AS hagi Riigi Kinnisvara AS ja KT vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 3. juuli 2017. a määrus menetlusabi taotluse lahendamise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AS (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja I Riigi Kinnisvara AS (registrikood 10788733) Kostja II KT (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 3. juuli 2017. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta AS 5. juuli 2017. a taotlus tõendi vastuvõtmiseks rahuldamata.
3.Määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata (TsMS § 191 lg 1 lause 2).
Asjaolud
1.4. juunil 2017. a esitas AS (hageja) Pärnu Maakohtule hagiavalduse, nõudes Riigi Kinnisvara AS-lt (kostja I) väärtushinnangute ümberlükkamist ning KT-lt (kostja II) mittevaralise kahju hüvitamist. Hagiavalduse kohaselt algatati hageja avalduse alusel tsiviilasjas nr 2-17-2828 menetlus võlgade ümberkujundamiseks, milles kostja Riigi Kinnisvara AS esindaja KT koostas 25. aprilli 2017. a kirjaga Riigi Kinnisvara AS seisukoha võlgade ümberkujundamise avaldusele. Hageja hinnangul on KT poolt kohtule teadlikult esitatud võlgniku väärikust solvavaid ja halvustavaid hinnanguid, mis kahjustavad hageja mainet ja võivad mõjutada võlgade ümberkujundamiskava kinnitamata jätmist. TsMS § 217 lg-st 6 tulenevalt loetakse esindaja käitumine ja teadmine võrdseks Riigi Kinnisvara AS käitumise ja teadmisega. Hagiavalduses
nimetas hageja hagi hinnaks 7000 eurot. Koos hagiavaldusega esitas hageja kohtule menetlusabi taotluse, milles palus vabastada teda riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel.
2.Pärnu Maakohus keeldus 7. juuni 2017. a määrusega hagi menetlusse võtmisest ning edastas tsiviilasja kohtualluvuse järgi lahendamiseks Harju Maakohtule.
3.Harju Maakohus jättis 29. juuni 2017. a määrusega hagi selles esinevate puuduste tõttu käiguta ning andis hagejale puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Kohus hoiatas hagejat, et kui hageja kohtu määratud tähtpäevaks hagiavalduses esinevaid puudusi ei kõrvalda, jätab kohus menetlusabi taotluse rahuldamata ja hagiavalduse menetlusse võtmata.
4.2. juulil 2017. a esitas hageja kohtule menetlusdokumendi, milles palus Riigi Kinnisvara AS-i kohustamist ebaõigete faktiväidete parandamiseks ning KT kohustamist ebakohaste väärtushinnangutega põhjustatud mittevaralise kahju hüvitamiseks ja ebaõigete faktiväidete esitamisega põhjustatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Maakohtu määrus
5.3. juuli 2017. a määrusega jättis Harju Maakohus hageja taotluse menetlusabi saamiseks rahuldamata, kohustas hagejat tasuma riigilõivu 600 eurot 10 päeva jooksul määruse jõustumisest ja hoiatas, et jätab riigilõivu tasumata jätmisel hagi menetlusse võtmata.
6.TsMS § 181 lg 1 p 2 näeb ette, et menetlusabi antakse, kui on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Kooskõlas TsMS § 181 lõikega 2 eeldatakse menetluses osalemise edukust siis, kui taotlus, mille esitamiseks menetlusabi taotletakse, on õiguslikult veenvalt põhjendatud ja faktiliselt põhistatud.
7.Kohus leidis, et hageja nõue ei ole veenvalt põhjendatud ega faktiliselt põhistatud. Vaatamata kohtu selgitustele ei ole hageja kõrvaldanud hagiavalduses esinevaid puudusi. Kohus selgitas hagejale vajadust välja tuua, kas tema poolt vaidlustatud lausete näol on tegemist faktiväidete või väärtushinnangutega ja vajadust põhistada, milles seisneb iga vaidlustatud faktiväite ebaõigsus. Kohus selgitas hagejale vajadust välja tuua, milles seisneb kummalegi kostjale etteheidetav õigusvastane tegu ning millisel alusel esitab hageja eraldiseisva nõude Riigi Kinnisvara AS lepingulise esindaja vastu.
8.2. juulil 2017. a esitas hageja kohtule menetlusdokumendi, milles esitas Riigi Kinnisvara AS vastu ebaõigete faktiväidete parandamise nõude ning kaks mittevaralise kahju hüvitamise nõuet kostja KT vastu. Vaatamata kohtu selgitustele ei ole hageja välja toonud, miks on tema poolt nimetatud faktiväited ebaõiged. Hagiavalduses ei ole selgitatud, miks esitab hageja kostja Riigi Kinnisvara AS vastu ebaõigete faktiväidete parandamise nõude, kuid soovib samade ebaõigete faktiväidete osas teiselt kostjalt KT-lt mittevaralise kahju hüvitist. Mittevaralise kahju hüvitise nõuded, samuti eraldiseisva nõude esitamise õigus Riigi Kinnisvara AS esindaja vastu on jäänud sisuliselt põhjendamata. Hagiavaldus on jätkuvalt oluliste puudustega, sest ei ole võimalik mõista, milliste asjaolude pinnalt hageja kostjate vastu nõuet esitada soovib ning millist eesmärki seeläbi taotleb. Kuna hagi on jätkuvalt oluliste puudustega, ei saa eeldada hageja menetluses osalemise edukust, mistõttu tuleb hageja menetlusabi taotlus jätta TsMS § 181 lg 1 punktis 2 toodud alustel rahuldamata.
9.Algses hagiavalduses nimetas hageja hagi hinnaks 7000 eurot. 2. juuli 2017. a menetlusdokumendis ei ole hageja hagi hinda nimetanud, kuid on nõuete arvu suurendanud. TsMS § 132 lg 1 kohaselt eeldatakse, et mittevaralise nõude puhul on hagi hind 3500 eurot. TsMS § 134 lg 1 näeb ette, et hagi hinda arvestades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded. Kuna hageja on esitanud kostjate vastu kokku kolm
mittevaralist nõuet, on hagi õigeks hinnaks 3500 eurot + 3500 eurot + 3500 eurot = 10 500 eurot. Antud summale vastab riigilõiv 600 eurot.
10.Kohus andis TsMS § 147 lg-st 1 tulenevalt hagejale tähtaja riigilõivu tasumiseks, kohustades hagejat tasuma riigilõivu summas 600 eurot 10 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest. Kui hageja jätab tähtaegselt riigilõivu tasumata, siis jätab kohus TsMS § 371 lg 1 p 10 kohaselt hagiavalduse menetlusse võtmata. Määruskaebus
11.3. juulil 2017. a esitatud määruskaebuses palub hageja tühistada maakohtu määruse ja rahuldada hageja menetlusabi taotluse ning vabastada hageja 600 euro tasumise kohustusest hagiavalduse esitamisel.
12.Määruskaebuse kohaselt on maakohtu määrus põhjendamatu, kuna hageja on 29. juuni 2017. a kohtunõude täitnud tähtaegselt, esitades nii hagi eseme ja tõendid kui põhjendused, põhistades hagiavalduse esitamist ja seda, milles seisneb faktiväidete ebaõigsus. Hageja on selgelt põhjendanud, miks ta esitab ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise nõude Riigi Kinnisvara AS vastu ning miks on mittevaralise kahju hüvitamise nõue esitatud füüsilise isiku vastu mitte aga juriidilise isiku (Riigi Kinnisvara AS) vastu. Maakohus ei saa ilma hagiavaldust menetlusse võtmata asuda hindama hageja poolt esitatud faktiväidete õigsust või ebaõigsust. Kaebuses kordab hageja 2. juuli 2017. a menetlusdokumendis öeldut.
13.Kuivõrd hageja on vastavalt kohtu 29. juuni 2017. a selgitustele loobunud nõudest väärtushinnangute ümberlükkamiseks, asendades selle mittevaralise kahju hüvitamise nõudega ebakohaste väärtushinnangute avaldamise eest, jääb arusaamatuks kohtu etteheide, et hageja on justkui nõuete arvu suurendanud. Määruses puuduvad põhjendused, miks ei ole kohus lähtunud iseenda seisukohast, et hageja ei saa nõuda väärtushinnangute ümberlükkamist, vaid saab nõuda mittevaralise kahju hüvitamist ebakohaste väärtushinnangute avaldamise eest. Lisaks ei nähtu vaidlustatud määrusest, et kohus oleks hinnanud hageja majanduslikku olukorda ja võimekust tasuda 600 euro suurune riigilõiv 10 päeva jooksul. Menetluse edasine käik
14.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas selle 4. juuli 2017. a kirjaga TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Muu hulgas märkis kohus eelnimetatud kirjas, et hageja ei ole põhistanud, millist eesmärki ta väidetavate ebaõigete andmete parandamise nõudega soovib saavutada, arvestades asjaolu, et Riigi Kinnisvara AS seisukohtade põhjendatust hindab kohus sisuliselt tsiviilasjas nr 2-17-2828 ning käesolevas asjas tehtav lahend ei oma teises tsiviilasjas kohtule ette kindlaks määratud jõudu.
15.5. juulil 2017. a esitas hageja ringkonnakohtule määruskaebuse täienduse. Kaebuse täienduses palub hageja tulenevalt asjaolust, et hagejale ei olnud määruskaebuse koostamise ajal teada Pärnu Maakohtu 29. juuni 2017. a määrus tsiviilasjas nr 2-172828, millega kohus jättis hageja avalduse võlgade ümberkujundamiseks läbi vaatamata ja mistõttu ei ole hagejal enam võimalik kohtu 4. juuli 2017. a kirjas märgitud võimalust saavutada, võtta asja materjalide juurde Pärnu Maakohtu 29. juuni 2017. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-2828.
16.Kaebuse täienduse kohaselt saab hageja nõude õiguslikuks aluseks olla VÕS § 1043, mis võimaldab hagejal nõuda Riigi Kinnisvara AS-lt ja viimase esindajalt KT-lt hagejale õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist. Riigi Kinnisvara AS faktiväited hageja võlgnevuste suuruse kohta on valed, mida kinnitavad täiteasjade võla jäägid. Hageja palub kohtul ka hinnata, kas Riigi Kinnisvara AS faktiväited hageja
võlgnevuste suuruse kohta on üksnes faktiväited või võimaldavad ka hageja kohta väärtushinnangute esitamist (nt et hageja on ebakompetentne jms). Riigi Kinnisvara AS esindaja KT on avaldanud hageja kohta ebakohaseid väärtushinnanguid, et hageja on pahatahtlik, esitab tahtlikult eksitavaid andmeid kohtule, on hooletu ning ei käitu kooskõlas heade kommetega kuna soovib talle kuuluva vara sundkorras realiseerimist takistada, viies likviidse vara suuremate võlausaldajate haardeulatusest välja ja realiseerides iseseisvalt. Puudub vaidlus, et väärtushinnanguid saab teisele inimesele anda inimene, mitte juriidiline isik. Valeandmed kahjustavad hageja mainet ning mõjutavad(sid) otseselt hageja võlgade ümberkujundamise avalduse menetlusse võtmata jätmist (tsiviilasi nr 2-17-2828). Ringkonnakohtu seisukoht
17.Ringkonnakohus, tutvunud toimiku materjaliga, leiab, et vaidlustatud maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
18.TsMS § 181 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui ta ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Seega hindab kohus TsMS § 181 lg 1 p 2 alusel menetlusabi taotluse lahendamisel ka menetluses osalemise perspektiivikust (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-49-13, p 11). TsMS § 181 lg 2 kohaselt menetluses osalemise edukust eeldatakse, kui taotlus, mille esitamiseks menetlusabi taotletakse, on õiguslikult veenvalt põhjendatud ja faktiliselt põhistatud.
19.Vastuseks määruskaebuse väitele, et kohus ei ole hinnanud hageja majanduslikku olukorda ja võimekust hagiavalduselt nõutud riigilõivu tasuda, selgitab ringkonnakohus, et TsMS § 181 lg 1 p-des 1 ja 2 sätestatud eeldused menetlusabi andmiseks peavad normi sõnatusest nähtuvalt esinema üheaegselt. Kuivõrd praegusel juhul hindas kohus üht TsMS § 181 lg-s 1 nimetatud eeldust (p-s 2 sätestatud menetluses osalemise edukust) ja asus seeläbi järeldusele, et nimetatud eeldus täidetud ei ole, tuleb hagejale menetlusabi andmisest seega keelduda, mistõttu ei ole hagejale menetlusabi andmise otsustamisel tähtsust sellel, kas TsMS § 181 lg 1 p-s 1 sätestatud teine eeldus osutuks täidetuks või mitte.
20.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus asunud õigesti seisukohale, et hagi puudustest tulenevalt ei saa eeldada hageja menetluses osalemise edukust. Ringkonnakohus jagab maakohtu seisukohta, mille kohaselt on hagiavaldus jätkuvalt oluliste puudustega. Nõustuda ei saa hageja seisukohaga hagiavalduse puuduste tähtaegsest kõrvaldamisest. Hageja 2. juuli 2017. a esitatud menetlusdokumendi pinnalt ei ole võimalik järeldada, et kohtu poolt osundatud hagiavalduse puudused oleksid kõrvaldatud. Hageja ei ole nimetatud menetlusdokumendis veenvalt põhjendanud, miks ta esitab kostja Riigi Kinnisvara AS vastu ebaõigete faktiväidete parandamise nõude, kuid soovib samade ebaõigete faktiväidete osas teiselt kostjalt KT-lt mittevaralise kahju hüvitist. Samuti ei ole veenev hageja põhjendus mittevaralise kahju hüvitise nõuete esitamise õigusest Riigi Kinnisvara AS esindaja KT vastu. Hageja seisukoht, justkui saaks ebaõigeid faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid avaldada üksnes füüsiline isik, on põhjendamatu ega selgita seega eraldiseisvate kahjunõuete esitamist Riigi Kinnisvara AS esindaja vastu.
21.Vaidlustatud maakohtu määruses esitatud seisukohti ei võimalda väärata ka määruskaebuse täienduses esitatud hageja väited. Kuivõrd hagiavaldus ei ole jätkuvalt õiguslikult veenvalt põhjendatud ja faktiliselt põhistatud, ei saa praegusel juhul TsMS § 181 lg 2 alusel eeldada menetluses osalemise edukust.
22.Ringkonnakohus on seisukohal, et kaebuse täienduses sisalduv taotlus tõendi (Pärnu Maakohtu 29. juuni 2017. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-2828) vastuvõtmiseks tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus selgitab, et seda, kas praeguses asjas kostjatele etteheidetavad teod on õigusvastased, hindaks kohus käesoleva tsiviilasja raames pärast hagiavalduse menetlusse võtmist sõltumatult tsiviilasjas nr 2-17-2828 esitatud avalduse menetlemisest ning seejuures tehtavad kohtu järeldused ei mõjutaks hageja võlgade ümberkujundamise avalduse lahendamise tulemust tsiviilasjas nr 2-17-2828. Menetlusabi taotluse lahendamisel ei anna kohus sisulist hinnangut sellele, kas kostjatele etteheidetavad faktiväited on ebaõiged või väärtushinnangud ebakohased. Kuivõrd sellest, millisele tulemusele jõuab kohus hageja võlgadest vabastamise avalduse lahendamisel, ei sõltu käesoleva vaidluse lahendus, ei oma Pärnu Maakohtu 29. juuni 2017. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-2828 praeguse asja lahendamisel tähtsust. Tõendi vastuvõtmisest tuleb seetõttu keelduda. Kuivõrd tõend on esitatud kohtule elektrooniliselt, puudub vajadus selle tagastamiseks.
(allkirjastatud digitaalselt) Iko Nõmm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.