Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Lisaks tasumata arvetes märgitud töödele on Hageja teostanud kõnealusel objektil hulgaliselt lisatöid. Töövõtulepingu objektiks olevate Hageja poolt teostatavate tööde maht oli detailselt fikseeritud lepingu lisaks nr. 1 olevas Tööde Loetelus. Muudetud oli kokkuleppeliselt loetelu 19.01.2004.a. ning sellega kaasnes uus, suurenenud mahtudega hinnapakkumine, kuid sealgi polnud märgitud kõiki teostatud lisatöid. Vastavalt tööettevõtulepingu punktile 2.1. oli lepingu objektiks vaid need tööd, mis olid loetletud F OY poolt tehtud joonistes ja Tööde Loetelus. Samas teostas Hageja tööettevõtulepingu täitmise käigus täiendavaid lisatöid, mis tulenesid Kostja soovide erinevusest tüüpprojektiga või mida Kostja otsesõnu soovis. Kostja poolt mitte otsesõnu soovitud lisatööde teostamise vajadusest informeeris Hageja viivitamatult Kostjat ning poolte vahel lepiti kokku nimetatud tööde teostamises. Lisatööde teostamise ajal Tellija lisatööde teostamisele vastu ei vaielnud. Eeltoodust tulenevalt on Kostjal käesoleval hetkel kohustus tasuda Hagejale alljärgnevate lisatööde eest: 1) Seoses Kostja poolt mitmesuguste materjalide ladustamise ning mitte Hageja poolt teostatud töödega vajasid paljud ruumid pahtliparandusi ja ülevärvimist, mis arvestades töömahtusid ja Hageja kehtivat hinnakirja on hinnatavad summale 22 000.- krooni, millele lisandub käibemaks 18%, kokku summas 25 960.- krooni. Nimetatud tööd olid vajalikud, kuna nii Kostja ise kui tema poolt tellitud Hagejast sõltumatud töölised ladustasid juba lõppviimistluse saanud ruumide seinte äärde ehitusmaterjali ja muid esemeid, mille käigus tekitati seintele kahjustusi, mis nõudsid nii nende ülepahteldamist kui värvimist. Kokku vajas taastöötlemist 326 m2. 2) Korstna kallinemine seoses teise lõõri ehitusega 6200.- , millele lisandub käibemaks 18%, kokku summas 7316.- krooni. Teise lõõri ehitus oli vajalik, kuna Kostja soovis teisele korrusele trepi halli paigaldada kamina, mis tingis lisalõõri ehitamise vajaduse; 3) Lisaplaatimised summas 2750.- krooni, millele lisandub käibemaks 18%, kokku summas 3245.- krooni. Lisaplaatimine tulenes kostja eelistuste vahetumisest valitud plaatide osas. Nii pidi Hageja ümber tegema juba tehtud kvaliteetse töö ja mõnes osas isegi rohkem kui üks kord; 4) Kostja erisoovile vastavalt lisandusid sanitaartehnilised tööd: garaaži paigaldati nn. „koerapesu kauss” ja lisati väliskastmiskraanid. Arvestades töömahtusid ja Hageja kehtivat hinnakirja on nimetatud tööd hinnatavad summale 1800.-, millele lisandub käibemaks 18%, kokku summas 2124.- krooni. Ülaltoodust tulenevalt on Kostjal kohustus tasuda Hagejale teostatud lisatööde eest summas 32 750 Eesti krooni, millele lisandub käibemaks 5 895 Eesti krooni, kokku summas 38 645 Eesti krooni. III Viiviste nõue 64 381,47 Eesti krooni. Vastavalt Hageja raamatupidamise andmetele on Kostja lisaks käesoleval hetkel võlgu olevatele arvetele viivitanud ka arvete tasumisega, millelt koos hetkel võlgu olevate arvetega on viivist arvestatud kokku summas 64381,47 krooni. Kuna Kostja on pidevalt viivitanud arvete tasumisega, siis on Hagejal tekkinud viivisnõue tema vastu. Tööettevõtulepingu punktist 4.3. tuleneb, et arve tasumisega viivitamise korral maksab Tellija Töövõtjale viivist null koma kaks (0,2) % tasumata summalt iga viivitatud päeva eest, kuid mitte rohkem kui kümme (10) % Lepingu maksumusest. Arvestades, et Kostja viivitamine arvete tasumisel on tahtlik ja pole vabandatav, esitab Hageja käesolevaga ka viiviste nõude. Kostja seisukoht

Kostja pole keeldunud ega keeldu tasumast Hagejale tehtud tööde eest, kuid pole nõus tasuma Hageja poolt ühepoolselt koostatud vahearveid, mis ei rajane tegelikult teostatud tööde mahtudel. Kostja on korduvalt teinud Hagejale ettepaneku hinnata kas kahepoolselt või kokkuleppel spetsialistide poolt poolelioleva ehitise valmidust (tegelikult teostatud ja tegemata jäänud tööde mahtu), kuid Hageja on sellest kõrvale hoidnud. Pärast hagi esitamist põhjendab Hageja tehtud tööde mahtude tuvastamisest keeldumist kohtuekspertiisi vajadusega käesolevas asjas. Hageja põhjendus on arusaamatu, sest hagi pole esitatud mitte praeguseks tehtud tööde eest tasu nõudes, vaid osundatud arvete maksmise nõudes. Kostja pole nõus arveid tasuma just seetõttu, et senini puuduvad arvete esitamiseks vajalikud ja Lepingus nõutud tegelikult teostatud tööde aktid. Kuna hageja väidetav nõue koosneb 3 osast: I. võlgnevus summas 130 175,67 krooni; II. lisatöödest tulenev nõue summas 38 645 krooni; III. viiviste nõue 64 381,47 krooni, on Kostja vastus toodud igale nõude osale eraldi ja esitatud alljärgnevalt punkti 2 alapunktides.

Seega väljendus “lisas” vaid Töövõtja soov anda Tellijale vaheaktiga üle üksnes talle mingil põhjusel vajalikuna tundunud osa viimistlustöid. Selline “akt” ei saanud aga olla sissenõutavaks muutuva arve aluseks. Alles arve saamise järel (07.04.04) tuvastasid tellija esindaja (kinnistu kaasomanik NM) ja töid teostanud maaler selleks ajaks tegelikult tehtud tööde mahu, mis aga erines arve nr XXX Lisas märgitust. Et samal ajal (26.03.04) esitas Töövõtja Tellijale ka arve nr XXX, mille aluseks olnud tegelikud tööde mahud tuvastati samuti alles 07.04.04, kuid mille kohta Töövõtja väljastas 17.04.04 Tellijale täpsustatud arve nr XXX (jättes selle küll vormistatuks kui “26.03.04”), eeldas Kostja Hageja samasugust käitumist arve nr XXX puhul. Arvet nr XXX aga Hageja vastavalt kontrollitud andmetele välja ei vahetanudki. Peale 26.04.04 aga, mil objekt pidi olema juba tervikuna üle antud, puudus Hagejal mistahes õiguslik alus nõuda ja Kostjal kohustus maksta “etappide” eest.

lepingu koopiat, et tuvastada, millise ajaperioodi ja milliste riskide suhtes kindlustusleping sõlmitud oli.

lepingutähtaega), gaasitrass aga jäigi Hageja poolt rajamata. Küttesüsteem tervikuna jäi Hageja poolt katsetamata ning pole valmis ka praegu. Samas hoiab Hageja sihipäraselt kasutamata jäänud ettemaksusummat jätkuvalt oma käes. Hagi aluse muutmine Juhindudes TsMS § 73 lg 2 soovib hageja muuta nõude alust ja palub kohtul kostjalt välja mõista VÕS § 195 lg 5 ja § 189 lg 1 ja lg 2 p 1 alusel hüvitis seni tehtud tööde eest. Kostja seisukoht hagi aluse muutmise suhtes

lõpetamise tähtajaks oli (pärast täiendavat kokkulepet) 26.04.2004 ning tööde maksumus (ilma majapaketi maksumuseta) oli 1 523 161 krooni. Kostja töid tähtajaks ei lõpetanud vaid alustas vaidluse faktiliselt tehtud ja tegemata tööde mahu ning tasumisele kuuluvate summade üle. Seetõttu saatis hageja 05.11.2004 kostjale lepingu ülesütlemisteate. 06.12.2004 esitas hageja kostjale oma lepingu lõppemisest tulenevad nõuded. Samal ajal esitas kostja hageja vastu kohtusse rahalise nõude (põhihagi), nõudes lepingutasu ka tööde eest, mis jäid temal kui töövõtjal üldse tegemata. Mitmed lepingujärgsed tööd, mida kostja ei teostanud, tuleb igal juhul teha, sest ilma selleta ei ole võimalik saada elamule kasutusluba. 27.05.2005 sõlmis hageja AS-ga K lepingu, et selgitada välja elamu ehituslik valmidus, vaegtööd ja ehitusdefektid. Juunis 2005 valmis ekspertarvamus (Arvamus), millest selgub, et kostja (töövõtja) on esitanud hagejale (tellijale) põhjendamatult arveid 277 629 krooni eest (summa sisaldab käibemaksu). Eraldi on Arvamuses välja toodud nende tööde maksumus, ilma milleta ei ole võimalik elamut ekspluatatsiooni anda (tööde hind sisaldub leppehinnas). Nendeks töödeks on: - katuse unka nurkade ümbertegemine, hind koos käibemaksuga 3668 (s.o 4x917) krooni - mullatööde, vundamendi soojustuse ja drenaaži ehitus, hind 137 347 krooni - muud tööd (garaaži ja katuse lõpetamine tuleohutusnõuete täitmiseks) 16 466 krooni. Kuna kostja (töövõtja) poolse lepingu rikkumise tõttu oli hageja sunnitud tellima ekspertiisi, tuleb kostjal hüvitada ka selle maksumus summas 21 455 krooni. Kokku on vastuhagis nõutav summa 178 936 krooni. Hageja vaidleb vastu kostja poolt põhihagis nõutavale, lisaks väidab, et kostja ei saa nõuda tasu tööde eest, mis tellijal tuleb objekti lõpetamiseks veel teha. Hageja esitab käesoleva hagi vastuhagina tsiviilasjas nr 2-05-16, milles kostja nõuab kokkuleppehinna väljamaksmist. Hageja märgib, et käesolevas vastuhagis nõutu ei sisalda nende lepinguliste tööde maksumust, mida ehituse käigus tegelikult ei tehtud seetõttu, et pooled olid nii kokku leppinud ja vastavalt tegelikele mahtudele ka arveldanud (kuigi hageja nõuab põhihagis leppehinnast tuletatult nende eest täiendavat tasu; selliste tööde maksumus on 136 452 krooni). Hageja (põhihagis kostja) on esitanud sellekohased vastuväited põhihagis ja palub kohtul ühtlasi nendega arvestada. Vastuhagis nõutav ei sisalda materjalide ja tööde maksumuse kallinemist, tehnovõrkude mõõtejooniste ning valmidus- ja kontrollaktide koostamiseks vajalikke kulutusi summas 49 200 krooni, samuti lepingu punktis 5.3 sätestatud leppetrahvi (15 000 krooni) ega garantiiajal ilmnenud ehitusdefektide kõrvaldamise maksumust. Hageja jätab endale õiguse, sõltuvalt kostja vastusest (edasisest mõistlikust või ebamõistlikust käitumisest), need nõuded täiendavalt esitada. Antud juhul ei täitnud kostja töövõtulepingut tulenevaid kohustusi tähtajaks, mistõttu hageja oli sunnitud lepingu üles ütlema. Kuna kostja nõuab lepingu ülesütlemisel tasu mitte faktiliselt tehtud tööde eest, vaid kogu leppehinna väljamaksmist, on hageja sunnitud esitama käesoleva vastuhagi. Vastuhagi sisaldab tagasimaksunõuet veel praegu tegemata, kuid tegemisele kuulunud ja enne kasutusloa taotlemist ilmtingimata tegemisele kuuluvate lepingujärgsete tööde maksumuse ulatuses, samuti kostja käitumise tõttu tehtud ekspertiisikulude hüvitamise nõuet. Hageja seisukoht Hageja vaidleb vastuhagile vastu põhjusel, et selles esitatud nõue on täies ulatuses väär ning põhjendamatu. Hageja vaidleb vastuhagile vastu esiteks põhjusel, et selles esitatud nõuded on juba iseenesest põhjendamatud. Teiseks vaidleb hageja vastuhagile vastu põhjusel, et käesoleva menetluse käigus on toimunud kohtulik ekspertiis, kus kohtu poolt määratud erapooletu ekspert on tekkinud olukorda analüüsinud ja leidnud, et oli kostja rahaline

võlgnevus hageja ees seisuga 26. jaanuar 2006. a. 299 040 Eesti krooni. Kuna kostja nõuab nüüd ekspertarvamuse hinda arvestamata tegemata tööde eest 157 481 Eesti krooni, siis tähendaks see seda, et kohtu poolt määratud ekspert on oma ekspertarvamuses eksinud 456 521 Eesti krooni võrra. Hageja leiab, et ligi poole miljoni Eesti krooni suurune eksimus eksperdi poolt ei ole võimalik. Märgitut kinnitabki asjaolu, et kostja poolt esitatud nõue on põhjendamatu, mida hageja selgitab järgnevaga. Esiteks nõuab kostja hagejalt katuse unka nurkade ümbertegemise eest koos käibemaksuga 3668 Eesti krooni. Ei esitatud ekspertarvamuses ega mujal ei selgitata, miks katuse unka nurgad on vaja ümber teha. Lisatud on lihtsalt kalkulatsioon, mis hageja arusaamist mööda ei ole isegi eksperthinnangu lisa vaid lihtsalt üks eelarve. Juhul, kui katuse unka nurkadel on midagi viga, siis jääb arusaamatuks, miks sellele ei ole varasemalt tähelepanu juhitud kuigi kostja abikaasa viibis pidevalt tööde teostamise juures. Kostja abikaasa pahatahtlikust on kirjeldanud ka tunnistaja hr. KS, kes märkis, et kostja abikaasa lasi sageli midagi valmis teha ja alles seejärel esitas oma pretensioonid, mis sageli polnud ka põhjendatud. Hageja leiab, et eeltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud vastuhagi nõue summas 3668 Eesti krooni. Järgnevalt on kostja nõudnud mullatööde, vundamendi soojustuse ja drenaaži ehitus hüvitamist summas 137 347 Eesti krooni. Kostja on kõigi nõutavate tööde osas märkinud, et nende tööde hind sisaldub leppehinnas. Kui katuse unka nurkade puhul on need ilmselgelt tehtud, kuid kostja soovib mingil põhjusel nende ümbertegemist, siis drenaaži tegemist ei näinud poolte kokkulepe mitte üheski punktis ette. Kostjale 02. september 2003. a. tehtud hinnapakkumisest nähtub, et drenaaži märgitud pakkumine ei kajasta. Samuti polnud drenaaži tegemist kajastatud ega seega ka kokku lepitud lähtuvalt 18. jaanuari 2004. a. hinnapakkumisest. Seega jääb hagejale arusaamatuks, kuidas saab kostja väita, et vastav hind sisaldub leppehinnas. Hageja selgitab, et antud juhul ei ole õige kostja poolne tuginemine ka F OY joonistele, kuivõrd kõnealused joonised on tüüpjoonised ning neid ei saa käsitleda tööjoonistena. Tegelikult teostatavad tööd lepitakse kokku läbi hinnapakkumise, mis ei ole seotud tüüpjoonistega. Märgitud asjaolule on tähelepanu juhtinud ka hageja poolt algselt palgatud ekspert hr. TS vastuses üksikelamu paiksele ülevaatusele (lisatud): Samuti jääb hagejale selgusetuks, millega põhjendab kostja mullatööde ja vundamendi soojustuse nõuet – märgitud tööd on vaieldamatult tehtud. Isegi kui vaadelda ekspertiisile lisatud AS K võrdlustabelit, siis nähtub sellest, et 16. august 2004. a. seisuga on 100% mullatöid ja vundamendi töid. Hageja poolt algselt palgatud ekspert hr. TS selgitab oma vastuses üksikelamu paiksele ülevaatusele, et kõnealuse elamu vundamendil on teostatud vertikaalne ja põrandaalune isolatsioon vastavalt hinnapakkumisele. Taaskord märgib ekspert, et F OY joonised on tüüpjoonised ning neid ei saa käsitleda tööjoonistena. Ekspert selgitas täiendavalt, et vundamendi sisemine tagasitäide toodi täies ulatuses töövõtja poolt ning väljakaevatud pinnas 5 koormat utiliseeriti ja ülejäänud pinnas laotati krundile tellija soovi kohaselt. Horisontaalse isolatsiooni osas selgitas hr. S, et seoses vundamendi kõrgemaks ehitamisega tellija soovil jääb vundament piisavalt sügavale maasse ning ei vaja külmakerke isolatsiooni. Ekspert rõhutas, et isolatsioonimaksumus on arvestatud vundamendi ümbertegemise osaliseks kompensatsiooniks. Eeltoodust nähtub üheselt, et 137 347 Eesti krooni nõue on täies ulatuses põhjendamatu. Kolmandaks leiab kostja, et hageja poolt kuulub talle tasumisele 16 466 Eesti krooni muude tööde eest nagu näiteks garaaži ja katuse lõpetamine tuleohutusnõuete täitmiseks. Hageja poolt algselt palgatud ekspert hr. TS selgitab oma vastuses üksikelamu paiksele ülevaatusele märgitud osas, et garaaži sein on ehitatud vastavalt tuletõrje nõuetele (1 kiht kipsi + 200 villa + 1 kiht kipsi sees. Ekspert märkis, et üks kiht on pandud lakke tellija nõudmisel kuna soovis

ise hiljem sinna ehitada puitlae. Ekspert selgitas täiendavalt, et tuletõrjel puudub nõue suitsugaasi isoleeriva kihi osas ning garaaži uks paigaldati ilma ventilatsiooni restideta tellija soovil. Ekspert on kostja poolt tõstatatud puuduste osas täiendavalt selgitanud, et ehituse käigus otsustas tellija kogu kütte ja gaasisüsteemi ise välja ehitada. Kooskõlas tunnistaja hr. KS ütlustega märgib ekspert, et mingil hetkel SOÜ-d (hageja alltöövõtja) enam katlamajja ei lubatud ning seega jäi lõpetamata katlamaja lagi so. üks kiht kipsplaati, mida toob välja ka kostja ekspert oma eelarves muude tegemata tööde osas. Hageja märgib, et märgitud tuletõkkeplaadi hinnaks on eelarves toodud 6591 Eesti krooni, mille peaks igal juhul hüvitama hageja loobumine kostjalt 59 040 Eesti krooni mittenõudmine. Eeltoodust tuleneb üheselt, et kostja vastuhagi nõue on teostamata tööde osas täies ulatuses põhjendamatu. Samuti ei ole põhjendatud ekspertarvamuse eest hagejalt 21 455 Eesti krooni nõudmine. Käesoleva asja materjalidest nähtub üheselt, et poolte vaheliste probleemideni on viinud eelkõige kostja abikaasa käitumine ja kostja poolt esitatud arvete mittekorrektne tasumine. Tunnistaja hr. KS ütlustest selgus, et kostja abikaasa ei lasknud hageja alltöövõtjat enam lõpuks objektile ning sellest tulenevalt jäid mõningad tööd tegemata. Märgitust tulenevalt ongi hageja kohtult taotlenud kohtuliku ekspertiisi määramist, kes selgitaks välja pooltevaheliste arvelduste saldo. Ekspert hr. LS on nimetatut ka teinud ja üheselt tuvastanud, et kostja rahaline võlgnevus hageja ees seisuga 26. jaanuar 2006. a. 299 040 Eesti krooni. Samas on kostja oma vastuhagiga koos esitanud ekspertiisi, kuhu ei kaasatud lõpptulemuse vormistamisel hageja poolt soovitud eksperti, millest tulenevalt on selge, et kõnealune ekspertiis ei ole erapooletu nagu on seda kohtulik ekspertiis. Ekspertiisi enda p 4 (Kokkuvõte) märgitakse, et „Andmed ehitustööde kohta on arvutuslikud, eriehitustööde kohta oletatavad...” Seega puudub hagejal üldse kindlus kostja poolt esitatud eksperthinnangus esitatud andmete kohta. Erinevalt kostja vastuhagiavalduses esitatud väitest ei ole ekspertarvamuses (so. ekspertarvamuse sees) eraldi välja toodud nende tööde maksumus, mida kostja oma vastuhagis nõuab. Vastavad kalkulatsioonid on küll tehtud samade ekspertide poolt kuid pole seostavad ekspertarvamuse endaga. Samuti jääb selgusetuks, milliste kõnealuste töödeta ei ole võimalik elamut ekspluatatsiooni anda – kas on selleks katuse unka nurgad või drenaaž, mida pooled üldse kokku ei leppinudki. Hageja osundab, et hagi (ega vastuhagi) õiguslikuks aluseks ei saa olla vaid õigusaktide tsiteerimine ning lähtuvalt esitatud põhihagi täies ulatuses põhjendatusest ei ole võimalik esitatud vastuhagi rahuldamine. Kostja on oma vastuhagi puuduste kõrvaldamises märkinud, et „Juhul kui põhihagi rahuldatakse ja kostjalt mõistetakse hageja kasuks välja leppehind, nõuab kostja tasaarveldust töövõtulepingu järgi tegemisele kuulunud, kuid faktiliselt tegemata jäetud tööde ja nende väljaselgitamisega seotud kulude summas - 178 939 Eesti krooni.” Hageja märgib, et selline rõhuasetus on taaskord eksitav ja ebaõige – hageja ei nõue mitte leppehinna (so. kogu lepingusumma) tasumist vaid üksnes tehtud tööde eest saada olevaid summasid. Märgitu ongi kohtu poolt määratud ekspert välja selgitanud arvestades muuhulgas tegemata töid ja kostja enda poolt tehtud töid. Hageja nõuab tasu faktiliselt tehtud tööde eest. Kostja seisukoht OÜ E (Töövõtja; vastuhagis Kostja) tugineb oma vastuväidetes mitte tegelike asjaolude analüüsile vaid väidab ühe tõendi alusel paljasõnaliselt, et kuna põhihagis oli kohtu poolt määratud ekspertiis, siis „eksimus eksperdi poolt ei ole võimalik“.

19.01.2004 pikendasid pooled lepingu tähtaega 26. aprillini 2004, samuti suurendasid tööde maksumust 80 941 krooni võrra, misjärel jäi lepingu maksumuseks (ilma majapaketi maksumust arvesse võtmata) 1 523 161 krooni.

Nõude aluseks olevate asjaolude kirjeldus

Summad, millele osundatakse põhihagis

Töövõtjal on alus nõuda kogu lepingujärgset summat, mis on kohtueksperdi arvamuse aluseks Töövõtja tegi lisaks lepingus

228 751,45

Summad, millele osundatakse vastuhagis (või ka vastuväidetes hagile)

69 440

ettenähtule ka muid tasumisele kuuluvaid töid (s.h koostas projekti maksumusega 60 000 kr) Poolte kokkuleppel vähendati tööde mahtusid (s.o tegelikult arveldatud maksumuse hinnavahe) Lepingus ettenähtud, kuid faktiliselt tegemata jäänud tööde maksumus (sisuliselt ettemaks) Töövõtja poolt tegemata jäetud tööde väljaselgitamise maksumus (tasuti AS-le K) Gasifitseerimistöödeks tehtud ettemaks, mis jäi tegemata ja mille eest hiljem tasus Tellija tehnovõrkude mõõtejooniste ning valmidus- ja kontrollaktide koostamiseks vajalikud kulutused Leppetrahv lepingu rikkumise eest

136 452 (kajastub vastuväites hagile) 157 481 (nõutakse vastuhagis) 21 455 (nõutakse vastuhagis)

Hagis (vastuhagis) nõutav summa

240 000 krooni

59 000 krooni (kajastub vastuväites hagile) 49 200 krooni (võimalik täiendav kahjunõue) 15 000 krooni (võimalik täiendav nõue) 178 936 krooni.

Hagi alusena märgitud asjaoludel võimalik maksimaalne nõue

298 191,45 krooni (eksperdi hinnangul 299 040 krooni)

438 588 kr (ei hõlma kõigi garantiitööde maksumust)

Kui lahutada tasumata leppehinnast (s.o kohtu määratud eksperdi arvamusest) tuletatud tasumisele kuuluvast 228 751,45 kroonist maha alusetult nõutav 136 452 krooni (tabelis p 3), võiks Töövõtja nõue (ilma konkreetseid töid näitamata) olla maksimaalselt 92 299,45 krooni ja sedagi eeldusel, et kõik lepingujärgsed tööd olnuks nõuetekohaselt teostatud. Nii vastuväidetes hagile kui ka vastuhagis on näidatud, et tegelikult Töövõtja objekti nõuetekohaselt ei lõpetanud.

Pooltevahelisest lepingust tulenevalt on mõistlik arvata, et Tellija ei pidanud maksma Töövõtja esitatud uusi arveid nr-d XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX (isegi kui need oleksid olnud esitatud õigetes mahtudes) enne kui oli saanud informatsiooni, milleks olid ära kasutatud ettemakstud summad. Järelikult puudub Töövõtjal alus väita, et Tellija oli makseviivituses, mis andnuks talle aluse lepingu ülesütlemiseks. Just Töövõtja oli tööde teostamisel oluliselt viivituses, mistõttu Tellija oli sunnitud 08.11.2004 lepingu üles ütlema. Kohtu põhjendused TsMS § 436 lg 1 kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud ja sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti. Kohus, kuulanud ära poolte esindajate seletused ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Vastuhagi on osaliselt põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Vaidlust ei ole selles, et poolte vahel oli sõlmitud tööettevõtu leping nr. XXX (tl 10-16), mille objektiks oli eramu F M püstitus- ning ehitustööd vastavalt F OY poolt tehtud joonistele ja Tööde loetelule (tl 17-19). Samuti ei ole vaidlust selle üle, et 19.01.2004 pikendasid pooled lepingu tähtaega 26. aprillini 2004 (tl 20), samuti suurendasid tööde maksumust 80 941 krooni võrra (tl 21-23), misjärel jäi lepingu maksumuseks (ilma majapaketi maksumust arvesse võtmata) 1 523 161 krooni. Tellija on märgitud tööde eest Töövõtjale faktiliselt maksnud 1 047 911,55 krooni. Pooled vaidlevad selle üle, kas lisaks esialgses kokkulepitule teostati ka lisatöid ja nende lisatööde tasu suuruse üle, samuti selle üle, kas tellija on teostatud tööd töövõtjalt vastu võtnud, kas töövõtja esitas töö tellijale hagi aluseks olevad arved või ei olnud need arved hagi esitamise ajaks muutunud sissenõutavaks, kas hageja teostas kokkulepitud töid õigeaegselt ja kvaliteetselt ning kui ei teostanud, kas kostjal oli siis õigus jätta teostatud tööde eest tasumata ning kas hagejal on õigus nõuda arvete tasumisega viivitamise eest viivist. Kohus asub seisukohale, et vaidluse lahendamisel poolte vahel tuleb eelkõige lähtuda sellest mida pooled on lepingus kokku leppinud (dispositiivsuse põhimõte), ning lisaks sellele kuuluvad kohaldamisele võlaõigusseaduse üldosa sätted, mis reguleerivad milliseid õiguskaitsevahendeid võivad pooled rakendada juhul, kui töövõtulepingu üks pool teise õigusi rikub, ja sama seaduse 36. peatüki sätetest, mis sätestavad erinormid töövõtulepingutest tulenevate vaidluste lahendamiseks üldosas sätestatust. Töövõtulepingu mõiste sisaldub VÕS § 635 lõikes 1. Nimetatud normi kohaselt kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse ehk töö ja teine isik ehk tellija kohustub maksma selle eest tasu. Seega on VÕS §-s 635 lg 1 kohaselt töövõtja põhikohustuseks lepingus kokkulepitud töö tegemine, mis tähendab, et töövõtuleping on suunatud eelkõige tulemuse saavutamisele. Nimetatust tuleb teha järeldus, et töövõtja saab lugeda oma lepingust tuleneva kohustuse täitnuks siis kui lepingus kokkulepitud tulemus on saavutatud. Samas peab tehtav töö vastama ka lepingutingimustele. Tööprodukti üleandmise kohustus tuleneb töövõtjal VÕS §-st 636 lg 1. Tellija tasu maksmise kohustus tuleneb VÕS §-st 637 lg 1. Tingimused, millal on töövõtjal

õigus tellijalt tasu nõuda, on sätestatud sama paragrahvi lõigetes 3 kuni 6. Pooled on lepingu p-s 4.1 kokku leppinud, et tellija tasub töövõtjale vastavalt töövõtja poolt esitatud ja tellija poolt aktsepteeritud teostatud tööde akti alusel esitatud arvete kohaselt ja vastavalt tööde teostamise- ja maksegraafikule. VÕS § 637 lõikes 3 on sätestatud, et töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. Esmalt võtab kohus seisukoha selle suhtes, kas tellija oli teostatud tööd töövõtjalt vastu võtnud, kas töövõtja esitas töö tellijale hagi aluseks olevad arved või ei olnud need arved hagi esitamise ajaks muutunud sissenõutavaks, kas hageja teostas kokkulepitud töid õigeaegselt ja kvaliteetselt ning kui ei teostanud, kas kostjal oli siis õigus jätta teostatud tööde eest tasumata. Hageja väitel on nõude aluseks arvete nr-d XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX tasumata jätmine kostja poolt. Kostja väitega ei nõustu ning leiab, et kuna hageja ei täitnud oma kohustust vastavalt lepingule, ei muutunud kostja arvates võlanõue sissenõutavaks ning kostjal on õigus keelduda arvete tasumisest. Kohus antud seisukohaga ei nõustu ning leiab, et kui kostja ei olnud nõus hageja poolt teostatud töö kvaliteediga, ei tähenda see seda, et tellija oleks võinud sel puhul kohaldada hageja suhtes õiguskaitsevahendina omapoolse lepingust tuleneva kohustuse täitmata jätmist ehk arvete maksmata jätmist VÕS § 111 sätestatud korras nagu kostja seda tegi. On küll õige, et tellija võib rakendada töövõtja suhtes kõiki VÕS § 110 sätestatud õiguskaitsevahendeid, kui töövõtja töö ei vasta lepingutingimustele ja tööandja vastutab selle eest, kuid tellijal ei ole õigus keelduda omapoolsete kohustuste täitmisest VÕS § 111 lg 3 sätestatud juhul, kui lepingupool on oma kohustused suuremas osas või oluliste puudusteta täitnud. Tulenevalt VÕS §-st 638 on tellija kohustatud töövõtja poolt tehtud töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli lepingus kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Sama paragrahvi teise lause kohaselt loetakse töö vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Kohus on seisukohal, et õigust jätta töö vastu võtmata võib tunnustada üksnes juhul, kui tehtud töö on täiesti kasutuskõlbmatu ja tuleb tervikuna asendada. See põhimõte on aga kohaldatav juhul, kui leping ei näe tellijale ette võimalust jätta ebakvaliteetne töö puuduste kõrvaldamiseni vastu võtmata. Sellisele seisukohale on asunud oma lahendis nr 3-2-1-13-04 ka Riigikohus. Käesoleval juhul on pooled lepingu p-s 7.2 kokku leppinud, et tellija kohustub peale töövõtja poolset akti esitamist kahe tööpäeva jooksul töö üle vaatama ja vastu võtma. Puuduste avastamisel on tellija kohustatud informeerima sellest töövõtjat. Puuduste kohta koostatakse kahepoolne akt. Kohtule esitatud tõenditest ja tunnistaja KS ütlustest ning eksperdi LS arvamusest nähtub, et tellija hakkas töövõtja poolt ehitatud elamut kasutama, kuid töö vastuvõtmine jäi nõuetekohaselt üleandmise-vastuvõtmise aktiga vormistamata. Sellega rikkus tellija töövõtulepingust tulenevaid tellija põhikohustusi, kuna tellija on kohustatud töö üle vaatama selle vastuvõtmisel. Eeltoodust tulenevalt ei oma asjas tähtsust, kas hageja teostas kokkulepitud tööd õigeaegselt ja kvaliteetselt. Kokkuvõtteks võib märkida, et juhul, kui tellija ei olnud rahul töövõtja poolt tehtud töö kvaliteediga, oleks tal tulnud siiski nimetatud arved tasuda ja alles seejärel saanud kasutada VÕS § 646 ettenähtud õigusi (nõuda kas tööde parandamist, hinna alandamist või kahju hüvitamist, mida ta aga ei teinud), mitte aga jätta sellise töö eest üldse tasumata. Vastavalt VÕS § 76 lg-le 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et arvete nr-d XXX, XXX ja XXX eest kuulub tasumisele kokku 126 081,67 krooni.

Kohus nõustub kostja seisukohaga, et arved nr XXX ja XXX summas 4094 krooni ei kuulu väljamõistmisele, kuna seoses Eesti Ühispangast võetud ehituslaenuga kindlustas kostja 2003.a. panga nõudel ehitatava elamu ning mingit vajadust täiendavaks kindlustamiseks hageja poolt ei olnud. Samuti ei nähtu kohtule esitatud materjalidest, et poolte vahel oleks sõlmitud kodukindlustuse leping. Selleks, et kindlaks teha, kas kostja peab tasuma lisatööde eest, tuleb lähtuda poolte vahel sõlmitud töövõtulepingust ja võlaõigusseaduse töövõtulepingu sätetest. Kohus asub seisukohale, et kohtu käsutuses olevate tõenditega saab lugeda tõendatuks, et lisaks esialgsele hinnapakkumises kokkulepitud töödele ja nende maksumustele, leppisid pooled kokku veel täiendavate tööde tegemises, mille kohta koostati lepingu muutmine ja lepingu muutmise järgne hinnapakkumine, mis on kohtule dokumentaalse tõendina esitatud (tl 20-23). Hageja väidab, et hageja teostas samas täiendavaid lisatöid, milles lepiti kokku suuliselt ning mis tulenesid kostja soovide erinevusest tüüpprojektiga või mida kostja otsesõnu soovis. Nimetatu on sätestatud ka töövõtulepingu lisas nr XXX, mille kohaselt lisatööd, mis on väljaspool eelarvet, lepitakse kokku eraldi ja tasutakse vastavalt esitatud arvetele. Ka Ehitusekspert Ekspertiisi- ja Projekteerimisbüroo eksperthinnangu kohaselt on lisaks 19.01.2004.a. kooskõlastatud hinnapakkumisele elamu objektil teostatud lisatöid, mille eest tellija ei ole tasunud. Eksperthinnangu kohaselt on märgitud tööd tehtud tellija teadmisel ja soovil. Vastupidises puudub kohtul alus kahelda. Kostja väide selle kohta, et lisatööde tasumise nõue on esitatud peale 26.04.2004.a., mil objekt pidi olema tervikuna üle antud, ei oma antud asjas tähtsust, kuna tellija on kohustatud tehtud töö eest tasuma sõltumata sellest, kas lisatööde tasumise nõue esitati hilinenult või mitte. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt välja mõista 38 645 krooni. Järgnevalt võtab kohus seisukoha selle suhtes, kas hagejal on õigus nõuda arvete tasumisega viivitamise eest viivist. Kohus on seisukohal, et tulenevalt VÕS § 113 lg 1 sätestatust ning asjaolust, et kostja on viivitanud hagejale hagi aluseks oleva rahalise kohustuse täitmisega, on hagejal õigus kostjalt nõuda ka viivitusintressi ehk viivist VÕS § 113 ja § 94 sätestatud ulatuses. Arvestades asjaolu, et kostja oli kohustatud arved nr XXX, XXX ja XXX tasuma sõltumata sellest, kas ta oli rahul töövõtja poolt tehtud töö kvaliteediga, kuuluvad tasumisele viivised summas 54 797,84 krooni (tl 40). Seoses sellega, et kohus leidis, et arved nr XXX ja XXX summas 4094 krooni ei kuulu väljamõistmisele, ei ole põhjendatud ka nimetatud arvete eest viiviste tasumine summas 1382,42 krooni. Kostja väide selle kohta, et arvete nr 488, 489, 525, 528, 550, 588, XXX, 432 eest viiviseid summas 8201,21 krooni pole hageja varem nõudnud, vaid esitab esmakordselt hagis, ei ole aluseks viiviste mitte väljamõistmiseks. Viivisenõude maksmapanek ei sõltu sellest, kui viivisenõudest eelnevalt teatatakse. Viivisenõude esitamiseks ei ole seaduses ette nähtud üldist tähtaega ja viivisenõude aegumiseks ei ole eraldi aegumistähtaega ette nähtud. Seega on hagejal õigus nõuda viivise tasumist alles ka esmakordselt hagis. Kostja väide selle kohta, et enamasti ei saanud kostja hageja arveid postist enne neis näidatud aega kättegi, on paljasõnaline ja ei ole tõendamist leidnud. Kuna kostja viivise arvestamise metoodikale vastuväiteid ei esitanud, peab kohus põhjendatuks välja mõista kostjalt viivis hageja kasuks summas 62 999,05 krooni. Järgnevalt võtab kohus seisukoha vastuhagi osas. Vastuhagis palub hageja/põhihagis kostja (edaspidi hageja) töövõtulepingu järgi tegemisele kuulunud, kuid faktiliselt tegemata jäetud tööde ja nende väljaselgitamisega seotud kulude väljamõistmist kostjalt/vastuhagis hagejalt (edaspidi kostja) summas 178 939 krooni. Vastavalt eelarvele (tl 133-134) moodustab katuse unka nurkade ümbertegemine 3668 (4*917) krooni. Kohus nõustub kostja/põhihagis hageja seisukohaga, et kohtule esitatud tõenditelt ei nähtu, miks katuse unka nurgad on vaja ümber

teha. Kohus peab vajalikuks märkida, et üksnes eelarve esitamine, mille eest nõuab hageja kostjalt osutatud teenuse eest tasumist, ei loo iseenesest veel tsiviilõigusi ega -kohustusi. Samuti peab kohus vajalikuks märkida, et lepingu p 7.2 kohaselt leppisid pooled kokku, et puuduste avastamisel on tellija kohustatud informeerima sellest töövõtjat. Puuduste kohta koostatakse kahepoolne akt. Sellest tulenevalt on tellija kohustatud töö vastuvõtmisel teatama viivitamatult töövõtjale puudustest töös (ilmsed puudused), kui ta seda ei tee, kaotab ta õiguse tugineda nendele hiljem. Kui tavalise vastuvõtmise viisi juures ei ole võimalik avastada teisi puudusi töös (varjatud puudused), on tellija kohustatud nendest töövõtjale teatama viivitamatult pärast nende avastamist. Tellija peab pretensioonid esitama viivitamatult, sest vastasel korral jäetakse need hiljem tähelepanuta. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et tellija oleks töövõtjat informeerinud nimetatud puudusest, samuti ei nähtu põhjendust, millised puudused katuse unka nurkadel esinevad. Ka tunnistaja KSi ütlustega leidis tõendamist, et kostja abikaasa viibis pidevalt tööde teostamise juures ja lasi sageli midagi valmis teha ja alles seejärel esitas oma pretensioonid, mis tihti ei olnud põhjendatud. Lisaks on ekspert LS leidnud, et elamu objekti juures ei ole defektseid töid, mida oleks vaja ümber teha. Ekspert märkis, et tuleb arvesse võtta, et praktiliselt kontrollis tehtavaid töid objektil pidevalt NM, kelle soove töövõtja täitis. Eeltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud kostjalt hageja kasuks mõista välja katuse unka nurkade ümbertegemise eest 3668 krooni. Samuti nõuab hageja kostjalt mullatööde, vundamendi soojustuse ja drenaaži ehituse eest 137 347 krooni. Kohus nõustub kostja väitega, et drenaaži tegemist ei näinud poolte kokkulepe ette. Nii 02.09.2003.a. hinnapakkumises (tl 17-19) kui 18.01.2004.a. hinnapakkumises (tl 2123) drenaaži tegemist ei ole kajastatud. Samuti on ka ekspert TS vastusega üksikelamu paiksele ülevaatusele tõendatud, et vastavalt sõlmitud lepingule ei ole drenaaž hinnapakkumises, mistõttu ei ole vajalik seda teostada. Samuti märgib ekspert, et F OY joonised on tüüpjoonised ning neid ei saa käsitleda tööjoonistena. Tegelikult teostatavad tööd lepitakse kokku läbi hinnapakkumise, mis ei ole tüüpjoonistega seotud. Teiseks palub hageja mullatööde ja vundamendi soojustuse hüvitamist. Vastavalt ekspert TSvastusele üksikelamu paiksele ülevaatusele on vundamendil teostatud vertikaalne ja põrandaalune isolatsioon vastavalt hinnapakkumisele. Vundamendi sisemine tagasitäide toodi täies ulatuses töövõtja poolt. Väljakaevatud pinnas 5 koormat utiliseeriti ja ülejäänud pinnas laotati krundile tellija soovi kohaselt. Samuti rõhutas ekspert, et seoses vundamendi kõrgemaks ehitusega tellija soovil, jäi vundament piisavalt sügavasse maasse ja ei vajanud külmakerke isolatsiooni. Isolatsioonimaksumus on arvestatud vundamendi ümbertegemise osaliseks kompensatsiooniks. Kohus, lähtudes eeltoodust, on seisukohal, et mulla- ja vundamendi tööd on tehtud, mistõttu puudub hagejal alus nõuda kostjalt 137 347 krooni väljamõistmist. Lisaks palub hageja muude tööde eest (garaaži ja katuse lõpetamine tuleohutusnõuete täitmiseks) 16 466 krooni. Vastavalt ekspert TS vastusele üksikelamu paiksele ülevaatusele on garaaži sein ehitatud vastavalt tuletõrje nõuetele (1 kiht kipsi + 200 villa + 1 kiht kipsi sees). See on kooskõlastatud tuletõrje järelevalve inspektoriga. Üks kiht on pandud lakke tellija nõudmisel ning garaaži uks paigaldati tellija soovil ilma restideta. Tuletõrjel puudub nõue suitsugaasi isoleeriva kihi osas. Tunnistaja KS ütlustest ja ekspert TS vastusest nähtub, et mingil hetkel enam hageja alltöövõtjat OÜ Silisek Ehitust katlamajja ei lubanud ja seega jäi katlamaja lagi (üks kiht tulekindlat Gyproc plaati) lõpetamata. Eelarvest nähtub, et üks kiht tulekindlat plaati maksab 6591 krooni. Hageja nõustub, et katlamaja lagi jäi lõpetamata, mistõttu on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista ühe kihi tulekindla plaadi maksumus 6591 krooni.

Samuti palub hageja kostjalt välja mõista ekspertiisi maksumuse summas 21 455 krooni. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et kuna töövõtjapoolse lepingu rikkumise tõttu oli hageja sunnitud tellima ekspertiisi, tuleb kostjal hüvitada ka selle maksumus, kuna kohus leiab, et antud juhul on tegemist mõlemapoolse süüga, mistõttu on põhjendatud jagada ekspertiisi maksumus pooleks. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 10 727,50 krooni. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et nii hagi kui vastuhagi kuuluvad osaliselt rahuldamisele. VÕS § 197 lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Seoses sellega, et Tatjana Muravjova`lt kuulub väljamõistmisele arvete nr-d XXX, XXX ja XXX eest 126 081,67 krooni, lisatööde eest 38 645 krooni ja viivised summas 62 999,05 krooni (kokku 227 725,72 krooni) ja OÜ-lt E (end. OÜ S) kuulub väljamõistmisele 17 318,50 (6591 krooni + 10 727,50 krooni) krooni ning TMon tasunud hagejale ettemaksu summas 216 481 krooni, on võimalik nimetatud nõuded tasaarvestada, mistõttu on põhjendatud kostja kasuks mõista hagejalt välja 6073,78 krooni. 21. 11. 2006 kohtu eelistungil ekspert LS on tema koostatud ekspertiisi aktiga seonduvalt selgitusi andnud ja esitanud arve nr 106 B summas 2664 krooni selgituste andmise eest. Eeltoodu osas on kohus seisukohal, et nimetatud summa ei kuulu hüvitamisele, kuna ekspertiisiakti vormistamise kohta on 28.03.2006 Harju Maakohtu määrus eksperdile tasu maksmiseks. Menetluskulude jaotus Kuna kohus rahuldas hagi osaliselt ja vastuhagi ka osaliselt, tuleb menetluskulud jätta poolte enda kanda. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 alusel kannab hagimenetluses menetluskulud, s h kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, pool, kelle k ahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kui poolte osad kohtukuludes on võrdsed, jäävad kohtuvälised kulud kummagi poole enda kanda. TsMS § 173 lg-te 1 ja 3 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Lukiina Vismann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.