Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

varuosade soetamise osas. Hageja täitis oma lepingulised kohustused. Kostjale anti sõiduk üle 21.12.2006 remondituna. Kostja võttis tööd vastu. Kostja ei esitanud pretensioone töö kvaliteedi, remondi mahu, aja ega kooskõlastamatuse kohta. Hageja seaduslik esindaja suhtles vahetult kostja esindaja Ants Naariga telefoni teel. Kalkulatsiooni eelnev tegemine ei olnud reaalne. Hageja teenindab kostjat alates 2003. Kunagi pole hageja koostanud eelnevalt kalkulatsiooni, tööd tehti telefoni teel kokku leppides. Varuosi ostis hageja konkreetse sõiduki tarbeks 100 000 krooni eest. Ants Naar on hageja seadusliku esindajaga alati ühendust saanud, kui on seda soovinud. Hageja esitas kostjale arve nr 809 (12.12.2006) summas 77 809,45 krooni miinus ettemaks 28 000 krooni arvelt 741, kokku 49 809,45 krooni ja arve 843 (21.12.2006) summas 40 232,25 krooni. Arvete nr 809 ja 843 alusel võlgneb kostja hagejale 90 041,70 krooni. Alfatrucks OÜ esitas kostjale varuosade eest arve nr A001617 summas 18 605 krooni. Kostja ei ole arvet tasunud. 19.01.2007 loovutas Alfatrucks OÜ nõude kostja vastu hagejale. Hageja palus kostjalt välja mõista võlgnevuse 108 646,70 krooni ning viivised 48 891,02 krooni. Kostja vastuväited Kostja käis sõidukiga Volvo FL 10 hageja juures remonttöid tegemas alates 2005.a 25.11.2003 sõlmitud teeninduslepingu alusel. 2006 sügisel tekkis sõiduki käigukastil probleem. Hageja hinnangul ei olnud käigukasti võimalik remontida ja see tuli välja vahetada. Kostja viis sõiduki hageja juurde remonti 07.10.2006. Kostjal ei olnud võimalik hagejaga 2,5 kuu jooksul ühendust saada. Hageja väljastas kostjale teostatud remonttööde eest arve nr 809 summas 77 809,45 krooni, millest oli maha arvestatud ettemaks 28 000 krooni, ja arve summas 40 232,25 krooni. OÜ Alfatrucks esitas kostjale arve nr A001617 summas 18 605 krooni. 19.01.2007 sai kostja teate nõude loovutamise kohta. 08.01.2007 esitas kostja hagejale pöördumise, milles vaidles arvetele vastu. Hageja teostas tööd omavoliliselt remonttööde mahtu ja hinda kooskõlastamata. Kostja andis heakskiidu hankida sõidukile kasutatud käigukast, lisaks soovis kostja hüdroõlipaagi keevitust, esimeste piduriklotside vahetust ja stabilisaatorivarraste paigaldust. Viimati nimetatud teenuste osutamiseks ei koostanud hageja kalkulatsiooni. Kostja hageja teostatud tööde akti enne remonttööde teostamist ei näinud ja seda hagejaga ei kooskõlastanud. Tegemist on hageja poolt käsundita asjaajamisega. Hageja ja kostja leppisid kokku ainult käigukasti hinnas ja vahetuses, milleks oli 28 000 krooni. Kostja ei soovinud käigukasti remonti hageja teostatud ulatuses. Kostjal puudub ülevaade, mis ulatuses töid teostati. Hageja käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega. 07.10.2006-19.12.2006 ei saanud kostja ühendust hageja seadusliku esindajaga. Hageja esindaja ei viibinud kunagi kohal. Sõiduk oli hageja juures 2,5 kuud. Kostja aktsepteerib arvet nr 809 osaliselt - kostja aktsepteerib rea nr all 26 toodud käigukasti soetamist summas 23 728,80 krooni, millele lisandub käibemaks ja nr 27 all hüdroõli paagi keevitustöid summas 2100 krooni, millele lisandub käibemaks, kokku lisaks tasutud 28 000 kroonile 2478 krooni. Kostja aktsepteerib arvet nr 843 osaliselt. Kostja aktsepteerib rea nr 10 all olevat tööd mahus 21,2 tundi (hüdroõlipaagi keevituse kohta väljastas hageja kostjale arve nr 809). Kostja on nõus tasuma hagejale arve nr 843 alusel 6360 krooni, millele lisandub käibemaks, kokku 7504,80 krooni. Kostja aktsepteerib arvet/saatelehte nr A001617 osaliselt. Kostja aktsepteerib arvel tooteid nr 1-4 summas 4827,09 krooni, millele lisandub käibemaks, kokku 5695,96 krooni. Kostja ei aktsepteeri viivise nõuet. Kostja on nõus tasuma tellitud remonttööde eest lisaks juba tasutud 28 000 kroonile 15 678,76 krooni. Maakohtu otsuse põhjendused Harju Maakohus rahuldas hagi ja mõistis Ehitustransport OÜ-lt välja võlgnevuse 108 646,70 krooni ning viivised 48 891,02 krooni Alfatre Cargo OÜ kasuks. Kohus jättis menetluskulud Ehitustransport OÜ kanda.

2(7)

Hageja ja kostja sõlmisid 25.11.2003 teeninduslepingu, mille alusel hageja teostas kostja transpordivahenditele remont- ja hooldustöid. Vastavalt lepingu p-le 4 kohustus kostja tasuma hagejale esitatud arvete alusel. 07.10.2006 andis kostja hagejale ülevaatuseks ja remonttööde teostamiseks veoauto Volvo FL 10. 21.12.2006 võttis kostja hagejalt töö vastu. Hageja esitas kostjale arve nr 809 (12.12.2006) summas 77 809,45 krooni, millest oli maha arvutatud ettemaks 28 000 krooni arvelt 741, kokku 49 809,45 krooni ja arve 843 (21.12.2006) summas 40 232,25 krooni. Alfatrucks OÜ esitas kostjale varuosade eest arve nr A001617 summas 18 605 krooni. 19.01.2007 loovutas Alfatrucks OÜ nõude kostja vastu hagejale. Vaidlus puudub, et hageja soetas kokkuleppel kostja esindaja Ants Naariga kasutatud käigukasti hinnaga 23 728,80 krooni, millele lisandub käibemaks ja teostas hüdroõlipaagi keevitustöö maksumusega 2 100 krooni, millele lisandub käibemaks. Kostja aktsepteeris arvel 843 nr 10 all olevat tööd mahus 21,2 tundi (arvestades, et hüdroõlipaagi keevituse kohta väljastas hageja kostjale arve nr 809). Kostja nõustus tasuma arve nr 843 alusel 6 360 krooni, millele lisandub käibemaks. Kostja aktsepteeris arve/saatelehel nr A001617 tooteid nr 1-4 summas 4 827,09 krooni, millele lisandub käibemaks. Kokku tunnistas kostja hageja nõuet summas 15 678,76 krooni. Hageja poolt teostatud tööde hinna osas ei saa lähtuda kolmanda isiku Volvo Estonia OÜ teenindusjuhi antud suulisest seletusest (tl 35, 39-40). Kohtule esitati Volvo Estonia OÜ seisukoht kostja järelepärimisele. Volvo Estonia OÜ kinnitab, et täitis hageja esitatud varuosa tellimust ning remonttöödele hinnangut anda ei saa. Kostja ei ole Volvo Estonia OÜ poole kirjaliku järelepärimisega pöördunud (tl 62-63). Hageja poolt kostjale esitatud arvetel ja Alfatrucks OÜ arve/saatelehel kajastub remonttööde ning varuosade mõistlik ja turuhinnale vastav tasu. Teeninduslepingu p 3 kohaselt võttis hageja tellimusi teenustöödele või varuosadele ainult kostja poolt selleks kirjalikult volitatud isikutelt. Vastavalt lepingu lisale 1 oli kostja esindajaks tellimuse esitamisel juhatuse liige Ants Naar. Väär on kostja väide, et lepiti kokku üksnes kasutatud käigukasti soetamine ja vahetamine ning muude tööde osas tegutses hageja käsundita asjaajana. VÕS § 637 lg-st 1 ei tulene, et töövõtulepingu saab lugeda sõlmituks üksnes siis, kui on koostatud vastav kalkulatsioon. Teostatud töödele hinnangu andmisel tuleb lähtuda 25.11.2003 teeninduslepingust ning selle alusel sõlmitud suulisest kokkuleppest. Teeninduslepingu p-s 3 tellimusele kirjaliku vormi nõuet pooled ei seadnud. Seega võis tellimust anda mh suuliselt. Kostja seadusliku esindaja seletuse kohaselt oli hageja ja kostja telefoni teel suhtlemine poolte vahel väljakujunenud tava ning kostja esindaja sai hageja esindajaga igal ajal ühenduse. Kostja tellitud tööd kajastuvad ka 07.10.2006 tellimus-kviitungil, mille kohaselt on veoautole tellitud eesmise stabilisaatori remont, esitelje pidurite remont, käigukasti remont, õli taseme anduri kontroll, tagatulede kontroll, hüdroõli paagi remont, tuuleklaasi pesu, vasaku tahavaate peegli klaas, reduktoris õli taseme kontroll. Hageja ei teostanud töid omavoliliselt. Tunnistaja ütluste kohaselt käisid kostja esindajad autoremonditöökojas vähemalt kaks korda, kui hageja tellis autolammutusest käigukasti. Ka pärast defekteerimist (tunnistaja ütluste kohaselt - käigukast võetakse täiesti lahti) tuli autoomanik kohale. Tunnistaja rääkis kostja esindajale, mis autol viga on. Kostja esindajal oli majandus- ja kutsetegevuses tegutseva isikuna ülevaade teostatavatest remonttöödest ning kostja esindajal oli soovi korral võimalik neist keelduda, kui ta nägi, et teostatakse töid, mida ei tellitud. Kostja esindaja töö lepingutingimustele mittevastavusest hagejale ei teatanud ning lasi remonttööd lõpetada. Kostja võttis 21.12.2006 hagejalt töö vastu. Pretensioone kostja hagejale tööde ega varuosade osas ei esitanud. 08.01.2007 keeldus kostja hagejale tööde ning varuosade eest tasumast, seades küsimuse alla hageja kompetentsuse, vastutuse, tehtud tööde mahu ja garantii. Hageja tasunõue on

3(7)

muutunud sissenõutavaks ning kostjal ei ole õigust VÕS § 644 lg 3 kohaselt tugineda töö lepingutingimustele mittevastavusele. 08.01.2007 kiri hagejale on üldsõnaline ning ei sisalda viidet ühelegi konkreetsele puudusele hageja töös. 01.02.2007 nõustus hageja käigukasti omal kulul uuesti defekteerima ja taastama veoauto remondieelse olukorra, kui kostja ei võta teostatud remonttööde tellimist õigeks. Kostja keeldus varuosade tagastamisest. Märtsis 2006 kostja võõrandas vaidlusaluse veoauto. Kostja ei käitunud heas usus. Hageja ostis kostja veoautole varuosi 100 000 krooni eest. Suures mahus teostatud remonttööd ja uued varuosad tõstsid veoauto müügihinda. Tunnistaja ütluste kohaselt sai veoauto garantii. Kostja seletuse kohaselt oli veoautode müük äriühingu strateegiline otsus, müüdi kõik äriühingu sõidukid, et neid tulevikus rentida. Tellitud remonttööd olid seotud kostja sooviga müüa sõiduk võimalikult suurt tulu tooval viisil. Kostja jättis alusetult tasumata remonttööde ja varuosade eest ka osas, milles ta hageja tasunõuet aktsepteerib. Põhjendamatud on kostja väited hageja pahauskliku käitumise kohta lepingu täitmisel. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus 108 646,70 krooni. Kuna kostja on arvete maksmisega hilinenud, tuleb kooskõlas teeninduslepingu p-ga 5 ja VÕS § 94 lg-ga 1 mõista välja kostjalt välja viivis 48 891,02 krooni. Apellatsioonkaebuse põhjendused Ehitustransport OÜ palus apellatsioonkaebuses otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi osaliselt rahuldamata. Pooltevahelise lepingu p-d 1 ja 4, kust tulenevad poolte kohustused, ei reguleeri, kuidas toimub konkreetsete tööde tellimine. Teeninduslepingu näol ei ole tegemist töövõtulepinguga VÕS § 635 lg 1 mõistes. Konkreetsete tööde teostamiseks ning tööde hinna osas sõlmisid pooled alati eraldi kokkuleppe. Iga töö jaoks, mida kostja hagejalt tellis, pidi olema sõlmitud eraldi töövõtuleping. Hageja väitis, et ta sõlmis kostjaga telefoni teel kokkuleppe kostja sõidukile teostatavate tööde osas, ulatuses, mis vastas esitatud arvetele. Kostja sellist kokkulepet ei sõlminud. Kostja soovis soetada sõidukile kasutatud käigukasti, teostada sõidukil hüdroõlipaagi keevituse, esimeste piduriklotside vahetuse ja stabilisaatorivarraste paigalduse. Kostja ei soovinud, et hageja käigukasti remondiks. 15.10.2007 kohtuistungil küsis kostja hagejalt, mida hageja soovib tellimuskviitungiga tõendada. Hageja vastas, et tegemist on tööde teostamise kohta käiva lehega, mida täidab lukksepp. See on firmasisene tööleht. Seega ei ole tellimuskviitungil kajastatud mitte tööd, mida väidetavalt kostja tellis, vaid tööd, mida hageja töötajad tegid. Tellimuskviitungil ei ole kostja allkirja, mis kinnitaks, et kostja tellis tellimiskviitungil olevad tööd. Kostja tellimuskviitungit ka hiljem heaks ei kiitnud. Kostja nägi tellimuskviitungit alles 2007 kevadel. Kohus hindas tõendit ebaõigesti. Kostja hageja pakkumusega ei nõustunud. 21.12.2006 käis kostja töötaja sõidukil järel. Hageja andis üle ainult sõiduki võtmed, teostatud tööde akti ega arveid hageja ei andnud. Tööde üleandmise akti ei ole hageja kostjale andnud siiani. Kostjani jõudsid hageja 12.12.2006 arve nr 809 ja 21.12.2006 arve nr 843 alles ca nädal pärast sõiduki kättesaamist. Enne seda ei olnud kostjale teada, mida sõiduki juures lisaks töödele, mida kostja tellis, veel tehti. Arvete jõudmisel kostjani esitas kostja 08.01.2007 hagejale pretensiooni teostatud tööde mahu osas ning teavitas hagejat, et ei aktsepteeri arveid. Kuivõrd arvetelt ei nähtunud, milliseid töid tehti, ei olnud kostjal võimalust konkreetseid lepingutingimustele mittevastavaid töid kirjeldada. Kostja ei vaidlustanud töid, mida ta hagejalt tellis.

4(7)

Kostja käis remondiperioodi jooksul remonditöökojas kahel korral, saamaks teada, millal remonditööd lõpetatakse. Kostja ei kohtunud kordagi hageja esindajaga, kes ei viibinud remonditöökojas kummalgi korral. Hageja töölised väitsid, et remont venib seetõttu, et ei ole vajalikke varuosi, puuduvad tööriistad ning sõidukit remontiv lukksepp on haige. Kui kostja sõidukit hageja remonditöökojas vaatamas käis, sõidukil remonttöid ei teostatud. Sõiduk oli remonditöökoja hoovil. Ebaõige on kohtu väide, et kostjal oli ülevaade, milliseid töid lisaks tellituile sõidukile teostati. Kui kostja oleks teadnud, et hageja teostab töid, mida kostja ei tellinud, oleks ta käskinud hagejal tööd koheselt lõpetada. Kostja ei pöördunud hageja poole selleks, et tõsta sõiduki müügihinda. Lisaks käigukasti probleemile soovis kostja teostada töid, mis olid hädavajalikud sõiduki normaalseks kasutamiseks. Istungi protokollist nähtub, et hageja tööline (tunnistaja) väitis, et sõiduk sai garantii. Väide on paljasõnaline. Kostja ei saanud hagejalt ühtegi dokumenti, mis tõendaks sõidukil või mõnel selle osal garantii olemasolu. Kostja hagejalt garantiid ei soovinud. Kostjal oli soov sõiduk võõrandada juba enne remonti. Ebamõistlik on olukord, kus sõidukile tellitakse kasutatud käigukast hinnaga 28 000 krooni ning seejärel teostatakse käigukastile remont ulatuses, mis muudab kasutatud käigukasti uuest kallimaks. Kostja pakkus, et tasub hagejale tellitud tööde eest lisaks tasutud 28 000 kroonile 15 678,76 krooni. 07.07.2008 esitatud selgitustes selgitas apellant, et ta soovib maakohtu otsuse tühistamist osaliselt põhinõude 92 967,94 krooni ja viivise väljamõistmise osas. Vastus apellatsioonkaebusele Alfatre Cargo OÜ ei nõustunud apellatsioonkaebuse väidetega ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Kuna kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid, siis tulenevalt TsMS 654 lg-st 6 kolleegium neid ei korda. Maakohus on õigesti kohaldanud VÕS ptk 36 sätteid. Hageja poolt Alfatrucks OÜ-lt omandatud nõuet on pooled käsitlenud koos hageja nõudega ja selle osas on kostja väitnud ainult, et osa arvel olevatest varuosadest ei ole tema poolt tellitud, kusjuures nõustus ta tasuma 5 695,96 krooni. Maakohus on kooskõlas poolte seiskohtadega Alfatrucks OÜ nõude koos hageja nõudega lahendanud. Õige on kaebuse väide, et poolte vahel 25.11.2003 sõlmitud leping ei ole töövõtuleping konkreetse remondi teostamiseks või teenuse osutamiseks. Tegemist on raamlepinguga, mis reguleerib pooltevahelisi üldisi suhteid kostja sõidukite teenindamisel ja remontimisel hageja poolt. Maakohus ei ole vaidlustatud otsuses väitnud vastupidist. Lepingu p. 3 järgi pidi hagejale konkreetsed tellimused tööks või varuosade paigaldamiseks esitama kostja poolt selleks volitatud isik, juhatuse liige Ants Naar. Vaidlust ei ole selles, et 07.10.2006 andis kostja hagejale ülevaatuseks ja remonttööde teostamiseks veoauto Volvo FL 10. Ants Naari poolt tellimuse esitamisel ja hageja poolt selle täitmiseks võtmisel sõlmiti igakordselt suuliselt kokkulepe konkreetse töö teostamiseks. Töö eest tasumine pidi toimuma vastavalt lepingu p-le 4 hageja poolt esitatud arvete alusel. Kuna poolte vahel olid pikaajalised ärisuhted, siis VÕS § 25 lg 1 järgi tuli arvestada poolte vahel väljakujunenud tavasid. Poolte seletustest ei tulene, et pooled oleksid eelnevalt konkreetseid töid kokku leppinud muul viisil kui suuliselt. Vaidlust ei ole, et pruugitud käigukasti soetamise

5(7)

maksumuses 28 000 krooni oli poolte vahel kokkulepe, kuid ülejäänud tööde osas enne nende teostamist konkreetset hinnakokkulepet sõlmitud ei olnud. Maakohtu sellekohased järeldused on õiged ja kaebuse väited ei anna alust teistsuguseks järelduseks. Ebatäpne on apellandi väide, et ta soovis ainult soetada kasutatud käigukasti, kuid ei palunud seda remontida. Tunnistaja Margus Mägi, kes auto remonti teostas, seletuse kohaselt, oli kostja esindaja informeeritud auto riketest ja kostja nõusolekul võeti romulast ostetud kasutatud käigukast enne autole paigaldamist lahti, kontrolliti ja pandi uuesti kokku. Seega oli kostja teostatavatest töödest teadlik. Kostja poolt loetletud tööd: käigukasti vahetus, hüdroõlipaagi keevitus, esimeste piduriklotside vahetus ja stabilisaatorivarraste paigaldus ning nende tööde teostamiseks vajalikud materjalid kajastuvad ka hageja sisemises töökorralduses kasutataval tellimus-kviitungil. Maakohus ei ole tellimus-kviitungi järgi tuvastanud, milliseid töid kostja tellis, vaid seda, mida hageja oli auto remontimisel teinud ja tuvastanud, et need tööd olid kooskõlas kostja poolt tellituga. Kostja poolt nimetatud töödele on lisandunud ainult pisiremont, mis tavaliselt tehakse hoolduse käigus, näiteks tagatulede kontroll, tahavaatepeegli klaasi asendamise ja muu taoline, mis on vajalik auto kasutamiseks, ning tööd, mis olid seotud kostja poolt tellitud töödega, näiteks käigukasti vahetusel käigukasti õli ja käigukasti ning siduri üksikute detailide vahetus. Juhul, kui oleks teostatud hageja poolt töid, mida ei olnud kostja tellinud, oleks kostjal, kellel oli tööde teostamisest ülevaade, võimalik nendest keelduda. VÕS § 638 kohaselt on tellija kohustatud töö vastu võtma, kui nii oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Pooled ei olnud kokku leppinud, et teostatud remonttööd oleks tulnud üle anda aktiga, Seega oli piisav, kui kostja töötaja sai kätte auto koos võtmetega. Apellandi väidete kohaselt sai ta alles pärast arvete saamist teada, mille eest ta peab tasuma. Kolleegium leiab, et isegi kui arvestada, et kostja sai väidetavalt ilma kokkuleppeta tehtud töödest teada pärast arvete saamist, ei ole ta sellest teatanud hagejale viisil, mis vastaks VÕS § 644 lg-s 2 sätestatule. 08.01.2007 kostja poolt esitatud pretensioonis on väidetud, et kostja soovis ainult käigukasti asendamist ja seal ei ole täpselt kirjeldatud, millised arvetel toodud osad või tehtud tööd ei ole kokkuleppele vastavad. VÕS § 644 lg 3 sätestab, et kui majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul ei ole töö mittevastavust piisavalt täpselt kirjeldatud, siis ei või tellija töö lepingu tingimustele mittevastavusele tugineda. Apellant on väitnud, et ka arvetelt ei nähtunud, milliseid töid täpselt teostati. Asja eelneval menetlusel maakohtus ei ole apellant seda väitnud ja kaebuses ei ole ta uue väite esitamist põhjendanud, mistõttu jätab kolleegium väite TsMS § 652 lg 4 järgi tähelepanuta. Apellant on kaebuses väitnud, et remondi ajal käis tema esindaja hageja juures kahel korral, et selgitada, millal remonttööd lõpetatakse, kuid hageja esindajaga ta ei kohtunud, sõidukil remonttöid ei teostatud ning hageja töölised väitsid, et remont venib. Apellandi väited ei anna alust teha järeldust, et hageja ei teostanud kokkulepitud töid. Juhul, kui kostja esindaja ei saanud täpset ülevaadet töödest, oleks ta saanud selgitada kohapeal, kas ja millised tööd on teostatud. Lisaks sellele ei ole apellandi väited tõendatud ja on vastuolus tunnistaja Margus Mägi ütlustega. Apellant on kaebuses väitnud, et maakohtu järeldus, mille kohaselt lasi ta autot remontida selleks, et see kõrgema hinnaga müüa, on ebaõige. Kolleegium leiab, et eeltoodud asjaolu ei ole oluline asja lahendamiseks, samas ei ole vaidlust selle üle, et pärast remonti auto võõrandati ja ka apellant ise on selgitanud, et auto võõrandamise soov oli tal juba enne remonti. Apellant väitis, et ebamõistlik on olukord, kus sõidukile tellitakse ainult kasutatud käigukast, kuid tegelikud remonttööd muudavad käigukasti kallimaks, kui oleks olnud uus. Kolleegium leiab, et apellandi väide on ebatäpne. Lisaks käigukasti vahetusele on apellant tellinud ka muid töid ja

6(7)

apellant ei ole arvestanud sellega, et käigukasti paigaldamine autole nõuab lisatöid ja selleks kulub materjale ja tarvikuid. Seega ei saanud apellant arvestada käigukasti vahetamisel ainult käigukasti maksumusega. Vastavalt VÕS § 637 lg-le 4 ja lepingu p-le 4 pidi kostja tasuma hagejale pärast arve esitamist arvel märgitud tähtajaks. Kostja seda teinud ei ole. Seega on maakohus õigesti nõude arvete järgi tasumisele kuuluva väljamõistmiseks rahuldanud. Kuna kostja ei olnud maksekohustust kokkulepitud ajal täitnud, on maakohus õigesti välja mõistnud viivise. Viivis kuulub väljamõistmisele VÕS § 113 lg 1 ja lepingu p 5 järgi. Maakohus on otsuses ekslikult viidanud VÕS § 94 lg-le 1. Viivise arvutusele ei ole kostja vastu vaielnud ega vaidlustanud seda ka apellatsioonkaebuses, mistõttu ei kontrolli kolleegium viivise arvestust. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb TsMS § 162 lg 1 järgi apellatsiooniastmes kantud menetluskulud jätta apellandi kanda.

Gaida Kivinurm

Margo Klaar

Urmas Reinola

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.