lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-06-20032/13

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Narva kohtumaja · 21.11.2007

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Narva kohtumaja
Kohtuasja number
2-06-20032/13
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
21.11.2007
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1219
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-06-20032

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtukoosseis

Pavel Gontšarov

Otsuse tegemise aeg ja koht

21.11.2007 Narva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-06-20032

Tsiviilasi

S. S. hagi L. I. vastu 30 000 krooni nõudes

Menetlusosalised ja nende Hageja: S. S. (XXX, elukoht: XXX) esindajad Kostja: L. I. (XXX; elukoht: XXX) Kohtuistungi toimumise aeg

12.09.2007; 03.10.2007; 06.11.2007.a.

Istungil osalesid

Hageja: S. S.; Hageja nõustaja: Olga Närgi; Kostja: L. I.

RESOLUTSIOON

Hagi rahuldada. Välja mõista L. I. S. S. kasuks 30 000 (kolmkümmend tuhat) krooni. Kohtukulud jätta kostja kanda. Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks Narva kohtumaja kantselei kaudu 21.11.2007.a. kell 16.00. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates otsuse kättetoimetamise päevale järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6, § 633 lg.7). Hagiavalduse sisu

26.02.2007 saabus Viru Maakohtusse S. S. hagiavaldus, mille kohaselt 03.07.2003.a. sõlmisid pooled allkirja, mille kohaselt kostja sai hagejalt 21 000 krooni kohustusega tagastada see summa hagejale kolme aastat pärast s.o kuni 03.07.2006.a. ja maksta iga aasta eest lisaks 3000 krooni intressi. Kokku kostja kohustus maksma võlgnevuse summas 30 000 krooni. Hagiavalduse esitamise kuupäevani ei olnud võlg koos intressiga hagejale tagastatud. Sellest tulenevalt ning juhindudes VÕS § 100 ja 101 hageja palub kohut välja mõista kostjalt põhivõlg summas 21 000; välja mõista kostjalt intressi summas 9 000 krooni ning välja mõista kostjalt kohtukulud. Kostja vastus Oma vastuses kostja hagi ei tunnistanud ning seletas, et täitis hageja ees oma kohustuse. 25.12.2006 maksis kostja hagejale tunnistajate juuresolekul põhivõlga summas 21 000 krooni ning 2007 jaanuaris tagastas intressi summas 9000 krooni. Kostja taotles kohtult 3 tunnistaja ülekuulamist, kes võivad kinnitada põhivõla ja intressi üleandmist hagejale. Hageja arvamus kostja vastuse kohta Hageja leiab, et kostja esitab kohtule valeandmeid – kõik, mida kostja oma vastuses märkis on vale. Hageja ei ole näinud kostjat novembrist 2003 aastal. Väljavõtted kostja või muu isiku arvelduskontolt ei kajasta, et kostja tagastas võla ja intressid. Kohtulik arutelu Hageja jäi nõude juurde ja palus see rahuldada. Hageja kinnitas, et ei näinud kostjat alates temale raha laenamisest 2003 aastal. Kui raha võlatunnistuses märgitud tähtpäevaks tagastatud ei olnud, pöördus ta kohtusse maksekäsu kiirmenetluse avaldusega. Hageja andis ka ütlusi vande all. Kostja seletas kohtule, et 03.07.2003 tõepoolest võttis S. S. võlgu 21 000 krooni kohustusega tagastada see summa hiljemalt 03.07. 2006 intressiga 9 000 krooni kolme aasta eest. Kostjal oli raske materiaalne olukord, seetõttu raha ta S. õigeaegselt ei tagastanud. Saanud teada, et S. pöördus tema vastu kohtusse, rääkis ta oma murest ning võlast O. R., kes lubas talle nõutava summa - 21 000 krooni anda. 23.12.2006 J. R. (O. R. tütar) võttis raha oma arvelt ning 25.12.2006 andis kostja ja kostja abikaasa D. Š. (endine nimi O. I.) juuresolekul kostja kodus hagejale. Hageja ei nõustunud omakäeliselt kirjutama, et sai põhivõlga tagasi, kuna soovis saada ka intresse. Kostja poolt kirjutatud võlatunnistuse hageja ei tagastanud. 9000 krooni intressi tagastas kostja hagejale käesoleva aasta jaanuaris. Selleks ootas kostja oma abikaasaga hagejat viimase kodu juures ning tagastas nimetatud intressi summat hagejale sularahas. Raha intressivõla tagasiandmiseks sai kostja oma tütrelt V. I., kes sai selleks õppealenu. Hageja ütles, et kõik on korras, kuid tunnistuse võlasumma tagastamise kohta kirjutama ei nõustunud. Võlatunnistuse samuti ei tagastanud. Kostja ütlustega riimuvad ja analoogseid ütlusi andisid kohtuistungil tunnistajad D. Š. (endise nimega O. I. ja O. R. Kostja samuti esitas kohtule väljavõte J. R. pangakontolt AS-is Hansapank, millest tuleneb, et 29.12.2006 J. R. võttis oma pangakontolt 26 500 krooni, mis kostja ja tunnistajate sõnade kohaselt olid J. R. poolt edasi antud O. R., kes omakorda andis sellest 25 000 krooni hagejale kostja elukohas. (t lk 53).

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kostja poolt oli samuti esitatud V. I. pangakonto väljavõte, millest tuleneb, et 25.10.2006 V. I. kandis L. I. üle 3 000 krooni, ning see peaks tõestama, et 2007 jaanuari alguses tütre õppelaenu rahast oli hagejale tagastatud intressivõlg. (t lk 98) Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste selgitused ja hinnanud toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagi kuulub rahuldamisele tervikuna alljärgmistel asjaoludel.

1.Hageja esitas kohtule kostjalt saadud võlatunnistuse originaali, millest tuleneb, et L. I. võttis S. S. raha summas 21 000 krooni, mille ta kohustub tagastama hagejale koos intressidega kolme aasta pärast, kokku summas 30 000 krooni. ( t lk 68). VÕS § 96 lg 1 kohaselt kui võlgnik on kohustuse kohta välja andnud kohustuse olemasolu tõendava dokumendi (võladokument), võib ta kohustuse täitmisel lisaks kviitungile või selle asemel nõuda võladokumendi tagastamist. Kui võlausaldaja võladokumenti ei tagasta, võib võlgnik nõuda võlausaldajalt kohustuse lõppemise kohta kirjalikku tunnistust. Kui võlakiri on võlgnikule tagastatud, siis eeldatakse, et võlgniku kohustus on täidetud (VÕS § 96 lg 3) ja vastupidist peab tõendama võlausaldaja. Võladokument võlgnikule tagastatud ei olnud, vaatamata sellele, et võlgnik väidab, et ta on oma kohustuse võlausaldaja ees 100% täitnud. Kui võlausaldaja keeldub võladokumendi tagastamast või kirjalikku tunnistust andmast selle kohta, et kohustus on täidetud, võib võlgnik senikaua keelduda oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnik keeldub sellisel juhul oma kohustuse täitmisest, ei ole võlausaldaja õigustatud kasutama võlgniku vastu õiguskaitsevahendeid s.o. nõudma viivist jne.
2.Kostja ei arvestanud ülalnimetatud sätetega ega saanud hagejalt tagasi võladokumendi ega kirjaliku tunnistuse selle kohta, et võlakohustus on täidetud. Kostja soovib tõendada oma seisukohta üksnes tunnistajate ütlustega ning väljavõtetega tunnistaja ja oma tütre pangakontodelt selle kohta, et 29.12.2006 ja 25.10.2006 pangakontodelt olid võetud teatud summad väidetavalt võlakohustuse täitmiseks hageja ees. Kohus asub seisukohale, et kostja poolt kohtule esitatud väljavõtted ei saa olla tõendiks, et võlakohustus oli hageja ees täidetud, kuna tegemist ei ole raha ülekannetega hagejale ega isegi kostjale võimaliku selgitusega ülekanne tegemise otstarve kohta (nt. võlakohustuse täitmine S. ees).
3.Kuigi erinevalt varem kehtinud TsK alusel kujunenud kohtupraktikast, VÕS ei näe ette piiranguid võla tasumise tõendamiseks tunnistajate ütlustega, kohus seab tunnistajate ütlusi kahtluse alla ning asub seisukohale, et võla tasumist ei saa tõendada üksnes tunnistajate ütlustega. Kostjat seovad tunnistajatega sõbra- ja abielusuhted, seega kohus ei saa pidada neid usaldusväärseteks ning need ütlused võivad olla hinnatud kui tunnistajate soov kostja päästmiseks tsiviilvastutusest. Kohus pöörab tähelepanu ka asjaolule, et kostja seletused ei ole veenvad. Kostja väitis, et raha hagejale intressivõla tagastamiseks andis talle tütar V. I. oma õppelaenu vahenditest. Kostja poolt esitatud V. I. pangakonto väljavõttest ei nähtu, et V. I. oleks emale üle kandnud või vähemalt korraga välja võtnud summat, mis on ligilähedane intressivõla suurusega (9000 krooni).
4.Kuivõrd peale tunnistajate ütlusi kostja kohtule teisi arvessevõetavaid tõendeid ei esitanud, leiab kohus, et kostja ei suutnud tõendada, et täitis oma võlakohustuse. Kohus samuti märgib, et võlakirja jätmine võlausaldajale ning võlakohustuse täitmise kohta hagejalt kirjaliku

tunnistuse mittevõtmine on mõistlikkuse põhimõtte vastane. Ülaltoodud põhjustel rahuldab kohus hagi. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulud antud tsiviilasjas kannab kostja, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Otsus on tehtud lähtudes eeltoodust ning juhindudes TsMS § §-dest 435, 436; 438; 441; 442; 452; 453

Kohtunik Pavel Gontšarov /allkiri/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja