2-17-546
Eesti Vabariigi nimel Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Roomet Sõnna
Kohtuotsuse avalikult
25.augustil 2017.a. Võru kohtumaja
teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-17-546
Tsiviilasi
Eesti Vabariigi (Keskkonnainspektsiooni kaudu) hagi R. P. vastu ebaseadusliku raiega keskkonnale tekitatud kahju 463,35 euro nõudes
Hagi hind
463,35 eurot
Pooled ja nende esindajad
Hageja Eesti Vabariik (Keskkonnainspektsiooni kaudu, registrikood xxxxxxxxx, asukoht Kopli 76 Tallinn Harjumaa); Kostja R. P. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, e-post: @hot.ee) kirjalik menetlus
Kohtuistungi aeg
rahuldada Eesti Vabariigi (Keskkonnainspektsiooni kaudu) hagi R. P. vastu. Välja mõista R. P. 465 (nelisada kuuskümmend viis) eurot ja 35 senti Eesti Vabariigi kasuks. Kahju tasuda R. P. Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 AS SEB Pank, viitenumber 280004963, selgitus R. P. keskkonnakahju. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud R. P. kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Tartu Maakohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Hagiavalduse kohaselt korraldas kostja 09.11.2015 Mõttuse metsise püsielupaiga sihtkaitsevööndis Valgamaal Hummuli vallas Kulli külas Koorküla metskond 11 kvartali VL381 eraldisel 14 metsaraiet, rikkudes sellise tegevusega looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 30 lg 2 p 1 ja 2 ning tekitades keelatud kohas metsaraiega metsaseaduse (edaspidi MS) § 67 lg 2 p 1 alusel keskkonnale kahju. LKS § 30 lg 2 p-de 1 ja 2 kohaselt kui kaitse-eeskirjaga ei sätestata teisiti, on sihtkaitsevööndis keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine. Keskkonnaministri 13.jaanuari 2005.a. määruse nr 1 „Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmine“ (edaspidi Määruse nr 1) § 2 lg 11 p 5 järgi on Valga maakonnas Hummuli vallas Aitsra ja Kulli külas kaitse alla võetud Mõttuse metsise püsielupaik. Koorküla metskond 11 kvartali VL381 eraldis 14 asub Mõttuse metsise püsielupaiga sihtkaitsevööndis (registrikood KLO3100109). Määruse nr 1 § 4 lg 6 järgi võib püsielupaiga valitseja lubada liigi elutingimuste säilimiseks ja parandamiseks vajaliku tegevusena sihtkaitsevööndis alusmetsa, järelkasvu ja puistu teise rinde harvendamist 1. septembrist 31. jaanuarini ning loodusõnnetuste tagajärgede likvideerimist. Keskkonnaamet kui püsielupaiga valitseja LKS § 21 lg 1 alusel ei ole OÜ-le Valga Puu ega R. P. andnud luba metsise püsielupaigas eraldisel 14 teostada raiet. Seega on metsise püsielupaigas Koorküla metskond 11 kvartali VL 381 eraldisel 14 keelatud teostada metsaraiet. MS § 67 lg 2 p 1 järgi tekitatakse metsaseaduse tähenduses keskkonnale kahju, kui raiutakse metsa kohas, kus see on keelatud. Kostja poolt korraldatud keelatud kohas metsaraie käigus raiuti 10 kasvanud puud (5 mändi, 4 kaske ja 1 kuusk), millega tekitas kostja keskkonnale kahju kokku 463,35 eurot. Kostja kahjustava ja keelatud tegevuse (keelatud kohas metsaraie korraldamine) puudumisel ei oleks kahjulikku tagajärge saabunud (keskkonnakahju tekkinud), järelikult esineb põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel. Keskkonnainspektsioon esitas 08.01.2016 kostjale ettepaneku keelatud kohas metsaraiega keskkonnale tekitatud kahju vabatahtlikult hüvitada. Käesoleva ajani ei ole kostja asunud kahju vabatahtlikult hüvitama. Neil asjaoludel palub hageja välja mõista kostjalt tekitatud keskkonnakahju summas 463,35 eurot.
Kostja leiab, et metsise püsielupaiga sihtkaitsevööndis toimunud raiega ei ole elupaigale kahju tekitatud, sest raiuti allajäänud või kehvade tüveomadustega puid. Tegemist oli aegjärgse raieliigiga ja arvestades, et metsis on suur lind, siis on kasu saajaks metsis ja keskkond, kus ta elab. Korraliku kodanikuna teatas kostja juhtunust nii RMK kui keskkonnainspektsioonile, kuid keskkonnainspektsioon arvas, et tuleb karistada. Kostja on rikkumise pannud toime hooletusest ja leiab, et see karistus on liiga karm, tal pole ühtegi liiklustrahvigi ja ta on nelja lapse isa (tl 66). KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED,
Kohus leiab, et hagi on tõendatud ja kuulub rahuldamisele.
Pooled on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus määras asja lahendamisele TsMS § 403 lg 1 alusel kirjalikus menetluses (tl 87). Tartu Maakohtu 22.mai 2017.a. määrusega määrati pooltele tähtaeg 10 päeva kohtumääruse kättetoimetamisest, mille jooksul on võimalik asjas esitada avaldusi ja dokumente (tl 87). Hageja on kohtumääruse kätte saanud 22.05.2017, kostja 08.06.2017 (tl 89). Kostja on määratud tähtajaks kohtule esitanud oma seisukoha (tl 9192) . Poolte vahel ei ole vaidlust, et 09.11.2015.a. kostja korraldas, näidates ette ja andes korralduse harvesterioperaatorile alustada raiet Valgamaal Hummuli vallas Kulli külas Koorküla metskond 11 kvartali VL381 eraldisel 14, mis asub Mõttuse metsise püsielupaiga sihtkaitsevööndis, kasvava metsa raie, mille käigus raiuti 10 kasvavat puud. See asjaolu on tõendatud ka sündmuskoha vaatlusprotokolli ja selle lisadega (tl 29-38), väärteoasjas tunnistaja Imre Reha ja menetlusaluse isiku R. P. ülekuulamise protokollidega (tl 39-42), väärteoprotokolliga väärteoasjas nr 940015001804 (tl 26-27). R. P. on nimetatud teo toimepanemise eest karistatud Keskkonnainspektsiooni poolt LKS § 71 lg 1 järgi rahatrahviga 35 trahviühikut ehk 140 eurot (tl 23-25). MS § 67 lg 1 kohaselt keskkonnale õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitab kahju tekitanud isik käesolevas paragrahvis sätestatud ulatuses ja korras. MS § 67 lg 2 p 1 järgi tekitatakse metsaseaduse tähenduses keskkonnale kahju, kui raiutakse /.../ metsa kohas, kus see on keelatud. MS § 67 lg 3 kohaselt sama sätte lõike 2 punktis 1 nimetatud juhtudel arvestatakse kahju vastavalt metsaseaduse lisades 2 ja 3 sätestatud määradele. Metsaseaduse lisas 2 on sätestatud keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrad sõltuvalt ebaseaduslikult raiutud puu kännu läbimõõdust. Sündmuskoha vaatlusprotokollist ja selle lisadest ning metsaraie kändude lugemise ja mõõtmise andmetest ning keskkonnale tekitatud kahju suuruse kindlaksmääramise aktist koos lisadega (tl 47-51) on Koorküla metskond 11 kvartali VL381 eraldisel 14 ebaseaduslikult raiutud puud ja nende kahju hüvitamise määrad vastavalt metsaseaduse lisale 2: 1 mänd läbimõõduga 20 cm, kahju määr 7,98 eurot, tekitatud kahju kokku 7,98 x 5 =39,90 eurot; 1 mänd läbimõõduga 22 cm, kahju määr 7,98 eurot, tekitatud kahju kokku 7,98 x 5 = 39,90 eurot; 1 mänd läbimõõduga 24 cm, kahju määr 9,97 eurot, tekitatud kahju kokku 9,97 x 5 = 49,85 eurot; 1 mänd läbimõõduga 29 cm, kahju määr 14,75 eurot, tekitatud kahju kokku 14,75 x 5 = 73,75 eurot; 1 mänd läbimõõduga 35 cm, kahju määr 26,5 eurot, tekitatud kahju kokku 26,5 x 5 = 132,50 eurot; 1 kask läbimõõduga 14 cm, kahju määr 3,25 eurot, tekitatud kahju kokku 3,25 x 5 = 16,25 eurot; 1 kask läbimõõduga 15 cm, kahju määr 5,56 eurot, tekitatud kahju kokku 5,56 x 5 = 27,80 eurot; 1 kask läbimõõduga 16 cm, kahju määr 5,56 eurot, tekitatud kahju kokku 5,56 x 5 = 27,80 eurot; 1 kask läbimõõduga 18 cm, kahju määr 5,56 eurot, tekitatud kahju kokku 5,56 x 5 = 27,80 eurot; 1 kuusk läbimõõduga 15 cm, kahju määr 5,56 eurot, tekitatud kahju kokku 5,56 x 5 = 27,80 eurot. MS § 67 lg 11 järgi korrutatakse metsa kahjustamisel sihtkaitsevööndis keskkonnale tekitatud kahju arvutamisel kahju arvestamise määrad koefitsiendiga 5,0. Riigikogu X koosseisu poolt menetletud metsaseaduse eelnõu 833 SE seletuskirja kohaselt eelnõu § 67 lg 2 p 1 esitatud sätte „metsale tekitatakse kahju, kui raiutakse metsa, kus raie on keelatud“ all mõeldakse juhtumeid, kus raiutakse kohtades, kus raiekeeld on seaduses otseselt sätestatud. Keskkonnaministri 13.jaanuari 2005.a. määruse nr 1 (edaspidi määruse nr 1) „Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmine“ § 2 lg 11 p 5 järgi on Valga maakonnas Hummuli vallas Aitsra ja Kulli külas kaitse alla võetud Mõttuse metsise püsielupaik. Asja materjalidest nähtuvalt korraldas kostja vaidlusaluse raie Koorküla metskond 11 kvartali VL381 eraldisel 14, mis asub Mõttuse metsise püsielupaiga sihtkaitsevööndis. LKS § 30 lg 2 p 1,2 järgi on
sihtkaitsevööndis keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine, kui kaitse-eeskirjaga ei sätestata teisiti. Määruse nr 1 § 4 lg 6 kohaselt võib püsielupaiga valitseja lubada liigi elutingimuste säilimiseks ja parandamiseks vajaliku tegevusena sihtkaitsevööndis alusmetsa, järelkasvu ja puistu teise rinde harvendamist 1. septembrist 31. jaanuarini ning loodusõnnetuste tagajärgede likvideerimist. Vastavalt LKS § 21 lg-le 1 on püsielupaiga valitsejaks Keskkonnaamet. Kohus nõustub hagejaga, et antud juhul ei ole Keskkonnaamet pidanud vajalikuks lubada Mõttuse metsise püsielupaiga sihtkaitsevööndis Valgamaal Hummuli vallas Kulli külas Koorküla metskonna 11 kvartalis VL381 eraldisel 14 metsaraiet metsise elutingimuste säilimiseks ja parandamiseks. Asja materjalidest nähtuvalt on mõõdetud 10 I rindesse kuulunud puu raie. Hageja (riigi keskkonnakahju) nõude materiaalõiguslikuks aluseks on MS § 67 lg 1, lg 2 p 1 koostoimes sama paragrahvi lg 3 ja metsaseaduse lisa 2, mis näeb ette hüvitise määrad metsaseaduse nõuete rikkumise eest. Hüvitatakse abstraktselt keskkonnale põhjustatud kahju, mille täpset suurust on raske (kui mitte võimatu) välja arvutada. Metsaseaduse alusel tekkiv keskkonnakahju hüvitamise nõue ei ole suunatud mitte metsa kui omandi väärtuse vähenemise kompenseerimisele, vaid metsa kahjustamisega keskkonnale kui sellisele (per se) tekitatud kahju heastamisele. Keskkond on omandiülene üldine õigushüve, mida kaitstakse avalikes huvides ja millele tekitatakse kahju ka metsaseaduse sätete rikkumisega, on leidnud korduvalt Riigikohus oma lahendites (näiteks 3-2-1-158-16, 3-11-35-08, 3-1-1-67-14). Seetõttu on ka metsale kui keskkonnaväärtusele tekitatud kahju hüvitamise nõue avalik-õiguslik, mitte deliktiõiguslik. Avalik-õiguslik rahaline nõue ei välista kahju sissenõudmist tsiviilkohtumenetluse korras. Sõltumata sellest, kes on kahjustatud metsa omanik, saab keskkonnakahju hüvitamist nõuda üksnes riik ja keskkonnakahju hüvitis kantakse riigieelarvesse. KeÜS § 3 lg 2 p 3 järgi eeldatakse keskkonnakahju põhjustamisel olulise keskkonnahäiringu tekkimist. Kohus nõustub hagejaga, et kostja esialgsed väited tema poolt teostatud metsaraie käigus metsise elupaiga parendamise osas on paljasõnalised. Samuti ei saa kohus käesoleva hagi lahendamisel arvestada kostja väitega, et antud olukorras oli tegemist eksimusega ja seda ei peaks kohe maksimaalse karistusega karistama, vaid piirduma hoiatusega. VÕS § 103 lg 1 teise lause kohaselt eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. VÕS § 104 lg 1 kohaselt vastutab isik oma kohustuse rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Väärteokorras karistamist sai kostja vaidlustada kaebuse esitamisega kohtusse 15 päeva jooksul Keskkonnainspektsiooni otsuse kättesaadavaks muutmisest, millest on teda teavitatud ka kohtuvälise menetleja otsuses (tl 25). Kostja, korraldades raiet keelatud kohas Mõttuse metsise püsielupaiga sihtkaitsevööndis eraldisel 14, on tekitanud keskkonnakahju, mis eeltoodud kahju arvutuste kohaselt on 39,90 + 39,90 + 49,85 + 73,75 + 132,50 + 16,25 + 27,80 + 27,80 + 27,80 + 27,80 = 463,35 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 445 lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Hageja taotlus määrata kostjal tasuda keskkonnakahju Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 AS SEB Pank, viitenumber 280004963, selgitus R. P. keskkonnakahju, kuulub rahuldamisele. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus,
rahuldades hagi, jätab menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kuna hageja on vabastatud riigilõivu tasumisest ja asja materjalidest ei nähtu hageja poolt muude menetluskulude kandmist, puudub käesolevas asjas vajadus poolte menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks.
allkirjastatud digitaalselt/ Roomet Sõnna Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.