Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Määruse peale edasikaebe kord ja tähtajad

Määrusele võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse teatavaks tegemisest. Pankrotiavalduse asjaolud XxxxOÜ (likvideerimisel) (edaspidi võlgnik) esitas Harju Maakohtule 22.06.2017 avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Harju Maakohus nimetas ajutise pankrotihalduri. Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule järgmise ettekande: Võlgniku osakapital on 2500 eurot. Võlgniku tegevusalaks on muude kindlate kaupade vahendamine, EMTAK kood: 46181 / EMTAK 2008, NACE kood: 46.18. Võlgniku majandusaasta kestab 01. Jaanuarist 31. Detsembrini. Võlgnik kanti äriregistrisse 26.11.2013. Võlgniku lõpetamisotsus võeti vastu 24.05.2017. Harju Maakohtu 27.06.2017 määruse alusel võeti menetlusse võlgniku pankrotiavaldus ja nimetati võlgnikule ajutine pankrotihaldur. Alates 31.05.2017 kuni käesoleva ajani Kaupo Meier, isikukood 36804050246. Võlgniku juhatuse liikmed: alates 26.11.2013 kuni 31.05.2017 xxxx, isikukood xxxx; alates 18.09.2014 kuni 25.04.2017 xxxx, isikukood xxxxx. Võlgniku omanikud: alates 04.09.2014 kuni käesoleva ajani Xxxx, isikukood xxxx, osa suurus 1000 eurot; alates 04.09.2014 kuni käesoleva ajani XXXXOÜ, registrikood xxxx, osa suurus 1500 eurot; alates 18.09.2013 kuni 04.09.2014 XXXXOÜ, registrikood xxxx, osa suurus 2500 eurot. Võlgniku peamiseks majandustegevuseks oli kaupade maaletoomine ja turustamine. Võlgnik oli keskendunud tervise- ja heaolutoodetele, nende maaletoomisele ja turustamisele Eestis ning Baltikumi turul. Viimasel tegevusperioodil võlgnikul töötajad puudusid ja majandustegevust korraldas juhatuse liige. Käesoleval hetkel on võlgnikul igasugune majandustegevus lõpetatud. Võlgnik on esitanud tähtaegselt äriregistrile kõikide varasemate majandusaastate aruanded. Lisaks on võlgnik esitanud haldurile jooksvalt küsitud andmeid. Ajutine haldur ei pea käesoleval juhul finantssuhtarvu analüüsi koostamist vajalikuks ja peatub olulisematel registrile esitatud 2014, 2015 ja 2016 majandusaastate aruannetes nähtuvatel andmetel. Seisuga 31.12.2014 on võlgnik kajastanud vara (valdavalt varud) väärtuses 57 647 eurot ja kohustusi seevastu summas 58 140 eurot (kajastatud terves ulatuses lühiajalistena). Võlgniku omakapital oli negatiivne summas -493 eurot. Võlgnik teenis aruandeaastal tulu summas 22 068 eurot ja majandusaasta oli kahjumlik summas 2993 eurot. Seisuga 31.12.2015 oli võlgniku vara (valdavalt varud) väärtuses 47 975 eurot ja kohustusi seevastu summas 57 594 eurot (kajastatud terves ulatuses lühiajalistena). Võlgniku omakapital oli negatiivne summas 9619 eurot. Aruandeaastal teenis võlgnik tulu summas 9193 eurot ja majandusaasta oli kahjumlik summas 9126 eurot. Seisuga 31.05.2017 (kajastab ka 2016 majandusaastat) oli võlgnikul vara väärtuses 12 123 eurot (varud), kohustusi seevastu 61 127 eurot (kajastatud terves ulatuses lühiajalistena). Võlgniku omakapital oli negatiivne summas 49 004 eurot. Võlgnik teenis perioodil müügitulu 32 601 eurot ja seejuures oli tegevus kahjumlik summas -39 921 eurot. Eelnimetatust nähtub, et võlgniku müügitulu on olnud pigem tagasihoidlik ja võlgnik ei ole seejuures suutnud müügitulu ületavatest kuludest tulenevalt olla kasumlik. Võlgniku likvideerija on seletuses maksejõuetuse põhjuste kohta märkinud samuti, et müügimaht jäi väikeseks ja puudu oli käibevahenditest. Äriplaani saab lugeda ebaõnnestunuks, kuna turgudele laienemine ebaõnnestus. Samuti ei õnnestunud saavutada arvestatavat müügimahtu Eesti turul. Seega kattuvad võlgniku finantsandmed maksejõuetuse tekkimise põhjustega. Ajutine haldur ei ole tuvastanud asjaolusid, millest võiks nähtuda, et võlgniku juhtorgani liikmed on olnud hooletud oma kohustuste täitmisel. Võlgniku juhtorgani liikmed on täitnud oma kohustust korraldada võlgniku raamatupidamist ja esitada pankrotiavaldus maksejõuetuse olukorras. Haldur nõustub likvideerijaga, et võlgniku äriplaan ebaõnnestus. Seega võib välja tuua, et võlgniku juhtorgani liikmetel ei ole õnnestunud võlgniku majandustegevust kasumlikult korraldada, sh saavutada piisavat müügimahtu.

Krediidiasutuste poolt esitatud andmete kohaselt on võlgniku nimele avatud arvelduskonto AS-is SEB Pank (EE641010220226075223), mille jääk on käesoleval hetkel 289,12 eurot. Võlgnik on kajastanud pankrotiavalduses varasid väärtuses 13 202,00 eurot. Tegemist on võlgniku laovarudega. Likvideerija on märkinud, et kaupade realiseerimine on vähetõenäoline kuna kaup aegub käesoleva aasta sügisel. Ajutine pankrotihaldur on täiendavalt tutvunud vara nimekirjadega, samuti Terviseameti 19.05.2017 ettekirjutusega nr 12.10-1.2.62/22, millega peatati laovaruks oleva kauba müük. Ajutine haldur on seisukohal, et tegemist ei ole eeldatavalt realiseeritava varaga. Lisaks on teada, et juba jaemüüjatele müüdud kauba osas võib samuti tekkida tagastusi. Kõiki asjaolusid arvesse võttes, sh seda, et valdava osa kauba realiseerimisperiood lõpeb sügisel 2017, ajutise halduri hinnangul ei saa laovarusid varana arvestada. Võlgniku nimele ei ole käesoleval ajal ega ole varasemalt registreeritud sõidukeid Maanteeameti registris. Võlgnik ei ole käesoleval hetkel ega varasemalt olnud omanik teistes äriühingutes. Võlgniku nimele ei ole käesoleval hetkel ega varasemalt kuulunud kinnistuid. Kättesaadavate andmete põhjal ja võlgniku poolt esitatud võlgade nimekirja kohaselt on ajutine haldur tuvastanud võlgnikul teadaolevaid kohustusi summas 54 673,31 eurot. Võlausaldaja

Nõue

Aadressiandmed

Maksu- ja Tolliamet

529,31

XxxxOÜ (xxxx)*

26 000

Xxxx*

13 000

Xxxx

10 817

xxxx

müügileping

xxxx OÜ (xxxx)

xxxx

müügileping

xxxx OÜ (xxxx)

xxxx

müügileping

Kokku

Lõõtsa 6a, Tallinn, [email protected] Xxxx

Alus maksukohustus laenuleping laenuleping

54 673,31

*laenudele lisanduvad intressikohustused suurusjärgus 8600 eurot. Ajutisele haldurile teadaolevalt võlgnikuga seonduvad pandiõigused puuduvad. Vastavalt Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja poolt esitatud vastusele võlgniku suhtes ei ole käimas täitemenetlusi. Ajutine haldur on käesoleval hetkel seisukohal, et võlgniku vara ei kata pankrotimenetluse kulusid PankrS § 22 lg 2 p 1 mõistes. Ajutine haldur hindab, et pankrotimenetluseks vajaminevate täiendavate vahendite suurus võiks olla minimaalselt 2000 eurot. Ajutise halduri hinnangul puuduvad võimalused võlgniku tegevuse jätkamiseks ja tervendamiseks. Võlgniku majandustegevus on lõppenud. Võlgnikul puudub piisavalt vara, mille arvelt tegevust jätkata. Võlgnik ei ole ise näidanud huvi majandustegevuse jätkamise ega tervendamise osas. Vastavalt PankrS § 22 lg 5 peab ajutine haldur esitama arvamuse võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta ning märkima, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. PankrS § 28 lg 2 kohaselt loetakse raskeks juhtimisveaks juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutine haldur on arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu kuna võlgniku suutmatus rahuldada võlausaldajate nõudeid ei ole tulenevalt võlgniku majanduslikust olukorrast ajutine. Võlgnikul on vara väärtuses 289,12 eurot. Samas on võlgnikul teadaolevaid kohustusi summas 54 673,31 eurot, millest tulenevalt võlgniku vara ei kata võlgniku kohustusi. Võlgniku majandustegevuse jätkamise ja tervendamise võimalused puuduvad. Ajutise halduri hinnangul on maksejõuetus saabunud ja püsivaks muutunud hiljemalt mais 2017, mil võlgnik on otsustanud

tegevuse lõpetada ja võlgniku likvideerida. Võlgnik on seletuses maksejõuetuse põhjuste kohta välja toonud, et võlgnik tegutses pikaajaliselt kahjumiga, müügimaht oli väike ja esines käibevahendite puudus. Lisaks märgib võlgnik, et äriplaan ebaõnnestus, laienemine välisturgudele ei olnud edukas, samuti ei õnnestunud saavutada arvestatavat müügimahtu Eesti turul. Ajutine haldur nõustub võlgniku poolt esitatuga ja märgib, et see on vastavuses võlgniku finantsandmetega. Ajutine haldur on seisukohal, et maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. Ajutine haldur on läbi vaadanud võlgniku viimaste aastate pangakontode väljavõtted, kogunud võlgniku kohta andmeid registritest ja vara kohta võlgnikult endalt. Ajutine haldur ei ole tuvastanud selgeid tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik maksejõuetu. Võlgnik tunnistab pankrotiavalduses ka ise maksejõuetust. Vastavalt PankrS §-ile 31 lg 4 kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Vastavalt PankrS §-ile 29 lg 1 kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Lg 3 kohaselt kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Juhul kui pankrotiavalduse esitanud võlgnik või keegi võlausaldajatest, võlgnik ise või kolmas isik soovib siiski menetluse kulusid kanda, on võimalik pankrot välja kuulutada. Ajutise halduri hinnangul Ametlikes Teadaannetes avaldatavas kuulutuses võiks kohaseks deposiidi summaks pidada 2000 eurot. Juhul kui võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti väljakuulutamata, palub ajutine hldur nimetada võlgniku dokumentide hoidjaks xxxx, isikukood xxxx. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud ajutise pankrotihalduri arvamusega ning uurinud tõendeid, leiab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt PankrS § 29 lg 1, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning eeldatavalt puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku võlgade suuruseks vähemalt 54 673,31 eurot. Vara 289,12 eurot. Haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ning niisugune seisund on alalise iseloomuga. Ajutisel halduril puuduvad seni andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes. Alalise maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline.

PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus on teinud 08.08.2017 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 2000 eurot hiljemalt 23.08.2017. Võlausaldajad ega kolmandad isikud nimetatud summat tasunud ei ole. Käesolevas tsiviilasjas on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Samuti ilmneb ajutise halduri ettekandest, et puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise osas, maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole üles näidanud huvi tasuda pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid. PankrS § 130 lg 3 kohaselt kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks xxxx, isikukood xxxx. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutine haldur palub määrata ajutise halduri töötasuks 864 eurot käibemaksuga ja kinnitada kuludeks 81,60 eurot käibemaksuga, kokku 945,60 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja kulutused on põhjendatud. Võlgnik ajutise halduri tasule ja kulutustele vastu ei vaidle. PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Võlgnikul vara puudub, seega kuulub riigi arvelt ajutisele haldurile hüvitamisele ajutise pankrotihalduri tasu 397 eurot + käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot. Ülejäänud kulud jätta võlgniku kanda PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Atonen kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.