Tsiviilasi nr 2-07-21570
Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
22. november 2007a. Jõgeva kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Zakaria Nemsitsveridze
Kohtuistungi sekretär
Pille Kaarepere
Tsiviilasja number
2-07-21570
Tsiviilasi
AS EMT hagi Ixxxx Rxxxxxxxxvastu võlgnevuse ja viivise kokku summas 3292,22 krooni nõudes Hageja: AS EMT (registrikood 10096159; asukoht Valge 16, Tallinn); esindajad Raido Reinsalu ja Katrin Verma, Lindorff Eesti AS (Rävala pst 5, Tallinn 10143) Kostja: Ixxxx Rxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht teadmata)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
15.11.2007.a.
Hagi rahuldada. Mõista välja Ixxxx Rxxxxxxxxxxx AS EMT kasuks 3292,22 (kolm tuhat kakssada üheksakümmend kaks krooni ja kakskümmend kaks senti) krooni võlgnevuse ja viivise katteks. Kohtuotsus on viivitamata täidetav. Toimetada kohtuotsus kostjale kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Menetluskulude jaotus: Jätta menetluskulud Ixxxx Rxxxxxxxxx kanda. Mõista välja Ixxxx Rxxxxxxxxxxx riigilõiv 100 (ükssada) krooni teate avaldamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Summa tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või kontole nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2900078538. Maksekorraldusel märkida tsiviilasja number ja märksõna „riigilõiv“. 1 (3)
Mõista välja Ixxxx Rxxxxxxxxxxx +AS EMT kasuks 250 (kakssada viiskümmend) krooni tasutud riigilõivu katteks ja 660,42 (kuussada kuuskümmend krooni ja nelikümmend kaks senti) krooni õigusabikulude katteks. Edasikaebamise kord Käesolev otsus on tagaseljaotsus. Kohtuotsuse peale on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse saamisest. Kostjal on õigus 14 päeva jooksul arvates otsuse kättesaamisest esitada otsuse teinud kohtule avaldus (kaja) menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest.
Kohtul ei õnnestunud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada. Kohus saatis kostjale menetlusdokumendid hagejale teadaoleval elukoha aadressil. Kostja elu- ja asukoha teadasaamiseks kasutati kõiki TsMS-s ettenähtud viise. Kohtule on kostja tegelik elu- või viibimiskoht teadmata. Kohus määras asja arutamiseks kohtuistungi. Kostjat kutsuti kohtusse TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt avalikult, avaldades kohtukutse väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus loeb TsMS § 317 lg 5 alusel kohtukutse kostjale kätte toimetatuks. Kostja kohtuistungile 15. novembril 2007.a. ei ilmunud. Hageja taotles asja lahendamist tagaseljaotsusega hageja kohalolekuta, hagi rahuldamist ja kohtukulude väljamõistmist kostjalt, millest 250 krooni riigilõiv hagilt ja 660,42 krooni õigusabikulud. Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada tagaseljaotsusega vastavalt TsMS § 410, kuna kostja ei ilmunud asja arutamiseks määratud kohtuistungile. TsMS § 444 lg 1 alusel võib tagaseljaotsusest jätta välja kirjeldava osa ning põhjendavas osas märgitakse üksnes otsuse õiguslik põhjendus. TsMS § 413 lg 1 näeb ette, et kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõigusseaduse rakendamise seaduse § 11 kohaselt kohaldatakse võlasuhtele, mis tekkis enne 1.juulit 2002 varasemat seadust, s.o. Tsiviilkoodeksit. TsK § 174 järgi ei ole ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne lepingutingimuste muutmine lubatud. TsK § 173 lg.1 järgi tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. Lepinguga võttis kostja endale kohustuse maksta kasutatud teenuste eest. Teenuste kasutamise üldtingimuste järgi (p.4.1.2 tl.17) kohustus kostja tasuma teenuste eest õigeaegselt. TsK § 190 lg.1, § 192 järgi on üheks kohustise tagamise vahendiks leppetrahvi, s.o. viivise rakendamine. Viivise rakendamise õiguse sätestab TsK § 231 lg.1. Pooled on leppinud kokku viivise 0,5% päevas rakendamises (tingimuste p.7.7. tl.18). Kohtu hinnangul on pooltevaheline õigussuhe, mis on alanud aastal 1998, kvalifitseeritav tollel ajal kehtinud Tsiviilkoodeksi § 242 lg.1 järgi kui ostu-müügi leping, mille järgi kohustub müüja andma vara üle ostja omandusse, ostja kohustub /.../ maksma selle eest kindlaksmääratud rahasumma. Käesoleval juhtumil on hageja müünud kostjale telekommunikatsiooniteenust, s.o. õigust kasutada hagejale kuuluvaid telekommunikatsioonivõrke, ja kostja on kohustunud ostetud teenuse eest tasuma. 2 (3)
Käesoleval ajal kehtiva Võlaõigusseaduse § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele; VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist; VÕS § 101 lg 1 p 1, 6 järgi võib võlausaldaja võlgniku kohustuste rikkumise korral nõuda võlgnikult tema kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral ka viivist. Poolte vahel on müügileping, millega hageja on müünud kostjale õiguse kasutada oma mobiiltelefonivõrku ja selle kaudu pakutavaid telekommunikatsiooniteenuseid. Selline suhe reguleeritakse VÕS § 208 lg.3 alusel. Kostja on kasutanud hageja poolt pakutavaid telekommunikatsiooniteenuseid, kostja ei ole omapoolseid kohustusi täitnud ja pole hagejale tasunud. Hageja poolt esitatud nõue tuleb rahuldada. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi tervikuna, seega tuleb menetluskulud kanda täies ulatuses kostjal. Kuna hageja menetluskulud on hagiavalduses ja selle lisades juba esitatud ning kostjal on olnud nendega võimalik tutvuda, siis menetlusökonoomia eesmärgil kohus ei rakenda TsMS § 174 lg.1, § 176 lg 1 ja § 177 lg 1 ning lahendab kohtukulude väljamõistmise käesoleva otsusega. Kostja ei ole menetluskuludele vastuväiteid esitanud. Hagiavalduse kohaselt on tsiviilasjas hageja senisteks menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 250 krooni ning hageja poolt kantud õigusabikulud 660,42 krooni. Kohus leiab, et nimetatud menetluskulud tuleb kanda kostjal TsMS § 162 lg 1 alusel. Kohus avaldas kohtukutse väljaandes Ametlikus Teadaanded. Selle eest tasumisele kuuluv riigilõiv summas 100 krooni tuleb riigituludesse välja mõista kostjalt. TsMS § 177 lg 3 alusel võib menetlusosaline kümne päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest nõuda menetluskulude kohta tehtud otsuse täiendamist, kui kohus ei võtnud seisukohta kõigi esitatud kulude suhtes. Kuna kostja viibimis- ja elukoht on teadmata, toimetatakse kostjale kohtuotsus kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu vastavalt TsMS § 317 sätetele. Kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.