A.L.i (L) kaebus kohtutäitur Marek Laanemetsa (Laanemets) 25.05.2007. a otsustele täiteasjas nr 014/2007/439
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja A.L. (täitemenetluses võlgnik, isikukood xxx, elukoht xxxx) Puudutatud isikud Harju tööpiirkonna kohtutäitur Marek Laanemets (kohtutäituri büroo asukoht Narva mnt 7d A korpus, 10117 Tallinn) sissenõudja J.L. (isikukood xxx, elukoht xxx 23. oktoober 2007. a.
Ärakuulamise aeg Ärakuulamisel osalenud isikud
Avaldaja A.L. Sissenõudja J.L.
RESOLUTSIOON
1.Jätta A.L.i kaebus kohtutäituri 25.05.2007. a otsusele täiteasjas nr 014/2007/439 rahuldamata.
2.Jätta A.L.i kaebus kohtutäituri 25.05.2007. a kohtutäituri tasu otsusele täiteasjas nr 014/2007/439 rahuldamata.
3.Jätta A.L.i kaebus kohtutäituri 24.07.2007. a sissetuleku (töötasu) arestimise akti tühiseks tunnistamiseks täiteasjas nr 014/2007/439 läbi vaatamata ja saata see lahendamiseks kohtutäitur Marek Laanemetsale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta avaldaja kanda. Kaebus ja selle põhjendused
1.20.06.2007. a esitas A.L. Harju Maakohtule kaebuse Harju tööpiirkonna kohtutäitur Marek Laanemetsa 25.05.2007.a. otsusele täiteasjas nr 014/2007/439. Avalduse kohaselt mõisteti 21.09.2004. a avaldajalt Tallinna Linnakohtu otsusega J.L. kasuks välja alates elatise nõude hagi esitamisest 01.04.2004. a elatis 1 351 krooni poeg S.L.i täisealiseks saamiseni xxx. a ja 1 351 krooni tütar M.L.i täisealiseks saamiseni xxxx. a. Kohtuotsuse resolutsiooni kohaselt ei või igakuine elatusraha olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära. Kohtuotsuse tegemisel oli vastavaks kuupalga alammääraks 2 702 krooni. Avaldaja tasus vastavalt kohtuotsusele igakuiselt sissenõudjale kohtu poolt määratud elatusraha ning lisaks välja mõistetud elatusrahale 1 000 krooni võlgnevuse katteks. Kokku on avaldaja tasunud alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt väljamõistetud elatusraha 2 702 krooni ning 01.04.2004-21.09.2004. a tekkinud elatusraha võlgnevuse 13 510 krooni katteks 8 662 krooni. Eeltoodust tulenevalt peab avaldaja õigustatud nõudeks tema suhtes algatatud täitemenetluses summat 4 848 krooni, mis koosneb 01.04.2004 – 21.09.2004. a tekkinud võlgnevusest. 17.04.2007. a saatis Harju tööpiirkonna kohtutäitur Marek Laanemets avaldajale täitmisteate, mille kohaselt on sissenõudja J.L. avalduse ja Tallinna Linnakohtu 21.09.2004. a kohtuotsuse alusel algatatud täitemenetlus. Vastavalt täiteotsusele leidsid sissenõudja ja kohtutäitur, et kuivõrd hetkel on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud palga alammäär 3 600 krooni, siis on avaldaja, vastavalt Tallinna Linnakohtu 21.09.2004. a otsusele, kohustatud sissenõudja kasuks tasuma igakuiselt kuni 21.07.2007. a 3 600 krooni ja edaspidi kuni 30.05.2010. a 1 800 krooni. Lisaks nõuab sissenõudja avaldajalt võlgnevust 19 932 krooni, mis koosneb ilmselt avaldaja poolt tasutud elatusrahade mittevastavusest vahepeal korduvalt Vabariigi Valitsuse poolt muudetud kuupalga alammäärale. 30.04.2007. a esitas avaldaja kohtutäitur Marek Laanemetsale kaebuse, milles palus täitemenetlus avaldaja suhtes peatada, luges põhjendamatuks sissenõudja ja kohtutäituri nõude avaldajalt igakuiselt 3 600 krooni väljanõudmiseks ning ka sissenõutava võlgnevuse 19 932 krooni ja kohtutäituri tasu 6 867.60 krooni. Täitmisteatele esitatud kaebuse arutamisel loobus sissenõudja 5 112 kroonist, lugedes need tasutuks elatushagi esitamise ja kohtuotsuse tegemise ajal tekkinud elatusraha nõude katteks. Kohtutäitur korrigeeris sellest tulenevalt ka oma kohtutäituri tasu otsust, lugedes õigeks tasuks 14 820 krooni suuruselt võlalt 2 596 krooni. Ülejäänud osas jäeti avaldaja esitatud kaebus kohtutäitur Marek Laanemetsa kaebusele rahuldamata ning jäeti jõusse sissenõudja nõue avaldaja suhtes elatusraha 3 600 krooni ulatuses, lugedes selle vastavalt kehtivale alampalga määrale põhjendatuks.
2.Avaldaja ei nõustu kohtutäitur Marek Laanemetsa 25.05.2007.a. otsusega täiteasjas nr 014/2007/439. Avaldaja on seisukohal, et kohtu poolt määratud elatise suurust on õigus muuta vaid kohtul huvitatud poole hagi alusel. Samuti ei ole õige kohtutäituri täitedokumendiks oleva kohtuotsuse tõlgendus, et vaatamata sellele, et kohus mõistis sissenõudja kasuks tollel ajal kehtinud miinimumpalga alammäära poolele vastava elatise kummagi lapse osas, siis resolutsioonis sisalduv säte sellest, et elatusraha ei või olla väiksem kui Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud pool palga alammäärast, tõstab automaatselt ka avaldaja kui võlgniku kohustust sissenõudja ees. Kohtutäitur ei saa teha otsust igakuiselt lapsele makstava elatise suurendamiseks arvestades seejuures lapse vajadusi ja kummagi vanema varalist seisu, kuna kohtutäitur ei ole pädev tegema selliseid otsuseid. Eeltoodu alusel palub avaldaja lõpetada täitemenetlus täiteasjas nr 014/2007/439 ja tühistada Harju tööpiirkonna kohtutäitur Marek Laanemetsa otsus avaldaja kaebuse asjas Harju tööpiirkonna kohtutäitur Marek Laanemetsa poolt avaldajale 17.04.2007. a saadetud täitmisteatele ja kohtutäituri tasu väljamõistmisele.
3.11.07.2007. a täiendas avaldaja oma kaebust ning nõudis 17.04.2007. a täitmisteate tühistamist osas, mille alusel kohtutäitur peab kaebaja vastu esitatud nõude suuruseks 3600 krooni kuus, kohtutäituri 25.05.2007. a otsuse tühistamist, 17.04.2007. a täitmisteate tühistamist osas, mille alusel kohtutäitur peab kaebaja vastu esitatud nõude suuruseks kuni 31.03.2007. a. 19 932 krooni ning 17.04.2007. a kohtutäituri tasu otsuse ja 25.05.2007. a otsus kohtutäituri tasu osas tühistamist. 2(5)
2-07-23350
Asjast puudutatud isikute seisukohad
4.Kohtutäitur Marek Laanemets leidis oma 31.08.2007. a kohtule esitatud vastuses, et kohtul puudub alus täitemenetluse lõpetamiseks ja kohtutäituri otsuse ning kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse tühistamiseks. Vastuse kohaselt kehtib täitemenetluses formaliseerituse printsiip. Kohtutäitur on võlgnevuse arvutamisel arvestanud sissenõudja avaldust ja kohtuotsusest tulenevaid summasid. Kohtuotsuse resolutsiooni kohaselt ei või igakuine elatusraha olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Ka Eesti Vabariigi Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-57-04 rõhutanud, et igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kohus võib jätta elatise perekonnaseaduse § 61 lg 6 järgi välja mõistmata või selle suurust vähendada alla nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või kui lapsel on piisav sissetulek või kui ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Avaldaja väide, nagu tuleks sissenõudjal esitada hagi elatise suurendamiseks ei vasta seaduse mõttele ega ole ka otstarbekas menetlusökonoomika põhimõtetest lähtuvalt. Ei ole mõistlik koormata kohtuid elatusraha suurendamise hagidega seoses Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kuupalga alammäära tõstmisega.
6.02.10.2007. a esitas avaldaja kohtule arvamuse kohtutäitur Marek Laanemetsa seisukohtade osas. Esitatud arvamuses jääb avaldaja oma seisukohtade juurde ning leiab, et kohtutäitur ei ole täitemenetluses lähtunud kohtuotsuses sätestatud summadest vaid on kohtuotsust omavoliliselt tõlgendanud. Kohtuotsuse sõnastus ei saa olla kohtutäiturile iseseisvaks aluseks suurendada avaldaja igakuist kohustust elatusraha maksmisel. Kuna kohtuotsuse tegemisel saab lähtuda vaid kehtivast õigusnormist, siis saab avaldajalt välja mõistetud elatusraha suuruseks olla vaid 2 702 krooni, mis tulenes kohtuotsuse tegemise ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Kohtuotsus ei saa toetuda mingile tulevikus saabuda võivale seadusemuudatusele. Kaebaja esitas ka taotluse täitemenetluse peatamiseks. Harju Maakohtu 10.10.2007. a määrusega jäeti kaebaja taotlus esialgse õiguskaitse korras täitemenetluse peatamiseks rahuldamata. Lisaks esitas kaebaja nõude kohtutäituri poolt 24.07.2007. a sissetuleku arestimise akti tühiseks tunnistamist seoses kohtutäituri poolt menetlusnormide rikkumisega (tl 58). Harju Maakohtu 10.10.2007. a määrusega kohustati kaebajat esitama kohtule kohtutäituri otsus 24.07.2007. a sissetuleku (töötasu) arestimistoimingu vaidlustamise osas (tl 69). Menetluse käik
7.Ärakuulamisel jäi avaldaja oma kaebuse juurde.
8.Kohtutäitur Marek Laanemets ärakuulamisele ei ilmunud.
9.Sissenõudja J.L. avaldas ärakuulamisel, et avaldus ei ole põhjendatud. Avaldaja elatist vabatahtlikult ei maksnud ning sissenõudja andis otsuse täiturile täitmiseks. On absurdne, et seoses elatusmiinimumi suurenemisega, peavad tuhanded sissenõudjad pöörduma uuesti kohtu poole, et varem välja mõistetud elatist suurendada. Kohtumääruse põhjendused
10.Kohus leiab, et kohtutäituri otsus tuleb jätta muutmata ja esitatud kaebus rahuldamata. Mitte ükski kaebuses esitatud väide ei ole kohtutäituri otsuse tühistamise aluseks.
11.Täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 2 lg 1 p 1 järgi kuuluvad täitemenetluse seadustiku alusel sundtäitmisele jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluvad kohtuotsused ja -määrused tsiviilasjades. Peale selle, et täitedokument pärineks õiguskindlast allikast on 3(5)
2-07-23350 täitemenetluse algatamise üheks eelduseks see, et täitedokument oleks selge sisuga. Täitedokumendist peab näha olema, millise soorituse võlgnik võlgneb. Kohtutäitur Marek Laanemets alustas A.L.i suhtes täitemenetlust Tallinna Linnakohtu 21.09.2004. a kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2/254-3008/04 ja J.L. 13.04.2007. a. avalduse alusel elatusraha igakuiselt 3600 krooni kuni 21.07.2007. a ja edasi 1800 krooni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuni 30.05.2010. a. ning elatise võla 14 820 krooni sissenõudmiseks 17.04.2007. a. Täitedokumendiks oleva Tallinna Linnakohtu 21.09.2004. a kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2/2543008/04 resolutsioon nõude osas elatusraha väljamõistmiseks on järgmine: “Hagi rahuldada. Välja mõista A.L.ilt elatis 1351 krooni kuus alates 02.04.2004. a. J.L. kasuks S.L.i (ik xxx) täisealiseks saamiseni xxx. a, kusjuures igakuine elatusraha ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Välja mõista A.L.ilt elatis 1351 krooni kuus alates 02.04.2004. a. J.L. kasuks M.L.i (ik xxxx) täisealiseks saamiseni xxx. a, kusjuures igakuine elatusraha ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.“
12.Kohtu arvates tuleb kaebuses esitatud väidete alusel lahendada küsimus, kas oli täidetud täitemenetluse algatamise eeldus, et täitedokument oleks selge sisuga võlgnikult nõutava soorituse osas s.t kas antud juhul nähtus täitedokumendist selline võlgniku soorituskohustus, mille sundtäitmist kohtutäitur läbi viib.
13.Kohus leiab, et antud juhul ei ole kohtutäitur täitemenetluses kehtivat formaliseerituse printsiipi rikkunud, sest täitedokumendis märgitud resolutsioonis on sooritus piisavalt määratletud. Nagu ülalpool osundatud, on resolutsioonis märgitud, et väljamõistetud elatusraha summa ei või olla väiksem poolest Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Kohtutäitur on õigustatud ja kohustatud täitma nõuet, mis on täitedokumendiks oleva kohtuotsuse resolutsioonis ette nähtud. Seega võib antud juhul kohtutäitur täita nõuet, mille suurus tuleneb Vabariigi Valitsuse määrusest. Palgaseaduse § 2 lg 7 alusel kehtestatav Vabariigi Valitsuse määrus alampalga kohta on avalikult kättesaadav ja usaldatav allikas, millest on võimalik nõude suurus objektiivselt tuvastada. Eeltoodu põhjal asub kohus seisukohale, et vaidlusaluse täitedokumendi resolutsioonis on kohustatud isiku sooritus piisavalt määratletud ning kohtutäitur ei ole eksinud täitemenetluse algatamiseks ja läbiviimiseks vajalike formaalsete eelduste olemasolu osas. Seega on kohtutäitur alustanud 17.04.2007. a. õigesti täitemenetluse läbiviimist elatusraha võla osas summas 14 820 krooni (seisuga 31.03.2007. a.) juhindudes võla tekkimise ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Sissenõudjalt saadud andmete alusel on kohtutäitur sissenõutava summa suurust ka vähendanud (tl 13).
14.Rahuldamata tuleb jätta ka kaebus kohtutäituri tasu otsuse peale. Vastavalt kohtutäituri seaduse (KTS) § 21 lg-le 1 on kohtutäituri ametitoiming on tasuline. KTS § 21 lg 3 alusel on kohtutäituril õigus võtta tasu ainult KTS-s sätestatud ulatuses ja korras. Kohtutäituri tasu määramise põhimõtted on sätestatud KTS §-s 22. Tulenevalt § 22 lg-st 1 koosneb kohtutäituri tasu täitemenetluse alustamise tasust ja põhitasust. Kohtutäituri põhitasu määr kehtestatakse kas rahalise nõude suurusest või täitetoimingu sisust lähtudes või mõlemast lähtudes kindla summana. KTS § 221 lg 1 esimese lause järgi on kohtutäituri tasu maksma kohustatud isik, kelle vastu on täitmiseks esitatud nõue (täitedokument). Juhindudes KTS § 23 lõikest 1 muutub rahalise nõude täitmisel täitemenetluse alustamise tasu ja põhitasu sissenõutavaks täitmisteate kättetoimetamisega võlgnikule. Kaebuse esitaja ei vaidlusta täitmisteate kättetoimetamist, mistõttu viidatud sätte alusel muutus täitemenetluse alustamise tasu ja põhitasu sissenõutavaks. Kaebaja on vaidlustanud kohtutäituri tasu otsuse põhjusel, et kohtutäitur on tasu arvutamisel võtnud sissenõudmise aluseks igakuiselt 3600 krooni (tl 33). Vastavalt KTS § 2514 lg-le 1 kui täitemenetluse algatamise seisuga on tekkinud elatusraha võlgnevus, mis on kindlaks määratud, arvutatakse tasu võlasumma sissenõudmise eest tasumääratabeli kohaselt.
4(5)
2-07-23350 Kuivõrd kohus on eespool tuvastanud, et kohtutäitur on algatanud täitemenetluse elatusraha võla osas summas 14 820 krooni (seisuga 31.03.2007. a.) seaduslikult, siis olnuks kohtutäituril õigus KTS § 2514 lg 1 alusel KTS §-is 2512 sätestatud tasumääratabeli järgi nõuda kohtutäituri põhitasu 3150 krooni, millele lisandub käibemaks. 17.04.2007. a. kohtutäituri tasu otsusega on kohtutäitur otsustanud nõuda täitemenetluse alustamise tasu koos käibemaksuga summas 118 krooni ja kohtutäituri põhitasu koos käibemaksuga summas 6867.60 krooni (tl 8). 25.05.2007. a otsusega on kohtutäitur leidnud, et õige kohtutäituri tasu suurus 14 820 kroonise nõude pealt on 2596 krooni (sisaldab käibemaksu) ning on nimetatud summani kohtutäituri tasu vähendanud (tl 12-13). Kohtu hinnangul tuleb 25.05.2007. a kohtutäituri otsust käsitleda kohtutäituri tasu otsusena, kuna selles kajastub kohtutäituri tasu määr, mida võlgnik on kohtutäituri arvates kohustatud kohtutäituri põhitasuna maksma. Seega on kohtutäitur nõudnud kohtutäituri põhitasu väiksemas summas, kui seadus seda ette näeb. Kuivõrd kaebaja eesmärgiks kaebuse esitamisel on vabaneda kohtutäituri tasu maksmise kohustusest, siis ei pea kohus võimalikuks rahuldada kaebust põhjendusel, et kohtutäituril olnuks õigus kohtutäituri tasu rohkem nõuda. Seega tuleb jätta rahuldamata ka kaebus 25.05.2007. a kohtutäituri tasu otsusele.
15.02.10.2007. a on A.L. oma kaebust täiendanud ja taotleb täiendavalt kohtutäituri poolt 24.07.2007. a sissetuleku (töötasu) arestimise akti tühiseks tunnistamist. Kaebaja leiab, et vaatamata temapoolsele andmete esitamisele ülalpeetavate kohta, ei ole kohtutäitur sissetuleku arestimise akti muutnud rikkudes sellega TMS § 133 lg-t 1. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 475 lg 1 p-ile 15 tuleb kaebus kohtutäituri tegevuse peale läbi vaadata hagita menetluses. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 477 lg-le 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) §-s 217 on sätestatud kord, kuidas saab kaevata kohtutäituri tegevuse peale. Tulenevalt TMS § 218 lg-st 1 saab kohtutäituri tegevuse suhtes kohtusse kaebuse esitada üksnes kohtutäituri otsuse peale, millega on lahendatud täitemenetlusosalise kaebus, mis on esitatud kohtutäiturile. Käesolevas asjas esitatud asjaolude kohaselt on aga kaebus töötasu (sissetuleku) arestimistoimingu peale esitatud kohtusse enne seda, kui kohtutäitur on otsuse teinud. Eeltoodu alusel tuleb kaebus kohtutäituri poolt 24.07.2007. a sissetuleku (töötasu) arestimise akti tühiseks tunnistamiseks jätta TsMS § 423 lg 1 p 1 alusel jätta läbi vaatamata ning lähtudes menetlusökonoomika huvidest saata lahendamiseks kohtutäitur Marek Laanemetsale. Kohus peab aga vajalikuks täiendavalt märkida, et tsiviilasja materjalide juurde võetud täiteasja nr 014/2007/439 toimikust nähtub, et kohtutäitur Marek Laanemets on oma 27.08.2007. a kirjades SEB Eesti Ühispanga AS-ile, AS-ile Sampo Pank, AS-ile Hansapank ja võlgniku tööandjale AS-ile Seesam Rahvusvaheline Kindlustus palunud lugeda arestimisele mittekuuluvaks summaks 2400 krooni kuus.
16.Vastavalt TsMS § 172 lg-le 1 tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda.
Kaija Kaijanen Kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.