Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

I. Asjaolud. Hagiavalduse kohaselt on kostja ED OÜ Narvas Rahu tn. 14 asuva korteri nr. 1 omanik, kes on kohustatud tasuma korteril lasuvad maksed, kuid pole seda teinud. Kostja võlgneb hagejale 15 315 krooni ja 65 senti. 21.11.2003.a. müüdi korter AS Narva Kinnisvarabüroole. 02.12.2003.a. esitas hageja Narva Linnakohtule taotluse, milles ta teatab, et OÜ Kinnisvarainvest (endine OÜ ED) maksis kinni põhivõla ja lubab maksta ka viivise. Hageja palub menetluse lõpetamist ja hagi tagamisena tehtud võõrandamise keelumärke tühistamist ning kohtukulude tasumist summas 7 500 krooni. Narva Linnakohtu 10.12.2003.a. määrusega on hagi tagamine tühistatud. 16.02.2004.a. on hageja esitanud eestikeelse hagiavalduse võla ja viivise sissenõudmiseks, milles palub kostjalt OÜ Kinnisvarainvest välja mõista majandamiskulude võlgnevus 375 krooni, viivis 13 485 krooni ja 35 senti, tasutud riigilõivude katteks 3 500 krooni ning juriidilise abi eest 4 000 krooni. II. Kostja kirjalik vastus. vastus. Kostja 15.03.2004.a. Narva Linnakohtule saabunud kirjalikus vastuses tunnistab hagi osaliselt. Kostja selgitab, et pärast hageja poolt hagihinna suurendamist oli põhivõlg 34 198 krooni ja 85 senti ning viivis 13 276 krooni ja 95 senti. Kui hageja väitel on kostja põhivõla tasunud, siis on arusaamatu, kust tekkis põhivõla jääk 375 krooni. Seetõttu kostja seda summat nõudena ei tunnista. Kui põhivõlg tasuti seisuga 15.01.2004.a. ja viivis oli siis 13 276 krooni ja 95 senti, siis on viivise nõuet alusetult suurendatud 208 krooni ja 40 senti ning selles osas kostja hagi ei tunnista. Kostja tunnistab viivisenõuet summas 13 276 krooni ja 95 senti ning tasub selle, kui hageja esitab täiendavad dokumendid. Samuti tunnistab kostja riigilõivu hüvitamise nõuet, kuid õigusabikulude nõuet ei tunnista, kuna see pole kooskõlas TsMS § 61 lg. 1 p. 1 nõudega. III. Asja kohtulik menetlus ja poolte kohtulik kompromissileping kompromissileping.. Hagiavaldus on Narva Linnakohtule saabunud 19.02.2002.a. Tsiviilasja toimik on edastatud Rakvere kohtumajale 06.03.2007.a. Kohus 02.10.2007.a. määrusega võttis tsiviilasi nr. 2-02-43 menetlusse Viru Maakohtu Rakvere kohtumajas, määras eelistungi toimumise ajaks 14.11.2007.a., kohustas pooli piisavalt põhjalikult ette valmistama oma väited ja vastuväited, et oleks võimalik kohtuistungit pidada eelistungi jätkuna ja asi võimalusel ära arutada ning tegi pooltele ettepaneku lahendada asi kompromissiga või muul viisil kokkuleppel. Pooled eelistungile ei ilmunud. 13.11.2007.a. saabus poolte allkirjastatud kohtulik kompromissileping järgmises sõnastuses: KOHTULIK KOMPROMISSILEPING tsiviilasjas nr. 2-02-43 Käesolev kohtulik kompromissileping (edaspidi Kompromiss) on sõlmitud Tallinnas, 09.novembril 2007. a. Hageja: Korteriühistu Rahu 14 Registrikood 80015323 Rahu 14-208, Narva 20606 esindaja: Anatoli Orlov

Kostja: Osaühing Kinnisvarainvest Registrikood 10036424 Narva mnt 13, Tallinn 10151 esindaja: E K juhatuse liige Narva mnt 13, Tallinn 10151 edaspidi eraldi ja koos nimetatud ka kui Pool ja Pooled, võttes arvesse, et: (a) 19.veebruaril 2002. a esitas hageja Narva Linnakohtusse hagi kostja vastu Narvas Rahu tn 14 korteril 1 lasuvate maksete võla ja viivise sissenõudmiseks; (b) Kostja tasus põhivõla 21.11.2003.a. ja on esitanud hagile vastuse, milles ta on hagile osaliselt vastu vaielnud; (c) Poolte eesmärgiks on lõpetada käesolev vaidlus kompromissiga; (d) TsMS § 430 lg 1 sätestab, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustutmiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja "'menetluse: Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused; on kokku leppinud alljärgnevas:

IV. IV. Kohtumääruse põhjendused. Kohus leidis, et poolte kompromiss võlgnevuse tasumiseks on võimalik kinnitada poolte kokkulepitud tingimustest lähtudes. TsMS § 206 lg. 2 kohaselt võivad pooled lõpetada asja kompromissiga. TsMS § 430 lg. 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Sama paragrahvi lg. 2 järgi pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. TsMS § 428 lg. 1 p. 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Esitatud kompromiss ei ole vastuolus heade kommete ega seadusega ega riku avalikku huvi ning on ka täidetav. Hageja on hagi esitamiseks tasunud riigilõivu 25.01.2002.a. maksekorralduse nr. 328 alusel Tallinna Maksuameti a/arvele 221013264340, viitenumbriga 1002010, 1 050 krooni selgitusega “riigilõiv kohtusse hagiavalduse esitamise eest” ja 18.11.2003.a. maksekorraldusega nr. 834 Maksuameti samale arvele viitenumbriga 1201099, 2 450 krooni selgitusega “riigilõiv kohtusse hagiavalduse eest Rahu 14, kr. 1, Narva. Tsiviilasi nr. 21286/02”. TsMS § 150 lg. 2 p. 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Seega on põhjendatud pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust hagejale tagastada summas 1 750 krooni. TsMS § 432 järgi, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 433 lg. 1 kohaselt menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse. Kohus lähtus poolte tahtest ning juhindus TsMS §-de 150, 206 lg. 2, 430-433, 464-465, 661 nõudeist.

Kohtunik

/allkiri/

S.Tooming

Ärakiri õige Nooremreferent Kohtumäärus jõustus 20. detsembril 2007.a Nooremreferent

I.Golubev I.Golubev

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.