Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Harju Maakohus

Kohtunik

Meeli Kaur

Määruse tegemise aeg ja koht

5. november 2007.a, Tartu mnt kohtumaja, Tallinn kirjalik menetlus

Tsiviilasja number

2-07-21909

Tsiviilasi

xxx hagi aktsiaseltsi xxx vastu alusetult tasutud üüri tagastamise nõudes

Menetlustoiming

menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

hageja xxx (isikukood xxx, elukoht xxx)

esindajad

hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Piret Blankin (Advokaadibüroo Aivar Pilv, Vabaduse väljak 10, 10146 Tallinn, elektronpost xxx ) kostja aktsiaselts xx (registrikood xxx, asukoht xxx) kostja seaduslik esindaja Merike Poudel (kontaktaadress xxx)

RESOLUTSIOON

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud 07.06.2007 esitas xxx kohtule hagi xxx vastu alusetult tasutud üüri 13 449.29 krooni tagastamise nõudes. 07.09.2007 määrusega asendas kohus xxx hagis xxx vastu alusetult tasutud üüri tagastamise nõudes senise kostja teise kostjaga, kelleks on aktsiaselts xxx. 18.10.2007 esitas hageja esindaja kohtule avalduse hagist loobumiseks ja palus asjas menetlus lõpetada. Hageja kinnitab, et on teadlik menetluse lõpetamise tagajärgedest ja palub kohtul tagastada pool hagilt tasutud riigilõivust, s.o 500 krooni ning välja mõista kostjalt menetluskuluna õigusabikulu summas 6 547.90 krooni. 01.11.2007 kohtule esitatud vastuses hagist loobumise avaldusele teatas kostja esindaja, et on nõus menetluse lõpetamisega ning palus hageja menetluskulud jätta hageja enda kanda. Kohtumääruse põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei ole tuvastatud TsMS § 429 lg 4 sätestatud asjaolusid, mistõttu tuleb hagist loobumine vastu võtta ja asja menetlus lõpetada. Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p 2 tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Kuna hageja loobus hagist, kuulub pool hagilt tasutud riigilõivust hageja esindajale tagastamisele. Hageja esindaja on tasunud hagiavalduselt 07.06.2007 riigilõivu 1 000 krooni selgitusega „riigilõiv xxx eest hagiavalduse esitamisel Harju Maakohtule alusetult tasutud üüri tagastamise nõudes“. TsMS § 168 lg 5 kohaselt võib kohus hageja taotlusel menetluse lõpetamise määrusega mõista hageja menetluskulud välja kostjalt, kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud. TsMS § 173 lg 1 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 174 lg 4 võib kohus menetluse lõpetamise määruses ette näha ka menetluskulude rahalise suuruse asja menetluse lõpetamisel kompromissi või hagist loobumise tõttu. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Sama paragrahvi lg 3 järgi kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005 määruse nr 306 § 1 on tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosaliselt lepingulise esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmäärad tsiviilasja hinnaga kuni 15 000 krooni maksimaalselt 5 000 krooni. Sama määruse § 2 kohaselt võib kohus asja keerukuse või mitme esindaja menetluses osalemise korral (näiteks kui menetluse käigus on esitatud määruskaebusi, asjas on toimunud tavalisest rohkem kohtuistungeid või aeganõudvaid menetlustoiminguid, asjas käsitletavate asjaolude ja tõendite maht on tavapärasest suurem, poolel on olnud vaja esindajat vahetada), samuti kui osa kuludest on põhjustatud menetluse venimisest või menetlusõiguse kuritarvitamisest, rakendada kulude sissenõudmise kõrgendatud piirmäära, mis saadakse §-s 1 toodud tsiviilasja hinnale vastava piirmäära korrutamisel koefitsiendiga 1,3. Kuna hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist nõude rahuldanud, tuleb hageja menetluskulud välja mõista kostjalt.