Nimelt sätestab VÕS § 100, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Seega võiks võlausaldajal ehk antud juhul hagejal olla õigus vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1 nõuda kostjalt kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
29.Vaatamata eeltoodule leiab kohus, et hagi tuleb jätta rahuldamata tsiviilasjas nr 2-12-51564 sõlmitud kompromissi tõttu. Tsiviilasjas nr 2-12-51564 sõlmitud kompromissi (tl 37-40) punktist 7 nähtub, et „Kompromissilepingu sõlmimisega loetakse Tarbija poolt Infrale tasutuks kinnistuga (registriosa nr. 9152502) seotud kõik nõuded seoses veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse osutamisega (ka varasemalt omandatud/võõrandatud), va punktis 3 nimetatud summa.“ Kostja on seisukohal, et kostjale kui kaasomanikule kuuluva XXX kinnistu registriosa numbriga 9152502 osas veeteenustega seotud hageja võimalikud nõuded nimetatud kompromissist tulenevalt igal juhul välistatud, sest need kõik on loetud tasutuks tsiviilasjas nr 2-12-51564 11.11.2016 kinnitatud kompromissi punktist 7 tulenevalt. Hageja leiab, et kostja ei olnud vastava kompromissi osapooleks, mistõttu ei laiene kompromiss kostjale, vaid kompromiss näitab üheselt seda, et kostja kinnistu kaasomanikud on tunnistanud, et kinnistul on tarbitud hageja teenuseid. Samuti väitis hageja, et see tähendab üheselt seda, et tegelikkuses on hageja teenuseid kinnistul tarbinud ka kostja ja seda hageja arvelt rikastudes ning pika aja vältel.
30.Kohus märgib, et kostja pole küll tsiviilasjas nr 2-12-51564 sõlmitud kompromissi osapooleks, kuid kompromissi kohaselt on loetud tasutuks kõik kinnistuga registriosa nr. 9152502 seotud nõuded. Kompromissi näol on tegemist jõustunud kohtulahendiga, mille peale edasikaebamisest hageja loobus (tl 40). Tulenevalt TsMS § 457 lg 1 ja § 463 lg 2 on jõustunud kohtumäärus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja on kohtule edastanud uue veeteenusepakkujaga sõlmitud lepingu (tl 69-71), mille kohaselt on AS Tallinna Vesi kliendiks ühe liitumispunkti olemasolu tõttu kõik kinnistu kaasomanikud ühiselt. Kohus leiab, et kinnistu ainsat liitumispunkti arvestades laieneb hageja poolt kompromissi punktis 7 antud kinnitus kõigi kinnistuga seotud nõuete tasutuks lugemise kohta ka kostjale kui kinnistu kaasomanikele. Seetõttu ei saa hageja eraldi menetluses maksma panna kostja kinnistuga seotud nõuet, millest ta kompromissiga on loobunud. Kohus leiab, et 11.11.2016 tsiviilasjas nr 2-12-51564 kinnitatud kompromissi punktist 7 tulenevalt on tasutuks loetud kõik kinnistuga registriosa nr. 9152502 seotud nõuded seoses veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse osutamisega ja seda kõikide kaasomanike suhtes ning eeltoodust tulenevalt puudub hagejal kostja vastu nõue. Hageja saab oma veeteenustega seotud nõude seoses kostja kinnistuga maksma panna vastavalt tsiviilasjas nr 2-12-51564 sõlmitud
2-16-123019 kompromissi punktile 3. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et kinnistu registriosa nr. 9152502 seotud kulud oleks jäänud vastavalt kompromissis kokkulepitule kandmata.
31.Arvestades käesolevas kohtuotsuses eelnevalt tuvastatud asjaolusid, jätab kohus hagi rahuldamata. Kuna hagi on põhinõude osas põhjendamatu, siis tuleb rahuldamata jätta ka hageja nõue viivise väljamõistmiseks. Kohus ei hinda eelnevalt käsitlemata poolte muid väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldust hagi rahuldamata jätmise osas.
32.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 menetluskulud hageja kanda.
33.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks kostja menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Kostja menetluskulud koosnevad lepingulise esindaja õigusabikuludest kokku summas 1107,60 eurot (639,60+468, vt tl 60-61 ning tl 65 pöördel). Hageja esitas vastuväited kostja menetluskulude nimekirjale, väites, et kostja poolt näidatud kulu on ülepaisutatud ja tunnihinne põhjendamatult kõrge, mistõttu ei saa kostja põhjendatud ja vajalikud kulud olla suuremad kui 6 tundi ehk 864 eurot (koos käibemaksuga). Kostja lepingulise esindaja tunnitasu on 156 eurot/tund (koos käibemaksuga). Kohus leiab, et vandeadvokaadist lepingulise esindaja tunnitasu 156 eurot (130 eurot + käibemaks) ei ole iseenesest ülemääraselt kõrge. Kostja on kohtule kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Seetõttu kuuluvad menetluskulud kostjale hüvitamisele koos käibemaksuga. Samas tuleb arvestada, et menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks menetluskulude jaotuse alusel üksnes vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Kostja 22.02.2017 menetlusdokumendi (tl 63-66) esitamiseks puudus kohtu hinnangul sisuline vajadus ja kohus jättis rahuldamata nimetatud dokumendis sisaldunud menetluslikud taotlused (vt kohtuotsuse p 24). Seega on kohtu hinnangul kostja poolt näidatud antud dokumendi koostamisega seotud aeg 3 h (mis sisaldab ka menetluskulude nimekirja täiendamist) põhjendamatu. Põhjendatud ajakulu nimetatud dokumendi koostamiseks koos kliendisuhtluse ja hageja 17.02.2017 menetlusdokumendi analüüsiga ei ületa kohtu hinnangul 1 h. Kohus juhib tähelepanu ka sellele, et Riigikohtu 11.11.2014 määruses nr 3-2-1-77-14 p-s 12 on selgitatud, et menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja menetluskulude nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada menetlusosaline ka ise ilma lepingulise esindajata, mistõttu ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes. Seonduvalt kostja muude menetluskuludega leiab kohus, et ka need on põhjendatud osaliselt. Käesolevas asjas jäi hagi rahuldamata üksnes tsiviilasjas nr 2-12-51564 sõlmitud kompromissi tõttu, kostja muud vastuväited ei olnud aluseks hagi rahuldamata jätmiseks. Arvestades kostja poolt esitatud vastust hagile, mille sisuline osa moodustab ligikaudu 1 lk (tl 33-34), leiab kohus, et kostja huvide kaitseks põhjendatud vastuse koostamise aeg koos hagiavaldusega tutvumise ning muude vajalike toimingutega ei ületa käesolevas asjas 3 h. Kohus leiab arvestades asja keerukust ja mahtu, et kostja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud ajalises mahus kokku 4 h (1+3), mis kostja lepingulise esindaja töö tunnihinda 156 eurot arvestades vastab summale 624 eurot. Eelnevat arvestades mõistab kohus hagejalt välja kostja kasuks menetluskulud summas 624 eurot. Vastavalt kostja taotlusele ja TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
34.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab
2-16-123019 vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.