Võlaõigus › Võõrandamislepingud

1(4)

Hageja palub kostjalt välja mõista AS Kohtla-Järve Soojus kasuks alusetult säästetud 2 677,32 krooni ning menetluskulud: hageja poolt tasutud riigilõivu 250 krooni, omandiõiguse tõendi eest tasutud 40 krooni, õigusabi eest tasutud 224,20 krooni.

KOSTJA VASTUS

Kohtule 12. jaanuaril 2007 esitatud vastuses kostja hagi ei tunnista ning väidab, et teenustasu arvestamise ja arvete tasumise tõendis ajavahemiku 01.12.1993 kuni 19.10.1999 kohta on kostja võlgnevuseks märgitud 29,17 krooni. Kostja selgitab, et tekkinud võlg on tema surnud abikaasa oma, kes elades korteris aastatel 1978-1998 ei tasunud oma kommunaalteenuste eest. Kostja abikaasa kasutas alates 1996 aastast korterist 10,7 m2 osa. Kostja erastas kogu korteri 1996 aastal ja alates 1998 aastast, peale abikaasa surma, tasus kõik soojuse arved.

HAGIAVALDUSE TÄPSUSTUS

22.10.2007.a Viru Maakohtule esitatud hagiavalduse täpsustuses hageja ei nõustu kostja vastuväidetega, et nõue on aegunud. Hagejal tekkis kohustus kütta elamut asukohaga xxx KohtlaJärve linn hageja ja elamu haldaja vahel sõlmitud lepingust. Hageja ja kostja vahel leping puudus. Korteriomaniku kohustus tasuda korterile kulutatud kütte eest tulenes AÕS § 26 ja KOS § 13. Seega tuleneb kostja kohustus hageja ees seadusest mitte tehingust. TsÜS § 149 kohaselt on seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg kümme aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest. Hageja palub välja mõista kostjalt võlgnevuse 2 677,32 krooni ja hageja menetluskulud.

KOHTUISTUNGID

24.08.2007 toimunud kohtuistungil esitas hageja esindaja kirjaliku seisukoha, milles ta kostja vastuväitega ei nõustu põhjendusel, et kostja ise tunnistab oma vastuses hagile, et erastas korteri xxxx, Kohtla-Järve 1996 aastal. Seetõttu oli kostja alates 1996.a korteriomanik ning ta oli kohustatud soojuse eest tasuma. 01.12.1998.a teostas hageja ümberarvestuse ja seisuga 19.11.1999.a moodustab kostja võlgnevus hageja ees 2 677,32 krooni. Hageja esindaja palus hagi rahuldada ja kostjalt välja mõista hageja menetluskulud. Kostja võlgnevust ei tunnistanud väites, et võlg on tema endise abikaasa oma. Kohtukõnes leidis kostja, et tuleks kohaldada aegumist. Kohus määras TsMS § 437 lg 1 alusel uuendada asja sisuline arutamine ning asja arutamine edasi lükata. Kohtuistungil 22.10.2007 esitas hageja esindaja hagiavalduse täpsustuse, millele oli lisatud soojusenergia arvestus ja maksete laekumine ning soojusenergia kasutamise leping. Hageja esindaja selgitas, et soojusenergia kasutamise lepingu esitas ta tõestamaks, et lepingust tulenevalt oli hagejal kohustus kütta maja xxx. Kostja kohustus esitatud arveid tasuda tulenes AÕS § 26 ja

KOS §

Kohus võttis esitatud tõendid asja juurde ja andis koopiad nendest kostjale. Kostja tutvus esitatud arvetega ja leidis, et eelmisel kohtuistungil esitatud arved ei vasta seekord esitatud arvetele. Ta pöördus 1999 aastal hageja poole avaldusega, et tema küttearvetele ei lisataks tema abikaasa arveid. Kostja selgitas, et kaheksa aasta jooksul ei ole hageja poolt temale esitatud mingeid pretensioone. Esitatud arvetel ära näidatud viivised ja üheski arves ei kajastunud võlgnevust. Kostja hagi ei tunnistanud.

2(4)

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavaldusega, selle täpsustusega ja kostja vastusega, kuulanud kohtuistungil ära poolte seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagiavaldus on põhjendamatu ning kuulub rahuldamata jätmisele. Kohus tuvastas, et hageja õiguseellane sõlmis 01.03.1994.a. ME-ga EKME lepingu nr 1303 soojusenergia kasutamises kaugkütte veega (tl 50-55). Lepingu lisa p. 7 kohaselt (tl 56) varustas hageja soojusenergiaga ka elamut xxx Kohtla-Järvel. Lepingu p.10 kohaselt hoonetes paiknevate eluruumide (korterite) poolt kasutatud soojusenergia eest arveldab hageja vahetult nende ruumide (korterite) üürnikega. Lepingu p. 16 kohaselt arved kasutatud soojusenergia eest kuuluvad tarbijate poolt tasumisele hiljemalt iga kuu 25-ks kuupäevaks eelmise kuu eest. Kostja omandas korteri asukohaga xxx Kohtla-Järve linn 10.12.1996.a sõlmitud ostumüügilepinguga (tl 9). Peale kostja elas korteris tema endine abikaasa A M, kes suri 12.12.1998.a. (tl 19, 21,22,25). Kostja võõrandas korteri 19.10.1999.a (tl 10). Toimiku kirjalikest materjalidest (tl 11-14 ) nähtub, et ajavahemikus detsember 1993.a kuni oktoober 1999 on kostjale esitatud arveid kokku summas 16 431,17 krooni, millest kostja on tasunud 16 402 krooni. Ajavahemikus mai 1996 kuni november 1998.a on A. M ́i nimele esitatud soojusenergia tarbimise eest arveid summas 2788,82 krooni, mille viimane on jätnud tasumata. (tl 38-39). Hageja poolt esitatud arvestuste kohaselt moodustus kostjale korteri Kohtla-Järve xxx keskkütte ja kuuma vee kasutamise eest perioodil 01.12.1998.a. kuni 19.11.1999.a. võlgnevus 2577,32 krooni (tl 11-14,46-49). Kostja palus hageja nõude puhul arvestada hagi aegumisega. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 143 kohaselt kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 kohaselt aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutmisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui õigustatud isik võib nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist, algab teost hoidumise nõude aegumistähtaeg kohustuse rikkumisest; lg 2 kohaselt nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Hageja leiab, et nõue ei ole aegunud, sest seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kümme aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest ning korteriomanikust kostja kohustus tasuda korterile kütte eest tulenes asjaõigusseaduse (AÕS) §-st 26 ja korteriomandiseaduse (KOS) §-st 13. Kuni 30.06.2002.a. kehtinud AÕS § 26 lg 1 kohaselt asjast kasu saamiseks õigustatud isik peab kandma asjaga seotud kohustused ja kulutused; lg 2 kohaselt kui 1. lõikes nimetatud isik ei ole omanik ega ole selged tema kohustused, kannab asjaga seotud kohustused ja kulutused asja omanik. 01.07.2001.a. jõustunud KOS § 13 lg 1 sätestab, et korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Kostja oli korteri asukohaga xxx, Kohtla-Järve omanik alates 10.12.1996.a kuni 19.10.1999.a (tl 9,10). Kuna hageja on kulutanud kostja korteriomandi reaal-ja mõttelise osa normaalseks säilimiseks vajalikku soojusenergiat (vajalikud kulutused), nõustub kohus hageja arvamusega, et mingil määral võib hageja nõuet vaadelda ka seadusest tuleneva nõudega. Samas on kohus arvamusel, et hageja nõude võib esitada ka tehingust tuleneval alusel. Hageja ise on hagiavalduse täpsustuses viidanud, et hagejal tekkis kohustus kütta elamut asukohaga xxx, kus asus ka kostja korter, Kohtla-Järve linnas hageja ja elamu haldaja ME EKME vahel sõlmitud lepingu alusel. Lepingu kohaselt elamus paiknevate korterite poolt kasutatud soojusenergia eest arveldas hageja vahetult tarbijatega, esitades neile arveid. 3(4)

TsÜS § 152 lg 1 kohaselt kui samasisulise nõude võib esitada nii seadusest kui tehingust tuleneval alusel, kohaldatakse nõude aegumisele TsÜS 9.peatükis 2.jaos sätestatut (tehingust tuleneva nõude aegumine). Eeltoodust lähtuvalt kohus leiab, et hageja nõue on aegunud. Hagis esitatud nõude 2 677,32 krooni puhul on tegemist võlgnevuse summaga, mis tuleneb kostjale ajavahemikul detsember 1998.a – oktoober 1999.a esitatud arvete kostja poolt osaliselt tasumata jätmisest. Hageja esitas hagi 28.detsembril 2006.a. Lähtudes tehingute suhtes kohaldatavast kolmeaastasest aegumistähtajast, tuleb aegunuks lugeda kõikidest nendest osaliselt tasumata arvetest tulenevaid nõudeid, mis olid kuni 31.12 1999.a. muutunud sissenõutavaks (TsÜS § 147 lg 3). Riigikohus on 22.02.2007 kohtumääruses. tsiviilasjas 3-2-1-8-07 märkinud, et vaidlustes, kus üks pool on soovinud aegumise kohaldamist ja kui on tuvastatud asjaolud, mille korral väidetav nõue oleks aegunud, tuleb hagi jätta rahuldamata. Seejuures ei ole üldjuhul vajalik nõude olemasolu tuvastamine ka siis, kui kostja esitab lisaks aegumise vastuväitele hagile muid vastuväiteid. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et seoses aegumise kohaldamisaega kuulub hagi rahuldamata jätmisele.

Menetluskulud Hageja esitas hagiavalduses taotluse kostjalt menetluskulude väljamõistmiseks. Hageja menetluskuludeks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 280 krooni, 40 krooni omandiõiguse tõendi saamise kulu ning õigusabikulu 224,20 krooni. Kooskõlas TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotusemenetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning lg 3 menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 434, § 442, § 452 § 467, § 468 lg 3, § 632 jätab kohus hagi rahuldamata.

Helgi Vinni Kohtunik:

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.