2-17-8745/18 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

3.Ajutine pankrotihaldur esitas 2107.08.2017 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Võlgnik oli abielus pärijaga alates 17.10.2002. Võlgnik surma ajal ei töötanud, oli pensionär. Registrites registreeritud vara võlgnik ei omanud. Pärandvara inventuuri akti kohaselt omas võlgnik vara abikaasa nimel oleval pangakontol 39,91 euro väärtuses (ühisvara 19,95 eurot 22.01.2017 seisuga). Muu vara olemasolu ei ole teada. Kogutud andmete kohaselt on võlgnikul võlgnevus AS Swedbanga ees 853,98 eurot laenu näol, limiidikonto lepingust tulenev nõude jääk on 286,83 eurot. Samuti on võlgnikul kohustus tagastada ettemaksuna väljamakstud pension 358,29 eurot. Lisaks sellele on pankrotiavalduse esitaja kandnud võlgniku matusekulud, pärandvara valitsemise ja inventuuri tegemise kulud. Tulenevalt eeltoodust võlgnikul vara praktiliselt puudub, kohustusi on aga vähemalt 750 eurot. Ajutisele haldurile ei ole teada vara tagasivõitmise või kolmandatelt isikutelt sissenõudmise võimalusi. Seega puudub võlgnikul vara, mille arvel saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada või pankrotimenetluse kulusid katta. Kuna võlgnikul vara puudub ja ta on surnud, siis on ajutine haldur arvamusel, et võlgniku pärandvara on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Maksejõuetuse tekke põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu ega raske juhtimisviga, maksejõuetuse tekke põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. PankrS § 29 lg 3 kohaselt kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lg1 või lg 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Ajutine haldur palub lõpetada võlgniku pärandvara pankrotimenetlus raugemise tõttu, kui avaldaja või mõni kolmas isik ei tasu pankrotimenetluse kulude katteks kohtu poolt määratavat summat. Ajutine haldur teeb ettepaneku määrata tasuda kohtu deposiiti 1500 eurot.

6.Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1-3 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 9 lg 2 kohaselt kohaldatakse võlgniku surma korral võlgniku vara suhtes esitatud pankrotiavaldusele võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut. Ajutine pankrotihaldur on kindlaks teinud, et võlgniku kohustused ületavad vara kordades. Ajutine haldur ei ole tuvastanud tagasivõitmise ja –nõudmise võimalusi ning on leidnud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga ning võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohus nõustub ajutise halduriga, et maksejõuetuse põhjuseks tuleb pidada muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Kohus tuvastab ajutise halduri aruande põhjal, et puuduvad vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Tasutud ei ole pankrotimenetluse kulude deposiiti. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

7.PankrS § 150 lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg-te 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine pankrotihaldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lg-s 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutise pankrotihalduri tehtud töö aruande kohaselt on ajutine haldur kulutanud ülesannete täitmiseks 6 tundi, millest tulenevalt on ajutise halduri tasu 568 eurot, millele lisandub käibemaks 113,60 eurot ning vajalike kulutuste hüvitamine summas 28 eurot, kokku 709,0 eurot. Ajutine haldur palub ajutise halduri tasu osaliselt summas 397 (lisandub käibemaks) eurot mõista pankrotimenetluse raugemisel välja riigi vahenditest. Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri poolt taotletava tasu ja kulutuste hüvitise summa on mõistlik ja vastab ajutise pankrotihalduri poolt tehtud tööle ja halduri kvalifikatsioonile ning tuleb ajutisele haldurile välja mõista. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud