OÜ Xxxxhagi Korteriühistu Xxxxvastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
1,14 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ Xxxx(registrikood xxxx, asukoht xxxx), lepinguline esindaja Madis Truber (e-post [email protected]) Kostja KÜ Xxxx(registrikood xxxx, asukoht xxxx), lepinguline esindaja Kersti Puuri (e-post [email protected]) Lihtmenetluses
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Hagiavaldus rahuldada.
2.Välja mõista KÜ-lt XxxxOÜ Xxxxkasuks viivis 1,41 eurot. Menetluskulude jaotus
3.Jätta menetluskulud 29,43% ulatuses OÜ Xxxxkanda ning 70,57% ulatuses KÜ Xxxxkanda.
4.Määrata kindlaks OÜ Xxxxmenetluskulude rahaline suurus summas 264,63 eurot (käibemaksu ei lisandu).
5.Määrata kindlaks KÜ Xxxxmenetluskulude rahaline suurus summas 82,40 eurot (käibemaksu ei lisandu).
Tasaarvestada poolte vastastikused menetluskulude summad tasaarvestuse tagajärjel mõista KÜ-lt XxxxOÜ Xxxxkasuks menetluskulud 182,23 eurot (käibemaksu ei lisandu).
ning välja
7.Käesoleva määruse jõustumisest kuni kohase täitmiseni tuleb KÜ-l hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (182,23 eurot) tasuda OÜ-le Xxxxviivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohus ei anna resolutsiooni p-de 1-3 osas luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab
apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Hageja nõude aluseks on poolte vahel 07.09.2016 sõlmitud suuline töövõtuleping korstnapühkimise tööde teostamiseks tn 74 3-kordsel hoonel. Töölepingu sõlmimisel lähtuti tasu määramisel kehtivast hinnakirjast, mis oli kättesaadav hageja veebilehel. OÜ Xxxx(hageja) ja Korteriühistu Xxxx(edaspidi kostja) leppisid kokku visiiditasus 55 eurot + käibemaks, so kokku 66 eurot. Hageja ilmus kokkulepitud ajal Xxxxning läks katusele, kuid katus oli märg ning katusel puudus turvavarustus ohutuks ligipääsuks korstnatele. Hageja hindas olukorda ning leidis, et sellises olukorras katusel kõrgtööde teostamine võib ohustada tema tervist ja elu ning keeldus töö tegemisest. Pooled leppisid lepingut sõlmides kokku ka visiiditasus. Hageja koostas 07.09.2016 korstnapühkimise akti nr 085831, milles tegi ettekirjutise paigaldada katusele korstnatele ligipääsuks käiguteed ja redelid ning tuvastas, et korstnates on tuleohtlikku ja kergestisüttivat tahma ja nende puhastamine on ligipääsu võimaluse puudumise tõttu võimatu. Hageja tegi reaalset tööd: tuli kohale, tutvus katusega ja korstnatega ning tegi kõik endast oleneva lepinguliste kohustuste täitmiseks. 07.09.2016 väljastas hageja kostjale arve nr TK-18662 summas 55 eurot (visiiditasu) + 11 eurot käibemaks, kokku 66 eurot. Arve tasumise tähtaeg oli 12.09.2016.
2.Hageja palub 08.03.2017 kohtule esitatud menetlusdokumendis kostjalt välja mõista 1,14 eurot ja menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja leiab, et omab alust nõude esitamiseks, kuna 07.09.2016 arve nr TK 18662 oli hagi esitamise seisuga tasumata. Kostja oli lepingut sõlmides teadlik ka visiiditasus, mille eesmärk on katta hageja kulusid kohale tulekuga ning olukorraga tutvumisega. Kostja väide, et hageja katusel ei käinud on paljasõnaline. Kostja oli juba 2015 teadlik visiiditasu olemasolust. Kostja väidab, et justkui oleks tegemist töötasuga. Hageja ei ole väitnud, et korstnapühkimise teenust osutati, kuid hageja on teinud kulutusi kohale tulemiseks ja katusega tutvumiseks ehk hageja on teinud tööd, mille kulud katab visiiditasu. Hageja nõuab kostjalt viivist perioodi 13.09.2016 kuni 18.12.2016 eest VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras summas 1,41 eurot. Hageja on seisukohal, et kuna kostja on tasunud nõude põhiosa 66 eurot 18.12.2016, siis on ta tunnistanud nõude õigeks.
3.Hageja leiab kohtule 30.07.2016 esitatud täiendavas seisukohas, et kostja ei tõenda, et hageja katusel ei käinud, kuid ei ole ka vaidlustanud fakti, et katus oli töö teostamise päeval libe ning seal puudus nõuetekohane turvavarustus. Need kaks fakti muudavad vaidluse katuse materjali üle vähetähtsaks. Vaidlus puudub selles, et hageja käis kohal, hindas töö ohutust ning keeldus töö tegemisest, milleks tal oli seaduslik alus. Hageja selgitab, et korstnapühkija peab andma hinnangu korstnate seisukorrale ning veenduma, et töid on võimalik ohutult teostada. Selleks ei ole vajalik eraldi kokkulepe kliendiga, vaid see on teenuse osaks. Hageja
ei nõustu, et kostjaga puudus visiiditasu tasumise kokkulepe. Hageja on oma veebilehel avalikustanud teenuste hinnakirja, milles on ka visiiditasud. Seda võib käsitleda hageja pakkumusena. Kui kostja tellis teenuse, siis andis ta nõustumuse hageja pakkumusel, ehk leppis kokku ka visiiditasus. Käesolevas asjas ei ole hetkel vaidlust viisiiditasu osas, kuna hagist on osaliselt loobutud ning hagi nõue on viivisenõue, summas 1,14 eurot. Siiski, selleks, et määratleda viivise põhjendatust, peab olema selge põhinõude olemasolu. Sellest tulenevalt hageja on seisukohal, et visiiditasu summas 55 eurot + käibemaks nõudmine oli põhjendatud.
4.Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud summas 542,25 eurot, millest 75 eurot on riigilõiv ja 467,25 eurot õigusabikulud ilma käibemaksuta. Hageja on käibemaksukohustuslane. Hageja on kandnud õigusabi kulusid 6,23 tunni ulatuses summas 467,25 eurot. Hageja palub märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda alates menetluskulude kindlaksmääramise lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
5.Kostja ei võta hagi õigeks ning vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Kostja tasus õigusrahu huvides hageja poolt esitatud arve nr TK 18662 summas 66 eurot, vaatamata sellele, et hagejal puudus kostja suhtes mistahes nõudeõigus. Kostja ei nõustu hageja väitega, et hageja läks poolte kokku lepitud ajal katusele. Hageja tuli kokkulepitud ajal ehk 07.09.2016 Xxxxmaja juurde ning teatas seejärel kostjat esindanud xxxx, et keeldub katusele minemast, kuna on tugev tuul. Maapinnal viibides ei saanud hageja tutvuda katuse ega korstendega, mistõttu ei teinud hageja reaalselt tööd. Kostja ei nõustu, et poolte vahel oli kokkulepe visiiditasu maksmise kohustuse osas. Hageja ei ole ka seda tõendanud. Poolte vahel oli kokkulepe, et töö teostatakse sama hinnaga, mis eelmisel aastal. 2015. aastal hageja poolt tn 74 asuval majal teostatud töö eest visiiditasu ei lisandunud. Kostja ei nõustu hageja väitega, et tal oli õigus keelduda töö teostamisest.
6.Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda ning mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 525 eurot. Alternatiivselt palub kostja hagi rahuldamisel jätta menetluskulud 29,43% ulatuses ainult hageja kanda ning ülejäänud 70,57% ulatuses poolte enda kanda. Kokku on kostja 24.07.2017 seisuga teinud kulutusi õigusabi teenuse peale 6,25 tunni ulatuses tunnihinnaga 70 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja ei ole käibemaksukohustuslane ja ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, mistõttu palub kostja menetluskulud hagejalt välja mõista koos käibemaksuga. Kostja palub märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda alates menetluskulude kindlaksmääramise lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras.
MENETLUSE KÄIK
7.Hageja esitas 26.10.2016 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Korteriühistu Xxxxkostja vastu võlgnevuse saamiseks. Kohus tegi 03.11.2016 võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik esitas 08.11.2016 vastuväite. Kohtunikuabi andis 25.11.2016 määrusega asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Harju Maakohus kohustas 01.12.2016 määrusega hagejat esitama oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis. Hageja esitas 14.12.2016 kohtule hagiavalduse kostja vastu, milles palub kostjalt välja mõista põhivõlg 66 eurot ja viivis summas 30,36 eurot. Samuti esitas hageja kostja vastu viivise nõude alates 14.12.2016 kuni kohustuse kohase täitmiseni. Kostja esitas 17.01.2017 vastuse hagiavaldusele milles märgib, et hagejal puudub kostja suhtes igasugune nõudeõigus, kuna kostja on hageja nõude aluseks oleva arve nr TK. 18662 enne käesoleva hagi menetlusse võtmist tasunud. Kostja märgib, et ta tasus arve 18.12.2016 õigusrahu huvides, vaatamata sellele, et hagejal puudus kostja suhtes mistahes nõudeõigus. 12.04.2016 menetlusdokumendis loobub hageja oma nõudest kostja vastu
põhinõude 66 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 28,96 euro nõudes ja täiendava viivise nõudes kuni kohustuse kohase täitmiseni, kuna nõue on tasutud 18.12.2016. Kohus lõpetas 04.07.2017 määrusega tsiviilasjas nr 2-16-125360 OÜ Xxxxhagis Korteriühistu Xxxxvastu võlgnevuse nõudes menetlus osaliselt, s.o 66 euro suuruse põhinõude, sissenõutavaks muutunud viivise summas 28,96 eurot ning kuni põhinõude täitmiseni viivise nõudes. Kohus jätkab menetlust viivise 1,14 euro nõude osas. Kohus andis korduvalt pooltele tähtaegu kompromissi sõlmimiseks viivise 1,41 euro ja menetluskulude osas. Pooled kompromissi ei saavutanud
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
8.Kohus, tutvunud hagiavalduse ja poolte seisukohtadega, hinnanud kõiki kohtule esitatud tõendeid kogumis, leiab, et hagiavaldus viivise nõudes on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
9.Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. TsMS § 405 lg 1 p 5 ja 6 kohaselt võib lihtmenetluses hagi menetlemisel muu hulgas kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all; kalduda kõrvale menetlusdokumentide kättetoimetamise ja menetlusosaliste esitatavate dokumentide vorminõuete kohta seaduses sätestatust, välja arvatud hagi kostjale kättetoimetamisel.
10.Hageja nõuab kostjalt poolte vahel sõlmitud suulise töövõtulepingu alusel esitatud arve õigeaegselt tasumata jätmise eest viivist summas 1,14 eurot. Vaidlus puudub selles, et pooled sõlmisid 07.09.2016 suulise töövõtulepingu korstnapühkimise tööde teostamiseks tn 74 hoonel. Hageja esitas 07.09.2016 kostjale arve nr TK-18662 visiiditasu eest 55 eurot + 11 eurot käibemaks, kokku 66 eurot. Arve oli koostatud visiiditasu eest tulenevalt hinnakirjast. Arve tasumise tähtaeg oli 12.09.2016. Vaidlus puudub selles, et hageja käis kohal. Xxxx aktist nähtuvalt on visiiditasu Tallinnas 55 eurot (tl 21). Samuti nähtub nimetatud aktist, et korstnapühkija tegi ettekirjutise paigaldada katusele korstnatele ligipääsuks käiguteed ja redelid ning tuvastas, et korstnates on tuleohtlikku ja kergestisüttivat tahma ja nende puhastamine on ligipääsu võimaluse puudumise tõttu võimatu. Kostja tasus hagejale põhivõlgnevuse 66 eurot 19.12.2016, so maksetähtaega ületades. Kohtu hinnangul tunnistas kostja 66 euro tasumisega hageja põhinõuet. Kohus leiab, et ei ole eluliselt usutav, et kostja tasus põhivõlgnevuse üksnes õigusrahu huvides. Kostja tasus võlgnevuse pärast hagi esitamist ning kohtu hinnangul on kostja 66 euro tasumisega hageja põhinõuet tunnistanud.
11.Hageja nõue kostja vastu viivise 1,41 euro nõudes võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 113 lg 1 alusel, mille kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 82 lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Hageja esitatud arvest nr 16010192 nähtub, et arve tasumise tähtaeg oli 12.02.2016. Seega muutus kostja kohustus sissenõutavaks 13.02.2016.
12.Vaidlusaluse arve tasumise tähtaeg oli 12.09.2016 (tl 22). Puudub vaidlus, et kostja on põhivõla hagejale tasunud 19.12.2016. Seega on kostja oma kohustust rikkunud ja hagejal on õigus tasumisega viivitatud aja eest viivist nõuda. Kostja on nimetatud arve tasumisega olnud viivituses perioodil 13.09.2016 kuni 18.12.2016 kokku 97 päeva kogusummas 1,41 eurot. Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja arve tasumisega viivitamise eest
viivise alates arve sissenõutavaks muutumisest 13.09.2016 kuni põhinõude tasumiseni 19.12.2016 summas eurot 1,41 eurot.
MENETLUSKULUD
13.Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja menetluskulud tuleb jätta 29,43% ulatuses hageja kanda ning ülejäänud 70,57% ulatuses kostja kanda. TsMS § 168 lg 5 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Käesoleval juhul on hageja hagist loobunud põhivõlgnevuse 66 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 20,36 euro ja viivise alates 14.12.2016 kuni kohustuse kohase täitmiseni nõudes. Kohus leiab, et käesoleval juhul on põhjendatud jätta menetluskulud 29,43% ulatuses hageja kanda ning ülejäänud 70,57% ulatuses kostja kanda.
14.Hageja esitas 26.10.2016 Pärnu Maakohtule maksekäsu avalduse KÜ Xxxx vastu võlgnevuse saamiseks. Võlgnik esitas makseettepanekule vastuväite ning kohtunikuabi andis 25.11.2016 määrusega asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Harju Maakohus kohustas 01.12.2017 määrusega avaldajat esitama oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis. Hageja esitas 14.12.2016 oma nõude hagiavaldusele ettenähtud vormis. Kostja tasus 19.12.2016 hagejale 66 eurot. TsMS § 486 lg 2 kohaselt hagi loetakse hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Seega tasus kostja võlgnevuse pärast hagi esitamist. Kohtu hinnangul on kostja 66 euro tasumisega hageja põhinõude TsMS § 168 lg-te 4 ja 5 mõttes rahuldanud. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et hageja loobus viivisest 28,96 euro ulatuses mitte seetõttu, et kostja oleks nimetatud summa tasunud, vaid seetõttu, et hagejal puudus seaduslik alus nimetatud ulatuses viivise nõudmiseks, kuna poolte vahel puudus kokkulepe viivise määra kohta. Viivise nõue summas 28,96 eurot on 29,43% hageja esialgsest 96,36 euro suurusest nõudest.
15.Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole alust kohaldada TsMS § 162 lg-t 4 ülejäänud 70,57% ulatuses osas. TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Nimetatud säte kohaldub ka juhul, kui kohus lõpetab määrusega asja menetluse hagist loobumise tõttu (TsMS § 428 lg 1 p 3, § 429 lg 1) (vt Riigikohtu määrus tsiviilasjas 3-2-1-28-12, 3-2-1-63-11). Kohtu hinnangul ei ole poolte menetluskulude jätmine kostja kanda 70,57% ulatuses tema suhtes äärmiselt ebaõiglane. Kostja on põhjendanud äärmist ebaõiglust menetluskulude kostja kanda jätmise korral sellega, et hageja ei teostanud kokkulepitud töid ning kostja tasus üksnes õigusrahu huvides põhivõla. Kohus nimetatuga ei nõustu. Kohtu hinnangul on kostja 66 euro tasumisega hageja põhinõuet tunnistanud.
16.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesolevaga rahuldab kohus hageja nõude viivise väljamõistmise osas, mistõttu tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
17.Hageja menetluskuludeks on nõudelt tasutud riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulud 467,25 eurot, kokku 542,25 eurot. Riigilõivu tasumine on olnud seadusest tulenevalt vajalik ja põhjendatud, mistõttu kuulub hagejale hüvitamisele riigilõiv summas 75 eurot. Hageja esitas kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja õigusabikulud 467,25 eurot ilma käibemaksuta. Lepingulise esindaja poolt on hagejale osutatud õigusabi 6,23 h eest. Kostja leiab, et hageja ajakulu on hageja poolt esitatud menetlusdokumentide sisulist pikkust arvestades ebamõistlikult suur. Kostja hinnangul võiks hageja mõistlikuks kuluks pidada kokku 4 tundi ehk 300 eurot. Lisaks sellele on kostja seisukohal, et hagi muutmise ja hagist
loobumise kulud ei kuulu hüvitamisele, kuna hageja tingis nende kulutuste tegemise vajaduse enda käitumisega, sest esitas esialgu alusetuid nõudeid ning seejärel loobus nendest.
18.Kohus, tutvunud toimiku materjalide ja menetluse käigus esitatud dokumentidega, leiab, et hageja menetluskulude nimekirjas näidatud ajakulu on hageja esindaja kvalifikatsiooni ja käesolevat vaidlust arvestades osaliselt põhjendamatu ja ülepaisutatud summas 467,25 eurot. Arvestades, et hageja on menetlusdokumente kohtule korduvalt esitanud ja esitatud menetlusdokumendid on oma põhisisult suures osas kattuvad, ei saa hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud olla suuremad kui 4 tunni eest. Kohtu hinnangul on ülepaisutatud järgmised nimekirjas näidatud ajakulud: 1) 10.12.2016 hagiavalduse ettevalmistamine ja esitamine koos tõenditega maakohtule 1,33 tundi, põhjendatuks loeb kohus 1 tund; 2) 06.03.2017 vastuse koostamine kostja seisukohale ja hagi muutmine 1 tund, põhjendatuks loeb kohus 0,5 tundi; 3) 12.04.2017 vastuse koostamine kohtumäärusele ja hagist osaline loobumine 0,7 tundi, põhjendatuks loeb kohus 0,5 tundi; 4) 19.04.2017 kompromissi läbirääkimised ja vastus kohtule 1 tund, põhjendatuks loeb kohus 0,5 tundi; 5) 04.05.2017 vastuse kirjutamine kostja seisukohale 0,5 tundi; 6) 30.07.2017 täiendava seisukoha koostamine kostja 18.05.2017 seisukohale 0,70 tundi, kohus loeb põhjendatuks 0,5 tundi. Ajakulu 04.05.2017 kohtumine kliendiga positsiooni täpsustamiseks 0,5 tundi loeb kohus põhjendatuks. Seega loeb kohus põhjendatuks hageja õigusabikulu 4 tundi.
19.Hageja on taotlenud lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramist tunnihinnaga 75 eurot (käibemaksuta). Hageja esindaja tunnitasu 75 eurot peab kohus käesoleva tsiviilasja raames mõistlikuks. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (RKTKm 01.10.2013, 3-2-1-92-13), tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 02.10.2013, 3-2-1-93-13) ja tunnitasu 147 eurot 49 senti koos käibemaksuga (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-15, p 14). Eeltoodust tulenevalt loeb kohus põhjendatuks hageja menetluskulud summas 375 eurot (riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulud 300 eurot). Eeltoodust tulenevalt on hageja põhjendatud menetluskulud õigusabi eest 4 h ulatuses summas 300 eurot (75 x 4 h) ja hagi esitamisel tasutud riigilõiv 75 eurot, kokku 375 eurot. Kuivõrd kohus jättis käesoleva kohtuotsusega menetluskulud 29,43% ulatuses hageja ja 70,57% ulatuses kostja kanda, siis 70,57% 375 eurost on 264,63 eurot.
20.Järgmisena määrab kohus kostja menetluskulud. Kohus, tutvunud toimiku materjalide ja menetluse käigus esitatud dokumentidega, leiab, et kostja menetluskulude nimekirjas näidatud ajakulu on kostja esindaja kvalifikatsiooni ja käesolevat vaidlust arvestades osaliselt põhjendamatu ja ülepaisutatud summas 525 eurot. Arvestades, et kostja on menetlusdokumente kohtule korduvalt esitanud ja esitatud menetlusdokumendid on oma põhisisult suures osas kattuvad, ei saa kostja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud olla suuremad kui 4 tunni eest. Kohtu hinnangul on ülepaisutatud järgmised nimekirjas näidatud ajakulud: 1) hagiavaldusega tutvumine, konsulteerimine kliendiga, kirjaliku vastuse koostamine ja esitamine 17.01.2017 2 h, kohus loeb põhjendatuks 1 tunni; 2) kohtule kompromissläbirääkimiste kohta vastuse koostamine 19.04.2017 0,5 tundi; 3) hageja 08.03.2017 ja 12.04.2017 menetlusdokumentidele kostja seisukoha koostamine 1 h, põhjendatud on o,5 tundi; 4) hageja 04.05.2017 vastuse analüüs ja kostja 18.05.2017 vastuse koostamine 1 tund, kohus loeb põhjendatuks 0,75 tundi. Ülejäänud toimingud loeb kohus põhjendatuks. Seega loeb kohus põhjendatuks kostja õigusabikulu 4 tundi.
21.Hageja on taotlenud lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramist tunnihinnaga 70 eurot (käibemaksuta). Hageja esindaja tunnitasu 70 eurot peab kohus käesoleva tsiviilasja raames mõistlikuks. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (RKTKm 01.10.2013, 3-2-1-92-13), tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 02.10.2013, 3-2-1-93-13) ja tunnitasu 147 eurot 49 senti koos käibemaksuga (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-15, p 14). Eeltoodust tulenevalt loeb kohus põhjendatuks kostja menetluskulud summas 280 eurot. Kuivõrd kohus jättis käesoleva kohtuotsusega menetluskulud 29,43% ulatuses hageja ja 70,57% ulatuses kostja kanda, siis
280 eurost 29,43% on 82,40 eurot.
22.TsMS § 445 lg 1 kohaselt juhul, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Seega tasaarvestab kohus hageja ja kostja vastastikused kohtumäärusega väljamõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 182,23 eurot (264,63 - 82,40).
23.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on sellekohase avalduse esitanud.