Tsiviilasi nr.2-05-18380/21
Harju Maakohus kohtunik Aase Sammelselg otsuse aeg ja koht 23.november 2007 Kentmanni kohtumaja tsiviilasi ASE hagi ÜT vastu 70 417.36 krooni väljamõistmises ja kohtukulude hüvitamises kohtuistung 9.november 2007 hageja AS E, reg. XXX, asub XXX menetluses osales volitatud esindaja AH kostja Ülle Teras, i.k. XXX, elab XXX menetluses osales isiklikult asjaolud Pooled sõlmisid 4.septembril 2002 elektrienergia müügilepingu nr. XXX, millega hageja kohustus tagama elektrienergia tarbimise tarbimiskohas asukohaga Vabaõhukooli tee 66-5 ning kostja kohustus tarbitud elektrienergia eest maksma (tl. 11). Kostja tarbis hageja müüdud elektrienergiat lepingus osundatud tarbimiskohas ka lepingu sõlmimisele eelnenud perioodil. Kostja on 6.novembril 2001 tasunud elektrienergia tarbimise eest päevase näiduni (näidik 2) - 09579 kWh ja öise näiduni (näidik 1) - 49881 kWh (tl. 13). OÜJ tööülesande 05-67211 alusel on 28.märtsil 2005 fikseeritud kostja tarbimiskohas elektriarvesti 32654384 näidud päevase tarbimise kohta lõppnäiduga 40107 kWh ja öise tarbimise kohta lõppnäiduga 84995 kWh (tl. 14). Tööülesandel on märge: „ .. nr. on õige, pl. peal aga tarbimine puudub.” Hageja esitas kostjale 6.aprillil 2005 arve nr. 23568436 elektrienergia tarbimise eest 77 413.60 krooni tasumiseks. 27.septembri 2005 arvega vähendas hageja 6.aprilli 2005 arvet 13 618.20 krooni võrra. Ümberarvestus põhines tarbimisperioodil tariifide muutumisel. OÜJ tööülesande 06-241663 alusel on 10.novembril 2006 fikseeritud kostja tarbimiskohas elektriarvesti 32654384 näidud päevase tarbimise kohta lõppnäiduga 40107 kWh ja öise tarbimise kohta lõppnäiduga 84995 kWh (tl. 123). Tööülesande kohaselt oli arvestil
tarbijapoolsed juhtmeotsad klemmidelt lahti ühendatud ja arvesti kaan plommitud plommiga nr. 1187194. Märked teiste plommide kohta puuduvad. Pooled koostasid 10.oktoobril 2006 OÜJ spetsialisti osavõtul tarbimiskohas elektrienergia tarbimise kontrollakti. Kontrolli käigus lisaühendusi tarbija vooluvõrgus ei tuvastatud. hageja nõue Hageja esitas 18.oktoobril 2005 Harju Maakohtule hagi kostjalt 70 417.36 krooni väljamõistmises, s.h. tasu tarbitud elektrienergia ja kuutasude eest 63 795.40 krooni ulatuses ning viivitusintress 6 621.96 krooni ulatuses. Hageja väidab, et kostja on jätnud täitmata lepingust tuleneva kohustuse teatada hagejale igakuuliselt elektriarvesti näidud. Näitude teatamata jätmise tõttu pole hageja esitanud kostjale arveid. Hageja väidab, et kostja on jätnud osaliselt tasumata tarbitud elektrienergia eest. Kostja tasus vaidlusaluses tarbimiskohas elektrienergia eest viimati 2001 novembris. Tasumata on päevase tariifiga elektrienergiat 30528 (40107 – 09579) kWH ja öise tariifiga elektrienergiat 35114 (84995 – 49881) kWh eest. Hageja väidab, et pooled on kokku leppinud viivitusintressi tasumises 0,15% ulatuses tasumata maksesummast päevas. Hageja peab otstarbekaks vähendada viivitusintressi 0,06% maksesummast päevas. kostja seisukoht Kostja hagi ei tunnista. Väidab, et ei ole hageja poolt esile toodud kogustes energiat tarbinud. Kostja väidab, et ei tarbi lepingus märgitud tarbimiskohas elektrienergiat. Tarbimise puudumise tõttu ei teatanud ta hagejale ka näitusid. Tarbimiskoht asub elamus, mis on väga halvas korras. Välistatud ei ole elektrivõrgu ebaseaduslikud elektriühendused. Kostja väidab, et ei ole saanud hagejalt elektrienergia arveid kogu tarbimisperioodi kestel. Arvete saamisel oleks ta olukorda koheselt selgitanud.
väidetava
Kostja väidab ka, et hageja nõue põhineb tehniliselt mittekorras oleval elektriarvestil. Arvesti kuulub hagejale ja asub elamu koridoris. Temal puudub võimalus tagada arvesti korrasolek. kohtu seisukoht Kohus leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p. 1 alusel tekivad tsiviilõigused ja -kohustused lepingust. Pooltel puudub vaidlus selles, et 4.septembril 2002 on sõlmitud elektrienergia müügileping nr. 17960206-2, mis on kohustussuhte tekkimise aluseks. VÕS § 34 ja tarbijakaitseseaduse § 3 p. 1 ja p. 2 järgi on leping sõlmitud müüja ja tarbija vahel. Seega tuleb vaidluse lahendamisel muu hulgas lähtuda tarbijakaitse põhimõtetest. VÕS § 76 lg. 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule ja seadusele. VÕS § 208 järgi kohustub müüja müügilepinguga andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 208 lg. 3 järgi kohaldatakse müügilepingu kohta sätestatut muu hulgas ka ühendusvõrgu
kaudu energia müügile. Poolte vahel on vaidlus elektrienergia tarbimise ja selle eest tasumise üle ajavahemikus 6.novembrist 2001 elektrienergia tarbimise päevasest näidust (näidik 2) - 09579 kWh ja öisest näidust (näidik 1) - 49881 kWh kuni 28.märtsini 2005 elektriarvesti päevase tarbimise lõppnäiduni 40107 kWh ja öise tarbimise lõppnäiduni 84995 kWh. Hageja väidab, et kostja ei ole lepingut kohaselt täitnud. Kostja ei teatanud elektriarvesti näite lepingus kokkulepitud viisil. Hageja kontroll tuvastas voolumõõtja alusel tarbimise ning esitas tasunõude. Kostja väidab, et pole hageja väidetud koguses energiat tarbinud. VÕS § 213 järgi võetakse juhul, kui asja ostuhind tuleb arvutada asja hulga, mõõdu või kaalu alusel, arvutamisel aluseks asja hulk, mõõt või kaal asja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale. Pooled on kokku leppinud, et elektrienergia tarbimist mõõdetakse tarbimiskohas (kostja korteris) hageja elektriarvestiga. Vaidlust ei ole selles, et arvesti asus elamu koridoris. Hageja esitas tasunõude tuginedes elektriarvesti 32654384 numeraatori näidikutele. Kostja väidab, et arvesti ei ole tehniliselt korras. Kohus leiab, et vaidluses esile toodud ja tõendatud asjaoludel ei saa hageja kostjale üleantud kauba (tarbimise) koguse mõõtmisel tugineda esitatud andmetele. Kehtinud tarbijakaitseseaduse § 7 p. 7 järgi lasus müüjal kohustus tagada arveldamise õigsus ja mõõtmise täpsus. Pooltel puudub vaidlus selles, et kostja tarbimiskohas asunud voolumõõtja (elektriarvestusseade) kuulub hagejale. Hagejal lasub kohustus hoida elektriarvesti tehniliselt korras. Kohus leiab, et hageja pole vaieldamatult tõendanud kostja poolt elektrienergia tarbimist hagiavalduses märgitud koguses. Tehniliselt korras elektriarvesti loeb tarbitud elektrienergiat ja salvestab tarbitud koguse. Eksperdi arvamusega on tõendatud, et kostja tarbimiskohas elektrienergia tarbimist lugenud elektriarvesti küll loeb tarbitud energiat õigesti, kuid ei fikseeri (salvesta) tarbitud kogust õigesti. Eesti Metroloogia Keskasutuse Metrosert mõõteprotokolliga on tõendatud, et elektrienergia arvesti 32654384 hakkab energiat registreerima nõutud tundlikkuse piiril, tühikäiku ei esine. Numeraatori käik vastab arvesti konstandile, mõõtetulemused vastavad täpsusklassi ja taatlusnõudeid esitava normdokumendi EVS-EN 62053-11:2003 nõuetele, tariifilüliti ümberlülitus on korras. Seega loeb arvesti tarbitud koguseid õigesti. Eksperdi arvamuse kohaselt on arvesti taadeldud 1995 III kvartalis, mille käigus paigaldati sulgemisplommid märkega EST – MM40-95 pöördel tähisega III. Arvesti ekspertiis saabudes olid arvesti taatlusplomm olukorras, kuid seda oli võimalik ilma erivahenditeta avada. Tehase plommidest puudus üks komplekt, teine plomm ei olnud kinnitatud originaalse kinnitusmaterjaliga. Arvesti oli olukorras, kus seda oli võimalik korduvalt avada ja sulgeda samu sulgemisplomme kasutades. Arvesti on kasutuskõlbmatu I tariifi numeraatori 104 dekaadi rikke tõttu. Eksperdi arvamuse kohaselt ei ole arvesti tehnilise rikke tõttu võimeline energia mõõtmistulemust öise näidu osas õigesti kajastama. Puudub alus kahtlusteta väita, et arvestil fikseeritud päevase tarbimise näit on kooskõlas tegeliku tarbimisega. Arvestil esinev rike viitab numeraatori mehhaanilisele mõjutamisele. Eksperdile esitatud seisukorras ei salvesta arvesti tarbitud koguseid õigesti. Hageja on paigaldanud temale kuuluva arvesti elamu koridori. Kohus leiab, et hageja pidanuks tagama arvesti korrasoleku või esitama tõendid selle kohta, et on sellekohase vastutuse kostjale lepingu alusel üle andnud. Sellised tõendeid kohtule esitatud ei ole.
Tarbimine ja selle eest tasumine on toimunud vaidlusteta kuni 2001 novembrini. Lepingus on kokku lepitud, et tasumine toimub igakuiselt arve alusel, mille võrguettevõtja väljastab ostja poolt fikseeritud ja võrguettevõtjale teatatud näitude alusel. Lepingu p. 8.5 järgi on võrguettevõtjal õigus juhul, kui ostja ei fikseeri ega teata lepinguga ettenähtud aegadel mõõtesüsteemi näite, õigus esitada arve viimase aasta keskmise tarbimise põhjal või võtta näidud ise. Lepingu p. 8.6 järgi on võrguettevõtjal õigus igal ajal fikseerida kõikide mõõtesüsteemide kontrollnäite ja viia elektrienergia ja võrguteenuse arvestus vastavusse tegeliku tarbimisega, sealhulgas täiendava arvestuse tegemine, prognoosi täpsustamine ja täiendava arve või uue makseteatise esitamine. Kohus leiab, et hageja ei ole tarbimise mõõtmisel käitunud tarbija suhtes mõistlikult ning kooskõlas hea usu põhimõttega. Vaidlust ei ole selles, et mõlemad pooled jäid lepingu täitmisel passiivseks. Kostja ei teatanud näitusid pärast 2001 aasta novembrikuud; samas ei esitanud hageja tarbimisprognoosi järgi arveid ega võtnud ka ise näitusid. Pooled on kokku leppinud ühekuulises tarbimisperioodis. Seega pidanuks hageja tasakaalustatud suhte korral mõistliku partnerina selgitama tegeliku tarbimise olemasolu või selle puudumist mõistliku aja möödudes. VÕS § 6 järgi tuleb kohustuse täitmisel lähtuda hea usu põhimõttest, millega ei ole kooskõlas ebalojaalse hilinemisega formaalsetele õigustele tuginemine. Kostja väidab, et ei teatanud arvesti näitusid tarbimise puudumise põhjendusel. Hageja ei pidanud vajalikuks esitada tarbimisprognoosil põhinevaid arveid rohkem kui kolme aasta kestel, millega jättis kostjale mulje, et tarbimiskohas probleeme ei esine. Kohus nõustub kostjaga selles, et sellise hilinemisega näitude võtmine ja selle alusel arve esitamine võtab kostjalt võimaluse selgitada ja tõendada väidetaval tarbimisperioodil esinenud asjaolusid. Arvete esitamata jätmisega andis hageja kostjale vaidluses esile toodud asjaoludel (tarbimiskohast ära kolimine) aluse eeldada, et hagejal nõudeid ei ole. Kohus leiab, et tarbija maksekohustuse selgitamisel ei saa lähtuda ebakindlatest (oletuslikest) andmetest. Hageja tugineb tarbimise mõõtmisel elektriarvestusseadmele, mis ei ole tehniliselt korras. Asjaolu, et arvesti ei ole ettenähtud viisil plommitud, seab kahtluse alla ka arvesti päevase tarbimise näidu. Eksperdi arvamusega on tõendatud, et arvesti numeraatorit on mehhaaniliselt mõjutatud. Pole teada, kas arvesti fikseerus mehhaanilise mõjutamise alguses või selle käigus. Hageja pole esitanud mingeid tõendeid, mis kinnitaks arvesti rikete seotust kostja tegevusega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg. 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus leiab, et hageja tööülesandel 05-67211 kajastatu ei ole piisav kinnitamaks väidet, et arvesti oli tööülesande täitmise ajal ekspertiisiaktis kajastatud puudusteta. Kostja on elektriseadme kontrollimiseks andnud tööülesande alles 2005 märtsis. Tööülesandel kajastatud arvesti seisukord on märgitud katkendlikult. Dokumendist ei selgu, mitu plommi arvestil oli ja millises seisukorras need olid. Eelneva alusel leiab kohus, et hageja ei ole vaieldamatult tõendanud, et kostja oleks hageja märgitud koguses elektrienergiat hageja arvel tarbinud ning nõude rahuldamiseks alus puudub. Tarbijal lasub kohustus tasuda üksnes tegelikult osutatud teenuse või saadud kauba eest. Tarbijale ei saa panna kohustust tasuda teenuse eest, mille tarbimine on oletuslik. kohtukulud Hageja on 11.oktoobri 2005 maksekorraldusega nr. 12836 tasunud hagi esitamise eest riigilõivu 4 750.00 krooni.
Kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS I) § 60 lg. 1 alusel tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. resolutsioon Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsMS I § 60 lg. 1; TsMS §-st 230, 436, 438, 439, 441-442; TsÜS § 5; VÕS § 3 p. 1; § 6; 76 lg. 1; 208 lg. 1 ja 3; 213; tarbijakaitseseaduse §-st 7 p. 7 kohus o t s u s t a s: jätta hagi rahuldamata. Jätta menetluskulud hageja kanda. Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Selgitada, et juhul, kui pooled ei taotle kaebuse lahendamist istungil võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses. /allkiri//pitser/ Aase Sammelselg kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.