lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-06-20428/17

Asjaõigus › Piiratud asjaõiguse asjad

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohus · 20.11.2007

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
2-06-20428/17
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Piiratud asjaõiguse asjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
20.11.2007
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1621
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasja number

2-06-20428

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Ande Tänav, Iko Nõmm

Otsuse tegemise aeg ja koht

20.11.2007, Tallinn

Tsiviilasi

Zoja Ränki (Ränk) hagi Tatjana Bakunina vastu ostueesõiguse teostamise tuvastamiseks ning korteri omandiõiguse

ja

valduse

täitemenetluses

üleandmiseks Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 22.05.2007 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Zoja Ränki apellatsioonkaebus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja Zoja Ränk (IK xxxxxxxxxxx, elukoht x), esindaja adv. Vladimir Sadekov (asukoht Rävala pst 11, 10143 Tallinn); Kostja Tatjana Bakunina (IK xxxxxxxxxxx, elukoht x), nõustaja Anne Värvimann

Resolutsioon

1.Jätta Harju Maakohtu 22.05.2007 otsus muutmata ja apellasioonkaebus rahuldamata.
2.Menetlus kulud jätta hageja Zoja Ränki kanda. Ringkonnakohtu otsuse peale võib vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Hageja nõue ja asjaolud
1.01.08.2006 esitas Zoja Ränk kohtule hagi temale ostja õiguste ja kohustuste ülekandmiseks. 16.04.2007 täpsustas hageja nõuet ja palus kohtul tuvastada, et ta on teostanud ostueesõigust korterile koos sellele vastava mõttelise osaga elamust ning palus kohustada kostjat andma täitemenetluses hagejale üle vallasasjast korteri omandiõigus ja valdus koos selle vastava mõttelise osaga elamust.

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20262-23-2633/53Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas
2.Hagi põhjendustel on hageja omandis 1/9 mõttelist osa ehitisest Tallinnas x. 26.10.2005 müüs kaasomanik Tatjana Bakunina oma mõttelise osa osaühingule Lakruet. Ostja ja müüja hagejat tehingu tegemisest nõuetekohaselt ei teavitanud. 01.06.2006 pöördus hageja kostja poole palvega esitada kostja ja osaühingu Lakruet vahel sõlmitud mõttelise osa müügilepingu koopia. Kostja sellest keeldus. 31.07.2006 saatis hageja kostjale lihtkirjaliku avalduse ostueesõiguse teostamise kohta kahe nädala jooksul pärast müügilepinguga tutvumist. Notar ostueesõiguse teostamise avaldust ei tõestanud, kuna 01.03.2006 ei ole kinnistamata ehitis enam tsiviilkäibes. 07.11.2007 tõestas notar ostueesõiguse teostamise avalduse. Hageja leiab, et hagi ei ole aegunud, sest hagiavalduse esitamisega peatus aegumise tähtaeg. Hagiavaldus on esitatud tähtaegselt, s.o kahe nädala jooksul peale müügilepingu kättesaamist. Kostja esitas notariaalselt tõestatud ostueesõiguse teostamise avalduse kohtumenetluses ja seega leiab hageja, et tema ostueesõiguse teostamise nõue ei ole aegunud.
3.Juhul, kui ostueesõiguse tähtaeg on möödunud, palub hageja selle ennistada. Kostja käitus pahauskselt. Hageja tahtis ostueesõigust teostada. Mõjuvate põhjustena toob hageja välja asjaolu, et ta pöördus kostja poole lihtkirjaliku avaldusega ostueesõiguse teostamiseks, kuna notar keeldus sellise avalduse tõestamisest. Notar tõestas avalduse alles pärast kohtumääruse esitamist. Hageja leiab, et aegumistähtaega on võimalik ennistada ja tuvastada, et hageja teostas ostueesõigust õigeaegselt. Kostja vastuväited
4.Kostja vaidleb hagile vastu. Ostueesõiguse teostamise avaldus pidi olema notariaalses vormis. Hageja esitas kostjale ja osaühingule Lakruet 31.07.2006 lihtikirjaliku ostueesõiguse teostamise avalduse. Tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral on tehing tühine (TsÜS § 83 lg 1). Tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Kostja ei ole nõus, et on käitunud hageja suhtes pahauskselt. Hageja oli teadlik, et kostja võõrandas talle kuuluva mõttelise osa ehitisest. Hageja ei ilmutanud soovi enam kui seitsmekuulise perioodi jooksul ostueesõiguse teostamiseks. Alles 01.06.2006 pöördus hageja osaühingu Lakruet poole müügilepingu saamise palvega, mille osaühing Lakruet hagejale 07.07.2006 postiga saatis. Kostja ei ole takistanud hageja ostueesõiguse teostamist. Kostja ei nõustu, et hagiavalduse esitamisega peatus VÕS § 250 sätestatud ostueesõiguse teostamise tähtaeg. Seadus ei näe ette ostueesõiguse teostamise tähtaja peatumist. Hagejal oli aega kaks kuud ostueesõiguse teostamise avalduse esitamiseks alates müügilepingu kättesaamisest ning hagi esitamine kohtusse ei mõjuta ostueesõiguse teostamise tähtaja kulgemist. Kuna hageja ei esitanud ostueesõiguse teostamise avaldust seaduses sätestatud vormis ja tähtajal, ei oma hageja vabandused õiguslikku tähendust. Novembris 2006 oli hageja juba kaotanud oma õiguse teostada ostueesõigust. Seega puuduvad hagejal nõuded kostja vastu. Maakohtu otsus ja selle põhjendused
5.Kohus jättis hagi rahuldamata. Vaidlus puudub selles, et hageja on Tallinnas x ehitise kaasomanik ja et x ehitis on vallasasi. 26.10.2005 sõlmiti Tatjana Bakunina ja osaühing Lakruet vahel ehitise mõttelise osa müügileping ja pandileping . Nimetatud lepinguga võõrandas Tatjana Bakunina osaühingule Lakruet 1/9 suuruse mõttelise osa Tallinnas x asuvast ehitisest, koos selle oluliste osadega ja päraldistega. Puudub vaidlus, et hagejal oli seadusest tulenevalt x ehitise mõttelise osa ostueesõigus. Vastavalt asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (AÕSRS) § 131 lg 1 kui ehitis on kaasomandis, on kaasomanikul ehitise mõttelise osa tasulisel võõrandamisel võõrandatava osa ostueesõigus, välja arvatud juhul, kui see võõrandatakse

kaasomaniku alanejale sugulasele või vanemale, teisele kaasomanikule või seaduse järgi eesõigustatud isikule. Pooled ei vaidle, et ostueesõiguse teostamise tähtaeg hakkas kulgema alates 18.07.2006, kui hageja sai kätte mõttelise osa müügilepingu. Hageja väidete kohaselt keeldus notar ostueesõiguse teostamise avalduse tõestamisest tulenevalt AÕSRS § 13 lg 6, mille kohaselt ehitist või selle osa võib vallasasjana võõrandada kuni 2006. aasta 1. märtsini. Pärast müügilepinguga tutvumist tahtis hageja teostada võõrandatud mõttelise osa ostueesõigust ning oma tahte avaldamiseks saatis tähtkirjana kostjale ja osaühingule Lakruet lihtkirjaliku avalduse ostueesõiguse teostamise soovi kohta. 07.11.2006 tõestas notar ostueesõiguse teostamise avalduse ning kohus loeb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 2 alusel tõendatuks, et kostja sai selle avalduse kätte 11.11.2006.

6.Käesolevas asjas on vaidlus selle üle, kas hageja on teostanud ostueesõigust (kas ostueesõiguse teostamise formaalsed eeldused on täidetud). VÕS § 244 lg 1 kohaselt ostueesõigus on õigus, mille teostamise korral loetakse ostueesõigust omava isiku ja müüja vahel sõlmituks müügileping samadel tingimustel, milles müüja ostjaga kokku leppis. Ostueesõiguse teostamine ei muuda kehtetuks ostjaga sõlmitud müügilepingut ega sellest tulenevaid kohustusi. VÕS § 244 lg 4 kohaselt ostueesõiguse teostamine toimub ostueesõigust omava isiku avalduse tegemisega müüjale. VÕS § 250 kohaselt ostueesõigust võib teostada kahe nädala jooksul pärast käesoleva seaduse § 249 nimetatud teate saamist, kinnisasjade puhul kahe kuu jooksul pärast käesoleva seaduse § 249 nimetatud teate saamist, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teistsugust tähtaega. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse (VÕSRS) § 16 lg 2 kohaselt ehitise, selle mõttelise osa, reaalosana erastatud eluruumi, elamus asuva mitteeluruumi, elamuühistu liikme omandisse antud korteri, endise korteriühingu liikme omandisse antud korteri või kaasomandi lõppemisel tekkinud ehitise reaalosa puhul võib ostueesõigust teostada kahe kuu jooksul pärast võlaõigusseaduse § 249 nimetatud teate saamist.
7.VÕS § 244 lg 4 kohaselt ostueesõiguse teostamine toimub ostueesõigust omava isiku avalduse tegemisega müüjale. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt peab avaldus olema samas vormis nagu müügileping. Kirjaliku müügilepingu puhul piisab ka notariaalselt tõestatud või kinnitatud avalduse tegemisest. Hageja on kostjale esitanud 31.07.2006 lihtkirjaliku ostueesõiguse teostamise avalduse. Kuna nimetatud avaldus ei vasta vorminõudele, siis see on tühine (TsÜS § 83 lg 1). Kostjale saab ette heita, et ta ei teatanud hagejale viivitamata ostjaga sõlmitud müügilepingust ja selle sisust. Kostja vastusest nähtuvalt ta eeldas, et hageja müügilepingust teadis. Samas pole kohtule esitatud tõendit selle kohta, et kostja oleks VÕS § 249 lg 1 teatamiskohustust viivitamata täitnud. Samas on kostja nõustunud, et ostueesõiguse teostamise tähtaeg hakkas kulgema ajast, mil osaühing Lakruet esitas hagejale müügilepingu. Seega ei ole hageja huvid ja õigused kostja VÕS § 249 lg 1 tuleneva kohustuse rikkumise tõttu kahjustatud. Kohus on seisukohal, et hageja soov teostada ostueesõigust, notari väidetav keeldumine 2006 juulis ostueesõiguse teostamise avalduse tõestamisest ning nõude esitamine kohtusse 01.08.2006, ei kõrvalda 31.07.2006 ostueesõiguse teostamise avalduse vorminõude järgimata jätmise tagajärge.
8.Vormikohane ostueesõiguse teostamise avaldus on koostatud 07.11.2006. TsÜS § 134 lg 1 kohaselt tähtaeg on kindlaksmääratud ajavahemik, millega on seotud õiguslikud tagajärjed. TsÜS § 69 lg 2 kohaselt tahteavaldus on kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Ostueesõiguse teostamise kui tahteavalduse kehtivuseks ei ole määrav mitte avalduse koostamise aeg, vaid selle teise pooleni

jõudmise aeg. Kostjani jõudis ostueesõiguse teostamise avaldus 11.11.2006. Ostueesõiguse teostamise tähtaeg lõppes 18.09.2006 (kaks kuud alates 18.07.2006). Ekslik on hageja esindaja seisukoht, et ostueesõiguse teostamise tähtaega saab ennistada. Ostueesõiguse teostamise tähtaja näol ei ole tegemist seaduses sätestatud menetlustähtajaga, mida saab ennistada. Samuti on ekslik hageja esindaja arvamus, et hagi esitamisega kohtusse peatus ostueesõiguse teostamise tähtaeg. Ostueesõiguse teostamise näol on tegemist tahteavaldusega, seega ei ole tegemist nõudega TsÜS § 142 mõttes, millele kohalduks TsÜS 10. peatüki aegumise sätted. Kuna hageja ei ole ostueesõigust teostanud, kuulub rahuldamata jätmisele ka hageja nõue kostja vastu täitemenetluses korteri ja selle juurde kuuluva mõttelise osa omandiõiguse ja valduse üleandmiseks.

9.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses hageja kanda. Hageja apellatsioonkaebus
10.Hageja palub kohtuotsuse tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Maakohus rikkus menetlusõiguse ja materiaalõiguse norme sellega, et ei põhjendanud, miks ei olnud võimalik ennistada möödalastud tähtaega. Kohtupidamise eesmärgiks peab olema õiguste taastamine. Kohtu põhjendus, et seadus ei näe ette võimalust tähtaja ennistamiseks, ei tähenda, et selline võimalus oleks välistatud. Kohaldada võiks analoogiat protsessitähtajaga, mida saaks taastada mõjuval põhjusel. Apellant tegi kõik, et teostada ostueesõigust. Kostja kirjalik vastus apellatsioonkaebusele
11.Kostja ei pea apellatsioonkaebust õigeks ja palub jätta kohtuotsuse muutmata. Apellandi väide, et kohus oleks pidanud ennistama ostueesõiguse teostamiseks VÕS §-s 250 ettenähtud tähtaja, ei ole õige, sest kohus ei saa ennistada materiaalõiguslikku tähtaega. Ringkonnakohtu otsus ja selle põhjendused
12.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega täies ulatuses ega korda neid TsMS § 654 lg 6 alusel. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puudub kahtlus vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ning ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
13.Apellant on esitanud vaidlustanud kohtuotsuse põhjendusel, et kohus ei ole põhjendanud, miks ei olnud võimalik ennistada ostueesõiguse teostamise tähtaega. Vaidlust ei ole selles, et hageja esitas kostjale ostueesõiguse teostamise avalduse 11.11.2006 ja et ostueesõiguse teostamise tähtaeg lõppes 18.09.2006. Maakohus on põhjendanud, miks ostueesõiguse teostamise tähtaeg selle möödumisel ei ole ennistatav ja sellega saab nõustuda. VÕS §-s 250 sätestatud tähtaeg on materiaalõigusest tulenev tähtaeg ja ennistada on võimalik vaid menetluslikke tähtaegu. Kaebuses väidetud analoogia kohaldamise võimalus siin puudub.
14.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad menetluskulud hageja kanda.

U.Loonurm

A.Tänav

I.Nõmm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.06.20262-21-6597/67Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.06.20262-25-3089/76Tartu Maakohus Tartu kohtumaja