lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-16-115561/26

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 25.08.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-16-115561/26
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
25.08.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2246
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Liisi Vernik

Otsuse tegemise aeg ja koht

25.08.2017.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-115561

Tsiviilasi

XxxxOÜ hagi OÜ Xxxxvastu võlgnevuse väljamõistmiseks 3 076,36 eurot

Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad

Menetluse liik

Hageja: XxxxOÜ (registrikood xxxx, aadress xxxx) Hageja lepinguline esindaja Priit Pööbo (e-post [email protected]) Kostja: OÜ Xxxx(registrikood xxxx, aadress xxxx) Kostja seaduslik esindaja juhatuse liige Xxxx(e-post xxxx)

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista OÜ-lt Xxxx2 358,48 eurot (kaks tuhat kolmsada viiskümmend kaheksa eurot ja nelikümmend kaheksa senti) XxxxOÜ kasuks, s.o põhivõlgnevus summas 1 966,80 eurot ja viivis 391,68 eurot.
3.Välja mõista OÜ-lt Xxxxviivis 0,1 % päevas põhinõudelt (s.o 1 966,80 eurolt) alates 23.08.2016 kuni põhinõude täitmiseni XxxxOÜ kasuks.
4.Menetluskulud OÜ Xxxxkanda.
5.Välja mõista OÜ-lt Xxxxmenetluskulu summas 1 000 eurot (üks tuhat) XxxxOÜ kasuks, s.o hagimenetluses tasutud riigilõiv 300 eurot ning esindaja tasu summas 700 eurot.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
6.Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb OÜ-l Xxxxtasuda XxxxOÜ-le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1 000 eurolt) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 23.08.2016 esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid XxxxOÜ (registrist kustutatud) (kes on vastavalt VÕS § 304 alusel üürileandjaks alates 16.12.2015) ja OÜ Xxxx(kostja) 08.09.2015 mitteeluruumide üürilepingu pealkirjaga “Mitteeluruumi üürileping nr OPTI 0809-2015“. Lepinguga andis XxxxOÜ (registrist kustutatud) kostjale õiguse kasutada äriruumi aadressil Xxxx, pidalaga 61,1 m2. Kostja kohustus maksma ruumide kasutamise eest XxxxOÜ (registrist kustutatud) tasu. Vastavalt lepingu p.2.5. ja selle lisade kohaselt oli igakuise üüri summa 450 eurot, millele lisandus käibemaks. Lisaks üürile kohustus kostja tasuma kõrvalkulud vastavalt lepingu üldtingimustes toodud tingimustel (p.8.6). Kostja kohustus tasuma üüri igakuiselt hiljemalt 1. kuupäevaks (lepingu üldtingimused p.8.4).

XxxxOÜ (registrist kustutatud) on esitanud kostjale ruumide kasutamise eest igakuiselt üüri kui ka kõrvalkulude arved. Kostja on jätnud tasumata arveid perioodi eest 01.12.2015 kuni 30.04.2016, kokku summas 1966,80 eurot. Kuna kostja on viivitanud arvete tasumisega, on XxxxOÜ (registrist kustutatud) arvestanud tasumata summalt viivist 0,1% päevas (lepingu üldtingimuste p.16.4). Kostja on esitatud arvetega tasumisega viivituses perioodi eest alates 01.12.2015 kuni 23.08.2016 summas 391,68 eurot. Esialgne võlausaldaja on hagejale loovutanud lepingust tuleneva nõude koos kõrvalnõuetega XxxxOÜ-le (registrist kustutatud) 16.06.2016, mistõttu on kostjal kohustus arve nr 15418 tasuda hagejale (VÕS § 170). Tulenevalt eeltoodust palus XxxxOÜ (registrist kustutatud) kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 1966,80 eurot, viivise 391,68 eurot ning viivise 0,1% päevas põhinõudelt päevas alates 23.08.2016 kuni põhinõude kohase täitmiseni.

Kostja vastus 04.10.2016 esitatud vastuse kohaselt ei informeerinud rendileandja rendilevõtjat asjaolust, et kontorihoonesse Xxxx on analoogsetesse kontoriruumidesse sisse murtud ning mainitud korter (nr 26) on varustatud lukuga, mida saab avada varga poolt. Vahemikus 11-14 september 2015 toimunud varguste tõttu varastati kontorist sülearvuti HP EliteBook. Pärast septembris 2015 toimunud murdvargust pöördus rentnik korduvalt rendileandja poole küsimusega, millal tugevdatakse kontori uks ja vahetatakse lukk. Rendileandja ei vastanud e-mailidele või ei andnud vastust. Lähtuvalt eelnevast hoidis rentnik alates 2015 kinni rendilemakseid kuni rentniku poolse rendilepingu rikkumise lõppemiseni. Menetluse käik 10.03.2017 määrusega lubas kohus hagejana menetlusse astuda XxxxOÜ (registrist kustutatud) üldõigusjärglasel XxxxOÜ-l (hageja). Kohtu põhjendused

1.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras 16.05.2017 määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Poolte seisukohad on välja selgitatud kirjalikus vormis ja pooled ei ole taotlenud ärakuulamist.
2.Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel. TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
3.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
4.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
5.Kohus juhindub antud asja lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-st 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
6.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt oli XxxxOÜ ning kostja vahel sõlmitud 08.09.2015 üürileping OPTI 0809-2015 (tlk 31-46). Alates 16.12.2015 sai üürileandjaks XxxxOÜ (registrist kustutatud), kes on esitanud kostjale arveid üüri ning kõrvalkulude eest. 16.06.2016 on esialgne võlausaldaja XxxxOÜ-le (registrist kustutatud) loovutanud lepingust tuleneva nõude koos kõrvalnõuetega (tlk 147). Kostja ei ole nimetatud asjaoludele vastuväiteid esitanud. VÕS § 271 sätestab, et üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 292 lg 1 kohaselt peab üürnik lisaks üüri maksmisele kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Vastavalt lepingu p 2.5 oli igakuiseks üüri summaks 450 eurot, millele lisandus käibemaks. Üürilepingu üldtingimuste p 8.4 kohaselt kohutus kostja tasuma üüri igakuiselt hiljemalt
01.kuupäevaks. Üldtingimuste p 8.6 sätestab, et lisaks üürile kannab üürnik igakuiselt üüripinna kasutamisega seotud kõrvalkulu kõikide üürileandja või kolmanda isiku osutatud kõrvalteenuste eest. Kostja ja esialgne üürileandja on allkirjastanud ka lepingu lisana 4 kõrvalkulude tasumise korra (tlk 44-45). Kostjale on esitatud järgnevad üüri- ja kõrvalkulude arved perioodi eest 01.12.2015 kuni 30.04.2016:

-

-

16.11.2016 arve nr 15418, s.o üür 2015 detsember summas 540 eurot (tlk 47). Hageja nõuab kostjalt 61,76 euro tasumist, kuna on ülejäänud summa tasaarvestanud kostja poolt tasutud tagatisrahaga summas 478,24 eurot; 14.01.2016 arve nr 4629, s.o detsember 2015 kommunaalkulud, jaanuar 2016 haldusja hoolduskulud summas 103,21 eurot (tlk 48); 10.03.2016 arve nr 4753, s.o veebruar 2016 kommunaalkulud, märts 2016 haldushoolduskulud summas 108,08 eurot (tlk 49); 06.04.2016 arve nr 4816, s.o märts 2016 kommunaalkulud summas 73,75 eurot (tlk 50); 18.12.2015 arve nr 15027, s.o üür 2016 jaanuar summas 540 eurot (tlk 51); 18.01.2016 arve nr 16027, s.o üür 2016 veebruar summas 540 eurot (tlk 52); 15.02.2016 arve nr 16061, s.o üür 2016 märts summas 540 eurot (tlk 53).

Kostja ei ole esitanud vastuväiteid võlgnevuse suurusele. Samuti ei ole kostja tõendanud, et üüri- ja kõrvalkulude võlgnevus oleks tasutud. Kostja vastusest nähtub üksnes asjaolu, et kostja on alates septembrist 2015 kinni hoidnud üürimakseid. Samas ei ole kostja välja toonud ega tõendanud VÕS § 298 asjaolusid. VÕS § 298 reguleerib üüri hoiustamist. Lõige 1 sätestab, et kui elu- või äriruumi üürnik nõuab üürileandjalt käesoleva seaduse §-s 278 nimetatud puuduse või takistuse kõrvaldamist, võib ta määrata üürileandjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis selleks tähtaja ning hoiatada, et puuduse või takistuse kõrvaldamata jätmise korral hoiustab ta tähtaja möödumisel sissenõutavaks muutuva üüri vastavalt käesoleva seaduse §-s 120 sätestatule. Hoiustamisest peab üürnik üürileandjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teatama. Lõige 2 sätestab, et üürileandja võib nõuda hoiustatud summa väljaandmist, kui üürnik ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuet üürileandja vastu esitanud üürikomisjonile või kohtule 30 päeva jooksul alates ajast, mil esimesena hoiustatud üür muutus sissenõutavaks. Kohus on selgitanud kostjale 10.03.2017 kirjas tõendamiskoormist ning palunud kostjal välja tuua üüritud ruumi puudustega seotud asjaolud ning üüri hoiustamisega seotud asjaolud (tlk 122-123). Kostja ei ole eeltoodud asjaolusid kohtule väljatoonud ega täiendavaid tõendeid esitanud. Seega asub kohus seisukohale, et kostja ei olnud õigustatud üürimakseid kinni hoidma. Tulenevalt eeltoodust on hageja õigustatud nõudma kostjalt põhivõlgnevust. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid arvete suurustele ega esitanud tõendeid selle kohta, et hagi esemeks olevad arved oleksid tasutud. Samuti ei ole kostja selgitanud, mis alusel jättis kostja tasumata kõrvalkulud (kommunaalkulud). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 1 966,80 eurot.

7.Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka viivise summas 391,68 eurot. VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, siis võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär,

millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Lepingu üldtingimuste p 16.4 sätestab, et käesolevast lepingust tuleneva mistahes rahalise kohustuse õigeaegse täitmisega viivitamisel maksab kohustatud pool viivist 0,1% võlguolevalt summalt päevas kuni kohustuse kohase täitmiseni. Hageja on kohtule esitanud viivisearvestuse (tlk 54). Viivisearvestusele ei ole kostja vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et hageja on õigustatult arvestanud viivist. Kostja olles arvete tasumisega viivituses, pidi arvestama viivise rakendumisega. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis summas 391,68 eurot. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Eeltoodu alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele viivis 0,1% päevas alates 23.08.2016. a kuni põhinõude kohase täitmiseni.

8.Tuginedes eeltoodule kuulub hageja hagiavaldus rahuldamisele. Kostjalt tuleb välja mõista põhivõlgnevus summas 1 966,80 eurot ning viivis summas 391,68 eurot, kokku 2 358,48 eurot. Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 0,1% päevas alates 23.08.2016 põhinõudelt kuni põhinõude kohase täitmiseni.

Menetluskulud

9.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
10.TsMS § 174 lg1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv.

Hageja on palunud kostjalt välja mõista riigilõivu ning kulutused õigusabile summas 700 eurot. Hageja esindaja on osutanud menetluskulude nimekirja kohaselt järgnevaid teenuseid: - Materjalidega tutvumine (0,25h), kliendiga nõupidamine (0,25h) ja hagiavalduse koostamine 23.08.2016 (1h): kokku 1,5h; - Kostja vastusega (04.10.16) tutvumine, kliendiga nõupidamine 0,5 h; - Kostja vastusega tutvumine (17.10.2016), kliendiga nõupidamine 0,5 h; - Hageja vastuse koostamine ja esitamine 25.10.2016 1,5 h; - Hageja taotluse koostamine ja esitamine 18.01.2017 1 h; - Kohtukirjaga tutvumine (20.03.2017) ja kliendiga nõupidamine 0,5 h; - Hageja vastuse koostamine ja esitamine 07.04.2017 1,5 h. Kohus loeb TsMS § 138 lg 2 alusel põhjendatud menetluskuluks riigilõivu 300 eurot. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu kokku summas 300,12 eurot (maksekäsu kiirmenetluses 90,34 eurot ning hagiavalduse esitamisel täiendavalt 209,78 eurot). Hagihinnalt 3 076,36 eurot kuulus tasumisele riigilõiv 300 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv 300 eurot. Samuti loeb kohus põhjendatud kuluks esindaja tasu summas 700 eurot (ilma käibemaksuta). Menetluskulude nimekirjas märgitud teenused on olnud kohtumenetluses vajalikud ning kohtu hinnangul on teenustele kulunud aeg mõistlik ja usutav. Kohus arvestab siinkohal tsiviilasja keerukusega, esitatud dokumentide sisu ja mahuga ning ka esindaja ja esindatava vahelise suhtlemise vajalikkusega õiguspositsiooni kujundamiseks. Samuti peab kohus põhjendatuks hageja esindaja tunnitasu 100 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista esindaja tasu summas 700 eurot. Seega on hageja menetluskulud põhjendatud kokku 1000 eurot ulatuses ning kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks menetluskulud summas 1000 eurot. TsMS § 177 lg 4 alusel kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse kohtule hagiavalduses esitanud. Seetõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1 000 eurolt) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja