2-17-2409
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Ülle Raag
Määruse tegemise aeg ja koht
29.08.2017. a, Jõgeva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-17-2409
Tsiviilasi
Jõgeva Linnavalitsuse hagi Ixxxx Sxxxxx vastu üürilepingust tuleneva võla ja üüritud eluruumi ebaseaduslikust valdusest väljamõistmise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Jõgeva Linnavalitsus (registrikood 75003246; asukoht Suur 5, Jõgeva linn 48306; e-post: [email protected]); Kostja: Ixxxx Sxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx); Kostja esindaja riigi õigusabi korras: vandeadvokaat Li Uiga (osaühing Advokaadibüroo Valge & Uiga; asukoht Vanemuise 21a, tartu 51014; e-post: [email protected])
Menetlustoiming
Hagist loobumise avalduse lahendamine
Võtta vastu Jõgeva Linnavalitsuse loobumine hagist Ixxxx Sxxxxx vastu üürilepingust tuleneva võla ja üüritud eluruumi ebaseaduslikust valdusest väljamõistmise nõudes ning lõpetada tsiviilasja nr 2-117-2409 menetlus. Menetluskulude jaotus
Kohus leiab, et hagist loobumine tuleb vastu võtta ja asja menetlus lõpetada. Kohtule ei ole teada TsMS § 429 lg-s 4 sätestatud asjaolusid, mille esinemisel tuleb hagist loobumine jätta vastu võtmata. TsMS § 429 lg 1 näeb ette, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab avaldusest loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus selgitab menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 näeb ette, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 märgib kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
TsMS § 168 lg 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hageja ei ole loobunud hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Seega tuleb TsMS § 168 lg 4 alusel jätta menetluskulud hageja kanda. Käesolevas asjas on menetluskuluks hageja poolt menetluses tasutud riigilõiv ja kostja riigi õigusabi kulud. Kohus tegi kindlaks, et hageja on tasunud menetluses riigilõivu summas 475 eurot, sh 425 eurot hagilt, lähtudes hagihinnast, ja 50 eurot hagi tagamise taotluselt. Kuna hageja loobus hagist, siis TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tuleb pool tasutud riigilõivust, s.o 237,50 eurot hagejale tagastada. Ülejäänus osas jääb riigilõiv hageja kanda. 14.03.2017. a kohtumäärusega käesolevas asjas määrati kostjale menetluses esindaja kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. TsMS § 190 lg 5 näeb ette, et menetluskulud, mille tasumisest kostja on vabastatud, mõistab kohus asja menetluse lõpetamise korral riigituludesse hagejalt. TsMS § 190 lg 7 sätestab erisusena, et sama paragrahvi lõigetes 4-6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kus leiab, et arvestades asjaolusid esineb antud juhul TsMS § 190 lg 7 järgi mõjuv põhjus hageja vabastamiseks kostjale määratud riigi õigusabi kulude riigituludesse tasumisest. Kostjale määrati riigi õigusabi korras esindaja seetõttu, et kohtul tekkis kahtlus tema tsiviilkohtumenetlusteovõimes. Menetluse ajal määrati hageja teises tsiviilasjas kostja eestkostjaks ning hageja loobus hagist, kuna eestkostjana peab ta nagunii korraldama kostja elu. Kostjale antud riigi õigusabi tasu ja kulud määrab kohus riigi õigusabi osutaja taotluse alusel kindlaks eraldi määrusega ning kulud kantakse riigieelarvest. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.