2-07-13385/4 - Võlaõigus - Muud lepingud teenuste osutamiseks - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt oli hageja ja kostja vahel 25.11.2003. a sõlmitud teenindusleping, mille alusel hageja teostas kostja transpordivahenditele remont- ja hooldustöid. Vastavalt lepingu p-le 4 kohustus kostja tasuma hagejale esitatud arvete alusel. 07.10.2006. a andis kostja hagejale ülevaatuseks ja remonttööde teostamiseks veoauto XXX. Ülevaatuse käigus tehti kindlaks veoki rikked, puudused ja kaardistati need ning läbirääkimiste käigus kostja esindaja AN võeti vastu otsus remonttööde teostamise ja varuosade soetamise osas. Hageja täitis oma lepingulised kohustused ja kostja võttis tööd vastu ning ei esitanud töö kvaliteedi osas ühtegi pretensiooni, samuti ei ole kostja esitanud ühtegi pretensiooni remondi mahu, aja ja kooskõlastamatuse kohta. Vastavalt lepingu p 4 kohustus kostja tasuma vastavalt esitatud arvetele. Hageja esitas kostjale arve nr 809 (12.12.2006. a) summas 77 809.45 krooni – ettemaks 28 000 krooni arvelt 741 = kokku summas 49 809.45 krooni ja arve 843 (21.12.2006. a) summas 40 232.25 krooni. Arvete nr 809 ja 843 alusel võlgneb kostja hagejale 90 041.70 krooni. A OÜ esitas kostjale varuosade eest arve nr A001617 summas 18 605 krooni. Kostja ei ole arvet tasunud. 19.01.2007. a loovutas A OÜ nõude kostja vastu hagejale. Seega võlgneb kostja hagejale 108 646.70 krooni ning viivistena 48 891.02 krooni. Kostja vastus Kohtule 31.05.2007. a esitatud vastuses kostja hagi ei tunnista. Kostja on oma sõiduk XXX-ga käinud hageja juures remonttöid tegemas alates 2005. a hageja ja kostja vahel 25.11.2003.a sõlmitud teeninduslepingu alusel. 2006. a sügisel tekkis sõiduki käigukasti probleem, nimelt kadus sõidukil 4. käik. Hageja hinnangul ei olnud käigukasti võimalik remontida ja see tuleb välja vahetada. Kostja andis heakskiidu hankida sõidukile korrasolev kasutatud käigukast. Kostja tasus kokkuleppel hagejaga sõiduki käigukasti eest ettemaksuna 28 000 krooni. Lisaks käigukasti vahetusele soovis kostja teostada hüdroõlipaagi keevituse, esimeste piduriklotside vahetuse ja stabilisaatorivarraste paigalduse. Kostja viis oma sõiduki hageja juurde remonti 07.10.2006. a. Hageja lõpetas kostja sõiduki remonttööd 19.12.2006. a. Kostjal ei olnud võimalik hagejaga 2,5 kuu jooksul ühendust saada. Hageja väljastas kostjale hageja poolt teostatud remonttööde eest arve nr 809 summas 77 809.45 krooni, millest oli maha arvestatud kostja poolt varasemalt tasutud 28 000 krooni ja arve summas 40 232.25 krooni. OÜ A poolt on kostjale esitatud arve/saateleht nr A001617 summas 18 605 krooni. 19.01.2007. a sai kostja teate nõude loovutamise kohta. 08.01.2007. a esitas kostja hagejale pöördumise, milles vaidleb hageja poolt väljastatud arvetele vastu. Hageja on teostanud tööd omavoliliselt, ilma et oleks kostjaga remonttööde mahtu ja hinda kooskõlastanud. Hageja andis heakskiidu hankida sõidukile kasutatud käigukast, lisaks soovis kostja hüdroõlipaagi keevitust, esimeste piduriklotside vahetuse ja stabilisaatorivarraste paigalduse. Viimaste nimetatud teenuste osutamiseks ei koostanud hageja mingit kalkulatsiooni. Kostja ei ole hageja poolt teostatud tööde akti enne remonttööde teostamist näinud ega seda hagejaga kooskõlastanud. Hageja poolt ei ole tööde kalkulatsiooni koostatud, seega on tegemist hageja poolt käsundita asjaajamisega. Hageja ja kostja leppisid kokku ainult käigukasti hinnas ja vahetuses, milleks oli 28 000 krooni. Kostja aktsepteerib hageja poolt esitatud varuosa arvet nr 809 osaliselt. Kostja aktsepteerib numbri all 26 toodud käigukasti soetamist summas 23 728.80 krooni, millele lisandub käibemaks. Kostja aktsepteerib nr 27 all hüdroõli paagi keevitustööd summas 2 100 krooni, millele lisandub käibemaks. Kokku on kostja nõus tasuma arve nr 809 alusel lisaks juba tasutud 28 000 kroonile 2 478 krooni.

Kostja aktsepteerib hageja poolt esitatud arvet nr 843 osaliselt. Kostja aktsepteerib arvel nr 10 allolevat tööd mahus 21,2 tundi (arvestades, et hüdroõlipaagi keevituse kohta on hageja kostjale väljastanud arve nr 809). Kostja on nõus tasuma hagejale arve nr 843 alusel 6 360 krooni, millele lisandub käibemaks. Kokku on kostja arve nr 843 alusel nõus tasuma 7 504.80 krooni. Kostja aktsepteerib hageja poolt esitatud arve/saatelehte nr A001617 osaliselt. Kostja aktsepteerib arvel tooteid nr 1 kuni 4 summas 4 827.09 krooni, millele lisandub käibemaks. Kokku on kostja nõus tasuma 5 695.96 krooni. Kostja ei aktsepteeri hageja poolt esitatud viivise nõuet. Kostja on nõus tasuma tellitud remonttööde eest lisaks kostja poolt juba tasutud 28 000 kroonile 15 678.76 krooni. Hageja käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega. Ajavahemikul 07.10.2006. a kuni 19.12.2006.a üristas kostja saada ühendust hageja seadusliku esindajaga, kuid edutult. Hageja esindaja ei viibinud kunagi kohal. Sõiduk oli hageja juures 2,5 kuud. Hageja käitumine viitab hageja pahatahtlikkusele lepingu täitmisel. Kohtuistung Kohtuistungil 15.10.2007. a jääb hageja esitatud haginõude juurde. Hageja esindaja seletuse kohaselt 7. oktoobril 2006 toodi hageja juurde remonti kostja veoauto. Teostati nimetatud veokile käigukasti remont ja muud tehnohooldust. Kostjale anti sõiduk üle 21. detsembril 2006 remondituna. Enne veoki üleandmist koostati ka vahearve varuosade kohta (10 päeva enne veoki üleandmist). Kostja arveid tasunud ei ole. Pretensioone kostja samuti esitanud ei ole. 108 646,70 krooni on põhivõlgnevus ja 48 891,02 on viivis. Kokku on võlg 157 537,72 krooni. Kostja esindaja seletuse kohaselt kostja on 28 000 krooni käigukasti soetamise eest juba tasunud. Hageja ei teostanud remonditöid kokkulepitud ulatuses. Kostja pole soovinud käigukasti remonti sellises ulatuses nagu hageja seda teostas. Kostjal puudub ülevaade selles osas, mis ulatuses töid üleüldse teostati. Hageja seadusliku esindaja seletuse kohaselt suhtles ta vahetult kostja esindaja AN’iga, kes telefoni teel kinnitas, et on nõus kasutatud käigukasti ostmisega. Leppisime AN’iga kokku, et käigukasti teeme lahti. ANt ahtis garantiid ja leppisime kokku, et avame käigukasti ja teeme garantiiga siis. Kalkulatsiooni eelnev tegemine ei ole reaalne. 2003. aastast alates teenindame E OÜ-d. Kunagi pole me neile kalkulatsiooni koostanud, oleme teinud seda telefoni teel kokku leppides. Meil on kostjaga sõlmitud teenindusleping ja seega pole meil vajagi eelnevat kalkulatsiooni koostada. Kostja väidab, et oleme käigukasti ära rikkunud, aga selle kohta pole mingeid kaebusi esitatud. Kui kostja keeldus arveid tasumast, siis palusime neil käigukasti ära võtta ja meile tagasi anda. Kostja keeldub tasumast kõigi tööde eest. Hageja esindaja seletuse kohaselt hageja oli nõus taastama ka veoki remondile eelnenud olukorra, kuid kostja polnud sellega nõus. Kostja on väitnud, et tal polnud võimalust 2,5 kuu jooksul hagejaga kontakti saada. See väide ei vasta absoluutselt tõele.

Hageja seadusliku esindaja seletuse kohaselt kuni käesoleva vaidluseni leidis hageja AN’iga alati üksmeele. Hageja remontis seda autot ka 2005. aastal. Kostjaga on ka kokku leppinud, et nad võivad hagejale maksta osade kaupa, hageja andis kostjale isegi pikema tähtaja arvete tasumiseks. Pärast seda tekkinud olukorda saatis hageja kostjale 3 kirja. Varuosi ostis hageja selle sõiduki tarbeks 100 000 krooni eest. AN on hageja seadusliku esindajaga alati ühendust saanud, kui on seda soovinud. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja esindajad, tunnistaja ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Kohus on tuvastanud, et hageja ja kostja vahel sõlmiti 25.11.2003. a teenindusleping, mille alusel hageja teostas kostja transpordivahenditele remont- ja hooldustöid (tl 6). Vastavalt lepingu p-le 4 kohustus kostja tasuma hagejale esitatud arvete alusel. 07.10.2006. a andis kostja hagejale ülevaatuseks ja remonttööde teostamiseks veoauto XXX (tl 7). 21.12.2006. a võttis kostja hagejalt töö vastu. Vastavalt lepingu p-le 4 kohustus kostja tasuma vastavalt esitatud arvetele. Hageja esitas kostjale arve nr 809 (12.12.2006. a) summas 77 809.45 krooni – ettemaks 28 000 krooni arvelt 741 = kokku summas 49 809.45 krooni (tl 8, 41) ja arve 843 (21.12.2006. a) summas 40 232.25 krooni (tl 9, 42). A OÜ esitas kostjale varuosade eest arve nr A001617 summas 18 605 krooni (tl 10-11, 43-44). 19.01.2007. a loovutas A OÜ nõude kostja vastu hagejale (tl 13). Pooled ei vaidle selle üle, et hageja soetas kostja veoautole kokkuleppel kostja esindaja AN kasutatud käigukasti R 1 400 maksumusega 23 728.80 krooni, millele lisandub käibemaks. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et kokkuleppel kostja esindaja AN teostas hageja veoautole hüdroõli paagi keevitustöö maksumusega 2 100 krooni, millele lisandub käibemaks. Kostja aktsepteerib arvel 843 nr 10 all olevat tööd mahus 21,2 tundi (arvestades, et hüdroõlipaagi keevituse kohta on hageja kostjale väljastanud arve nr 809). Kostja on nõus tasuma hagejale arve nr 843 alusel 6 360 krooni, millele lisandub käibemaks. Kostja aktsepteerib hageja poolt esitatud arve/saatelehel nr A001617 tooteid nr 1 kuni 4 summas 4 827.09 krooni, millele lisandub käibemaks. Kokku tunnistab kostja hageja nõuet summas 15 678.76 krooni. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on kohustatud tasuma ka ülejäänud arvetel nr 809 ja 843 ning arve/saatelehel nr A001617 märgitud tööde ja varuosade eest kokku summas 92 967.31 krooni ja kas hagejal on õigus nõuda arvete tasumisega viivitamise eest 48 891.02 krooni. Vastavalt VÕS § 635 lg-le 1 kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Võlaõigusseaduse § 639 lg 1 järgi võib töövõtulepinguga kokku leppida töö eelarves, mis on töövõtjale kas siduv või mittesiduv. Sellise kokkuleppe puudumisel eeldatakse, et eelarve on siduv. Kostja vastuväite kohaselt andis ta hagejale heakskiidu hankida veoautole kasutatud käigukast. Käigukasti soetamiseks ja vahetamiseks tasus kostja hagejale 28 000 krooni. Hüdroõlipaagi keevituse, piduriklotside vahetuse ja stabilisaatorivarraste paigaldamiseks hageja kalkulatsiooni ei koostanud, seega tuleb kostja hinnangul lähtuda VÕS § 637 lg 1, mille kohaselt kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Kostja leiab, et lähtuma peaks VOÜ teenindusjuhi suulisest seletusest (tl 35, 39-40).

Kohtu hinnangul ei saa hageja poolt teostatud tööde hinna osas lähtuda kolmanda isiku poolt antud suulisest seletusest. Kohtule on esitatud V OÜ seisukoht kostja järelepärimisele. VOÜ kinnitab, et täitis üksnes hageja poolt esitatud varuosa tellimust ning remonttöödele VOÜ hinnangut anda ei saa. Kostja ei ole VOÜ poole kirjaliku järelepärimisega pöördunudki (tl 62-63). Kohtu hinnangul kajastub ka hageja poolt kostjale esitatud arvetel ja A OÜ arve/saatelehel remonttööde ning varuosade mõistlik ja turuhinnale vastav tasu. Vastavalt VÕS § 29 lg-le 1 lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui leping on lepingupoolte kokkuleppel sõlmitud teatud vormis, ei pea VÕS § 13 lg 2 järgi seda vormi lepingu muutmisel järgima, kui lepingust ei tulene teisti. Pooltevahelise teeninduslepingu p 3 kohaselt võttis hageja tellimusi teenustöödele või varuosadele ainult kostja poolt selleks kirjalikult volitatud isikutelt. Vastavalt lepingu lisale nr 1 oli kostja esindajaks tellimuse esitamisel juhatuse liige AN. Kohtu hinnangul on väär kostja väide, et lepiti kokku üksnes kasutatud käigukasti soetamine ja vahetamine, kuna käigukasti soetamiseks oli teostatud ettemaks summas 28 000 krooni, muude teostatud tööde osas on hageja tegutsenud käsundita asjaajana. Kohus on seisukohal, et VÕS § 637 lg 1 ei tulene, et töövõtulepingu saab lugeda sõlmituks üksnes siis, kui on koostatud vastav kalkulatsioon. Käesolevas vaidluses tuleb teostatud töödele hinnangu andmisel lähtuda 25.11.2003. a teeninduslepingust ning selle alusel sõlmitud suulisest kokkuleppest. Teeninduslepingu p-st 3 tuleneb üksnes nõue, et tellija peab tellimuse andjat olema kirjalikult volitanud, tellimusele endale kirjaliku vormi nõuet pooled seadnud ei ole. Seega võis tellimust anda igas vormis, s.h. suuliselt. Kostja seadusliku esindaja seletuse kohaselt oli hageja ja kostja telefoni teel suhtlemine poolte vahel väljakujunenud tava ning kostja esindaja sai hageja esindajaga igal ajal ühenduse. Kostja poolt tellitud tööd kajastuvad ka 07.10.2006. a tellimuskviitungil, mille kohaselt on veoautole tellitud eesmise stabilisaatori remont, esitelje pidurite remont, käigukasti remont, õli taseme anduri kontroll, tagatulede kontroll, hüdroõli paagi remont, tuuleklaasi pesu, vasaku tahavaate peegli klaas, reduktoris õli taseme kontroll (tl 7). Kohus ei nõustu kostjaga selles, et hageja teostas tööd omavoliliselt. Tunnistaja ütluste kohaselt kostja esindajad käisid kohapeal autoremonditöökojas vähemalt kaks korda, kui hageja oli uue käigukasti autolammutusest tellinud. Ka pärast defekteerimist tuli autoomanik kohale. Defekteerimine tähendab tunnistaja ütluste kohaselt seda, et käigukast võetakse täiesti lahti. Tunnistaja rääkis kostja esindajale, mis autol viga on. VÕS § 644 lg 1 kohaselt tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Kohtu hinnangul oli kostja esindajal majandus- ja kutsetegevuses tegutseva isikuna täielik ülevaade teostatavatest remonttöödest ning kostja esindajal oli soovi korral võimalik neist ka keelduda juhul kui ta nägi ,et teostatakse töid, mida tellitud ei olnud. Kostja esindaja töö lepingutingimustele mittevastavusest hagejale ei teatanud ning lasi remonttööd lõpetada. VÕS § 637 lg 4 järgi kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või kui loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Kostja võttis 21.12.2006. a hagejalt töö vastu. Pretensioone kostja hagejale tööde ega varuosade osas ei esitanud. 08.01.2007. a keeldus kostja hagejale tööde ning varuosade eest tasumast, seades küsimuse alla hageja kompetentsuse, vastutuse, tehtud tööde mahu ja garantii (tl 12). VÕS § 644 lg 3 kohaselt kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele

mittevastavusele tugineda. Kohtu hinnangul on hageja tasunõue muutunud sissenõutavaks ning kostjal ei ole õigust tugineda töö lepingutingimustele mittevastavusele. 08.01.2007. a kiri hagejale on üldsõnaline ning ei sisalda viidet ühelegi konkreetsele puudusele hageja töös. TsMS § 138 lg 1 kohaselt õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida hea usus. 01.02.2007. a oli hageja nõus käigukasti omal kulul uuesti defekteerima ja taastama veoauto remondieelse olukorra, juhul kui kostja ei võta teostatud remonttööde tellimist õigeks (tl 61). Kostja keeldus varuosade tagastamisest ning märtsis 2006. a kostja võõrandas vaidlusaluse veoauto. Kohtu hinnagul ei ole kostja käitunud heas usus. Hageja ostis kostja veoautole varuosi 100 000 krooni eest. Suures mahus teostatud remonttööd ja uued varuosad tõstsid kohtu hinnangul kahtlemata veoauto müügihinda. Tunnistaja ütluste kohaselt sai veoauto ka garantii. Kostja seletuse kohaselt oli veoautode müük äriühingu strateegiline otsus, müüdi kõik äriühingu sõidukid, et neid tulevikus rentida. Kohus on seisukohal, et tellitud remonttööd olid seotud kostja sooviga müüa sõiduk võimalikult suurt tulu tooval viisil. Kostja on alusetult jätnud tasumata remonttööde ja varuosade eest ka osas, milles ta hageja tasunõuet aktsepteerib. Eeltoodu alusel on põhendamatud kostja väited hageja pahausklikku käitumise kohta pooltevahelise lepingu täitmisel. Kostjal on võlaõigusseaduse ja pooltevahelise lepingu järgi kohustus tasuda tehtud tööde eest, seega tuleb temalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 108 646.70 krooni. Kuna kostja on arvete maksmisega hilinenud, tuleb kooskõlas teeninduslepingu p-ga 5 ja VÕS § 94 lg-ga 1 mõista välja kostjalt välja ka viivis 48 891.02 krooni. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud (s.h hageja õigusabikulud ja tunnistajatasu) täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.