Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

HAGEJA NÕUE, PÕHJENDUS

1(5)

2-07-18891 Hagiavalduse kohaselt A Ri sõlmis 11.05.2006.a. AS-ga Uuemõisa Invest laenulepingu 360 000.- krooni laenamise kohta (lisa 1). A Ri kohustus maksma laenult intressi 15% aastas igakuiselt kuu viimaseks tööpäevaks. Laenu tagamiseks sõlmis hageja A J laenuandja AS-ga Uuemõisa Invest 16.05.2006.a. hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu, mille alusel koormati A Jele kuuluv elamumaa kinnistu, asukohaga M-P X Haapsalu linnas, , hüpoteegiga summas 450 000.krooni AS Uuemõisa Invest kasuks (lisa 2). A Ri rikkus laenulepingut süstemaatiliselt ega tasunud lepingus ettenähtud intressi mitte ühelgi korral ning kui oli võlgu juba kümme järjestikust intressimakset, pöördus hüpoteegipidaja A Je poole, teavitades lepingurikkumisest ja ees ootavast hüpoteegiga koormatud kinnistu võimalikust sundmüügist ning palus kaaluda hüpoteegile sissenõude pööramise vältimiseks võla tasumist pandi eseme omaniku poolt (lisa 3). Kuna hüpoteegiga koormatud kinnisasi oli tegelikult pensionieas vanaema eramu juurde moodustatud kinnistu, kus elas hageja A Je töövõimetu vanaema, oli A J sunnitud edasiste riskide vältimiseks ise A Ri võla tasuma ja laenulepingust tulenevad laenuandja õigused ja nõude VÕS § 173 lg.3 p.2 alusel omandama (lisad 4,5,6). A Ri ei täitnud laenulepingust tulenevaid kohustusi: p.4 ja VÕS § 397 lg. 1 sätestatud kohustust tasuda laenult igakuiselt intressi 15% laenusummast ehk 4500.- krooni kuus ja p.5 ja VÕS § 396 lg.l sätestatud kohustust: tagastada kogu laen summas 360 000.- krooni hiljemalt 10.maiks 2007.a. ka peale nõude loovutamist A Jele ega ole seda teinud kuni hagi esitamiseni. Tänase päeva seisuga (14.05.2007) võlgneb A Ri A Jele laenusumma 360 000.- krooni ja intressidena 54 000.- krooni ning kuna mõlema kohustuse täitmise tähtaeg on saabunud, siis on nõuded muutunud sissenõutavaks VÕS § 82 lg.-d 1 ja 7 sätetel. Kuna nõuded on muutunud sissenõutavaks ja kostja ei ole neid täitnud, vaid on laenuperioodil käitunud võlgnikuna pahatahtlikult, lausa ebaausalt, siis on hageja sunnitud oma õiguste kaitses pöörduma laenusumma ja intresside kostjalt sissenõudmiseks kohtu poole. Pahatahtlikus ja ebaausus on avaldunud eelkõige intressi tasumise kohustuse süstemaatilises rikkumises, hagejale kui hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanikule laenukohustuse täitmise kohta ebaõige teabe andmises, hiljem enda hageja eest peitmises ja laenu tagamiseks A.Je hüpoteegi kustutamiseks enda kinnisvara hüpoteegiga koormamise vältimises. A Ri on oma lepingu p.4 sätestatud intressi tasumise kohustuse rikkumisega tekitanud hageja A Jele kahju. Kuna A Ri rikkus lepingut süstemaatiliselt: ei tasunud intresse 10-l järjestikusel korral, siis esitas esialgne võlausaldaja ja hüpoteegipidaja AS Uuemõisa Invest A Jele 08.03.2007.a. teate A Ri laenust (lisa 3), milles informeeris toimunud lepingurikkumisest ja hoiatas A Jt, et kui A Ri oma kohustust täitma ei hakka, pööratakse sissenõue hagejale kuuluvale hüpoteegiga kuuluvale kinnisasjale. A J üritas viidatud teate peale A Riga kontakti saavutada, et kallutada teda oma laenukohustusi kohaselt täitma, kuid tulutult. A J üritas alustada ja pidada läbirääkimisi nii AS-ga Uuemõisa Invest kui A Riga hüpoteegi ümbervormistamiseks - et kostja koormaks tagatava kohustuse katteks endale kuuluvad kinnistud ja A Je kinnistut koormav hüpoteek kustutataks, kuid nimetatud kokkulepped jäid tegemata A Ri osavõtmatuse ja tegevusetuse tõttu. Ta justkui tahtnuks, et tema kohustuse eest vastutaks A J hüpoteegiga koormatud kinnistuga, mitte ei tagataks seda tema enda isikliku varaga. 16.märtsil 2007.a. pidi toimuma nõupidamine laenuandja juures - teemaks hüpoteegi ümbervormistamine ning hüpoteegipidaja nõudis enne seda hüpoteegi ümbervormistamise eeltingimusena osa intressivõlast tasumist. Veel 15.märts lubas A.Ri, et järgmiseks päevaks on kõik korras, aga ei olnud mitte. A J üritas saavutada A.Riga kontakti 17.03.2007.a., mis oli laupäev ja läks A.Ri juurde koju. A.Rit kohata ei õnnestunud, kuid ta teatas telefonitsi ülbelt, et ega .nädalavahetusel niikuinii midagi juhtuda või teha ei saa, et ei soovi A Jt (ehk isikut, kelle kinnistu oli panditud tema kohustuse

2(5)

2-07-18891 tagamiseks), oma kodurahu rikkumas näha, ja et tema peab laupäeval ja pühapäeval nädalavahetust. 19. märtsil 2007.a A.Ri võlausaldaja juurde nõupidamisele ei ilmunud, vaid saatis ülbes toonis sms-i, milles avaldas, et ei kavatse kohustust täita enne muude, kolmandate isikutega sõlmitud vaidluste, millesse A.J ei puutu, lahenemist. Kuna A Ri rikkus laenulepinguga endale võetud kohustusi ja vältis vaidluse kokkuleppel lahendamist: hüpoteegi asendamist ja laenu tasumist tema vahendite arvelt, siis lõpuks pidigi A.J A Ri kohustuse täitmiseks müüma hüpoteegipidaja järelvalve all hüpoteegiga koormatud kinnistu ja tasuma müügihinnast A Ri intressivõla ja laenu (lisa 4, ostu-müügileping p.4.2.1). Kuna hüpoteegiga koormatud ja hagejale kuulunud kinnistu müügi tingis kostjapoolne laenulepingu rikkumine, siis on kinnistu müügiga seoses kantud kulude näol tegu lepingurikkumisega tekitatud kahjuga. Notaritasud ja lõivud seoses kinnistu müügi ja hüpoteegi kande kustutamisega moodustasid kokku 659,50 krooni ja hageja nõuab kostjalt selle hüvitamist. Kuna põhivõlg on kostja poolt tasumata ja laenulepingus on ette nähtud viivis laenu tagastamisega viivitamise eest, kuid viiviste nõue ei ole tulevikus saabuva aja eest sissenõutavaks muutunud, taotleb hageja TsMS § 367 alusel kostjalt viivise väljamõistmist määras 20% võlast aastas kuni laenujäägi tasumiseni. Hagiavalduses esitatud asjaolusid soovib hageja tõendada hagiavaldusele lisatud dokumentaalsete tõenditega. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VÕS §§ 173 lg.3 p.2; 396 lg.l, 397 lg.l, TsMS §§ 363; 367 palub hageja: 1) Mõista A R ́ilt ( A J'e ( ) kasuks välja laenuvõlg 360 000.- (kolmsada kuuskümmend tuhat) eesti krooni; 2) Mõista A R ́ilt ( ) A J'e ( ) kasuks välja intressivõlg 54 000.- (viiskümmend neli tuhat) eesti krooni; 3) Mõista A R ́ilt ( ) A J'e ( ) kasuks kahju hüvitis 659,50 EEK (kuussada viiskümmend üheksa krooni ja 50 senti); 4) Mõista A Ri'lt ( ) A J'e ( ) kasuks välja viivised põhivõla tagastamisega viivitamise eest alates 11.maist 2007.a. kuni põhivõla tasumiseni määras 20% võla summast aastas; ) 5) Panna kõik kohtukulud kostja kanda Vastuseks kostja vastuväidetele märgib hageja /t.l. 49/, et A Jel ei ole kunagi olnud mingeid kohustusi A Ri ees, millele viimane saanuks “omaabina” rahuldust nõuda. A J, E T, OÜ Stampel, A Ri ja OÜ Laundry Pro-service on kõik erinevad isikud – erinevad õigussubjektid iseseisvalt piiritletavate õiguste ja kohustustega. Arusaamatu on, kuidas A Ri jätab tasumata A Jele õigustades seda OÜ Laundry Pro-service väidetava nõudega OÜ Stampel vastu, mille osanik on E T. Igasugust omaabi, kinnipidamisõigust või tasaarvestust saab teostada ikka ainult võlgniku, mitte kolmanda isiku suhtes. Kuna A J ei võlgne ega pole kunagi A Rile ega OÜ Laundry Pro-servicele midagi võlgnenud, siis ei ole kostjal nõuet, mida saaks vastuhagina või samasse asja liidetuna lahendada. Seetõttu palub hageja jätta kostja paljasõnalised vastuväited tähelepanuta ja hagi rahuldada. Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde ja taotles asja sisulist lahendamist kostja kohaolekuta.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja ei ole kohtuistungile ilmunud. Oma kirjalikus vastuses hagile /t.l. 45/ väidab kostja, et antud teemat ei ole vaja menetleda kohtu teel ja peab otstarbekaks ja hagejale mõistlikuks lahendiks menetluse lõpetamist. Kostja leiab, et antud olukord on tekkinud omaabi kasutamise õiguses. Laenatud rahaga on soetatud hageja vennale E Tile OÜ Stampel (reg. nr. 11061016). Tänase seisuga so 08.06.2007 on OÜ Stampel, kostja omanduses oleva OÜ Laundry Pro-Service ́le (reg nr 11209341) võlgu

3(5)

2-07-18891 summas 772 732 kr. Võlg koosneb: teenuste eest arvete alusel (arved 210-06; 231-06; 006M07) ajavahemikul 31.10.2006 kuni 31.05.2007 summas 462 732 kr ja laenulepingu alusel laenatud 360 000 kr, millest on tasutud 50 000 kr /.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus pidas võimalikuks asja sisulist lahendamist kostja osavõtuta TsMS §-ide 410, 414 lg 1 ja 422 alusel. Kostja on kohtukutse kätte saanud õigel ajal /t.l. 59/ ja talle on selgitatud istungilt puudumise tagajärgi. Kostja ei ole kohtule teatanud mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks ega taotlenud asja arutamise edasilükkamist. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et: 1) kostja A Ri sõlmis 11.05.2006.a. AS-ga Uuemõisa Invest laenulepingu 360 000 krooni laenamise kohta /t.l. 5-6/. A Ri kohustus maksma laenult intressi 15% aastas igakuuliselt kuu viimaseks tööpäevaks. Esimene intressi maksmise kuupäev oli 31.05.2006 ja laenu tagastamise päevaks lepiti kokku 10.mai 2007. Viivis maksetega viivitamisel on poolte kokkuleppel 20% aastas viivitatud summalt. 2) Laenu tagamiseks sõlmis hageja A J laenuandja AS-ga Uuemõisa Invest 16.05.2006.a. hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu, mille alusel koormati A Jele kuuluv elamumaa kinnistu, asukohaga M-P X Haapsalu linnas, mis on kantud Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Lääne kinnistusjaoskonna kinnistusraamatu registriosasse nr 453132, hüpoteegiga summas 450 000.- krooni AS Uuemõisa Invest kasuks /t.l. 7-12/. Asjas on tõendatud, et A.Ri ei täitnud endale võetud kohustust intressi tasumise osas laenuandja ees, mistõttu teavitas viimane 8.03.2007 kirjalikult /t.l. 13-14/ hagejat A.Ri poolsest lepingurikkumisest ja eesootavast hüpoteegiga koormatud kinnistu võimalikust sundmüügist ning palus kaaluda hüpoteegile sissenõude pööramise vältimiseks võla tasumist pandi eseme omaniku so hageja poolt. 21.03.2007.a. hüpoteegi lõpetamise kokkuleppe, kinnistu müügilepingu, ühishüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu ning AS Uuemõisa Invest 26.03.2007.a. nõude ülemineku teatisest nähtub, et hageja A J tasus 26.03.2007.a. A Ri võla summas 406 650 krooni AS-ile Uuemõisa Invest ja omandas 11.05.2006.a. laenulepingust tulenevad laenuandja õigused ja nõude VÕS § 173 lg 3 p 2 alusel /t.l. 15-34/. Laenu tagastamise tähtajaks so 10.maiks 2007.a. ega hiljem A Ri oma laenulepingust tulenevaid kohustusi A Je ees vaatamata viimase nõudmistele, ei täitnud. Tõendatud on, et hagi esitamise seisuga so 14.05.2007.a. võlgneb kostja seega hagejale laenusumma 360 000 krooni ja intressidena 54 000 krooni /t.l. 37/ ning kuna mõlema kohustuse täitmise tähtaeg on saabunud, siis on nõuded muutunud sissenõutavaks VÕS § 82 lg 1 ja 7 alusel. Kohus leiab, et kostjalt tuleb nimetatud summad hageja kasuks välja mõista. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid oma vastuväidete kohta hageja A Je võimalike kohustute osas A Ri ees, millele viimane saanuks nn omaabina rahuldust nõuda. Kohus nõustub hagejaga selles, et kuna hüpoteegiga koormatud ja hagejale kuulunud kinnistu müügi tingis kostjapoolne laenulepingu rikkumine, siis on kinnistu müügiga seoses kantud kulude näol tegu lepingurikkumisega tekitatud kahjuga. Notaritasud ja lõivud seoses kinnistu müügi ja hüpoteegi kande kustutamisega moodustasid kokku 659,50 krooni /t.l. 35-36/ ja kostja on kohustatud need hagejale hüvitama.

4(5)

2-07-18891 Kuna põhivõlg on kostja poolt tasumata ja laenulepingus on ette nähtud viivis laenu tagastamisega viivitamise eest, kuid viiviste nõue ei ole tulevikus saabuva aja eest sissenõutavaks muutunud, on hagejal õigus nõuda TsMS § 367 alusel kostjalt viivise väljamõistmist määras 20% võlast aastas kuni laenujäägi tasumiseni. Hageja on esitanud taotluse, et kostja kannaks kõik kohtukulud. Selle taotluse osas märgib kohus järgmist. TsMS § 162 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 järgi on kohtuvälisteks kuludeks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud. Käesolevas asjas on hagi tagatud enne hagi esitamist Pärnu Maakohtu 17.04.2007.a. määrusega. Kuna hagi rahuldati, jääb hagi tagamine jõusse.

Reena Undrest kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.