Eesti Vabariigi nimel Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson Otsuse tegemise aeg ja koht 05.11.2007 Rapla, kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-07-33569 Tsiviilasi Balti Investeeringute Grupi Pank AS-i hagi Kaio Pärnoja vastu 185 000.- krooni väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad hageja Balti Investeeringute Grupi Pank AS (reg.nr 10183757, Tartu, Rüütli 23), hageja esindaja Terje Tuuga, kostja Kaio Pärnoja ( isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxx, xxxxxxxx xxx x-x) Resolutsioon Välja mõista Kaio Pärnojalt 185 000.- krooni Balti Investeeringute Grupi Pank AS-i kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud Pooled sõlmisid 13.06.2005 tarbijakrediidilepingu nr 0500212/35st. Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale 50 000.- kr krediiti, millest peeti hageja poolt kinni lepingu sõlmimise tasu 500.- kr. Lepingu järgi on kostja kohustatud maksma hagejale intressi 24,97% krediidisummast ühe aasta kohta. Kogu lepingu perioodi eest on kostja kohustatud hagejale tasuma intressi summas 87 649,15 kr. Lepingu põhitingimuste alusel kohaldatakse lepingule Balti Investeeringute Grupi Pank AS krediidilepingute üldtingimusi nr S 1.0. Läbirääkimiste tulemusena sõlmisid pooled 28.11.2005 tarbijakrediidilepingu nr 0500212/35st kokkuleppe nr 1 krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta. Poolte kokkuleppel intress summas 80 041,97 kr annulleeriti ning kokkuleppe nr 1 alusel suurenati krediidisummat 25 0000.- kr võrra. Pärast täiendava krediidisumma üleandmist on kostja kasutuses olevaks krediidisummaks 74 259,58 kr. Kokkuleppe nr 1 alusel muudeti lepingus sätestatud intressimäära ning alates 28.11.2005 loeti uueks intressimääraks 25,76%uuelt krediidisummalt aastas. Läbirääkimiste tulemusena sõlmisid pooled 07.06.2006 tarbijakrediidilepingu nr 0500212/35st kokkuleppe nr 2 krediidisumma suurendamise ja lepingu tingimuste muutmise kohta. Poolte
kokkuleppel intress summas 139 644,80 kr annulleeriti ning kokkuleppe nr 2 alusel suurenati krediidisummat 25 000.- kr võrra. Pärast täiendava krediidisumma üleandmist on kostja kasutuses olevaks krediidisummaks 98 363,85 kr. Kokkuleppe nr 2 kohaselt kohustus põhivõlgnik tasuma hagejale lepingu muutmise tasu 300.- kr vastavalt kokkuleppe nr 2 maksegraafikule. Kokkuleppe nr 2 alusel muudeti lepingus sätestatud intressimäära ning alates 07.06.2006 loeti uueks intressimääraks 25,09% uuelt krediidisummalt aastas. Kogu lepingu perioodi eest on kostja kohustatud hagejale tasuma intressi summas 245 551,05 kr. Kokkuleppe nr 2 põhitingimuste alusel kohaldatakse lepingule Balti Investeeringute Grupi Pank AS krediidilepingute üldtingimusi nr S. Kuna kostja ei täitnud lepingujärgseid kohustusi, saatis hageja kostjale 23.11.2006, 27.12.2006, 13.03.2006 meeldetuletuskirjad. Kostja ei ole hageja meeldetuletuskirjadele lepinguliste kohustuste täitmisega reageerinud. Hageja saatis 26.04.2007 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, mille kohaselt paluti 2 nädala jooksul likvideerida lepingust tulenevad võlgnevused, teavitades kostjat lepingu ülesütlemise ohust ja andes samas võimaluse täiendava tähtaja jooksul kokkuleppe sõlmimiseks. Kuna kostja ei tasunud vaatamata korduvatele meeldetuletustele ning hoiatusele hagejale kolme järjestikust makset ning kuigi hageja andis kostjale võla tasumiseks vähemalt kahe nädalase tähtaja, mille jooksul kostja võlgnevust ei tasunud, ütles hageja 29.05.2007 ülesütlemiseavaldusega lepingu üles, nõudes kostjalt koheselt 136 538,17 kr tasumist, millest 97 326,35 kr moodustas tagastamata krediidisumma, 18 160,83 kr sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 19 465,27 kr leppetrahv, 1185,72 kr viivis ja 400.- kr võla sissenõudmisega seotud kulud. Tulenevalt eeltoodust on hageja üldtingimuste p 10.2 ning TsMS § 79 lg 1 alusel sunnitud oma subjektiivsete õiguste kaitseks pöörduma kohtusse. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustab andma tarbijale krediiti või laenu. Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale 98 363,85.- kr krediiti. Kostja rikkus lepingut, jättes täitmata üldtingimuste p-s 2.1 sätestatud kohustuse tagastada krediidisumma ja tasuda intress vastavalt lepingule lisatud maksegraafikule. Üldtingimuste p 5.1.1 alusel on krediidiandjal õigus leping ennetähtaegselt üles öelda ja nõuda kogu võla kohest tasumist kui tarbijast krediidisaaja on osamaksetena tagastatava krediidi puhul täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud krediidisaajale edutult vähemalt kahe nädala pikkuse täiendava tähtaja võlgnetava summa tasumiseks koos hoiatusega, et ta ütleb võla tasumata jätmise korral lepingu üles. Hageja hoiatas 26.04.2007 kirjaliku teatega kostjat lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu kahe nädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Samuti pakkus hageja kostjale võimalust alustada läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimiseks. Vaatamata eeltoodule ei reageerinud kostja lepingust tulenevate kohustuste täitmisega, mistõttu hageja ütles põhjendatult ja kasutades oma seadusest tulenevat õigust 29.05.2007 kostjale saadetud ülesütlemisavaldusega lepingu üles. Üldtingimuste p 5.3 kohaselt on tarbijaga sõlmitud lepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud krediidiandjale koheselt tasuma tagastamata krediidisumma, lepingu ülesütlemise hetkeks sissenõutavaks muutunud intressi, viivise, leppetrahvi ja muud võimalikud kohustused. Seega nõuab hageja kostjalt üldtingimuste p-de 2.1, 5.3, 6.1, 6.3, 9.3 alusel lepinguliste kohustuste täitmist, kusjuures kostja lepinguliste kohustustena käsitleb hageja kostja kohustust tasuda hagejale tagastamata krediidisumma, sissenõutavaks muutunud tasumata intress, viivis, leppetrahv, võla sissenõudmisega seotud kulud ja kahjuhüvitis. Kostja ei ole lepingu kehtivuse ajal
tasunud ühtegi makset. Kostja poolt lepingu järgi tagastamata krediidisummaks on 97 326,35 kr, millest hagejale pole midagi tagastatud ning mis tuleb üldtingimuste pde 2.1 ja 5.3 kostjalt välja mõista. Lepingu ülesütlemise hetkeks oli kostja jätnud tasumata 18 160,83 kr sissenõutavaks muutunud intressimaksetest. Sissenõutavaks muutunud intressimakseid tuleb üldtingimuste p-de 2.1 ja 5.3 alusel kostjalt välja mõista. Üldtingimuste p 6.1 kohaselt maksab krediidisaaja krediidisumma tagasimaksmisega viivitamisel, samuti seoses krediidisaaja võla sissenõudmisega või muu lepingust tuleneva krediidiandja õiguse teostamisega kantud kulude hüvitamisega viivitamisel krediidiandjale viivist seaduses sätestatud määras ning p 6.2 alusel lähtutakse viivise arvestamisel tegelikust päevade arvust kuus ja 365 päevasest aastast. Viivise arvestamine lõpetatakse võlgnevuse tasumise päeval ning tasumata viiviselt ja intressilt viivist ei arvestata. Antud juhul on lepingu järgselt viivise määraks kokkuleppes nr 2 sätestatud intressimäär 25,09% võlgnetavalt summalt aastas. Lepingu ülesütlemisel 29.05.2007 oli lepingu alusel sissenõutavaks muutunud tasumata viivis 1185,72 kr. Hageja alustab viivise arvestamist alates 30.05.2007. Viivise arvestamise alustamises kuni hagi esitamiseni oli viivis suurenenud järgnevalt: 30.05.2007 – 03.09.2007 6489,48 võrra (97 326,35x25,09%/365 päevaga x 97 päeva). Seega 03.09.2007 seisuga tuleb üldtingimuste p-de 6.1, 6.2 ja 5.3 alusel kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 7675,20 (1185,72 + 6489,48). Üldtingimuste p 6.3 alusel on tarbijakrediidilepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud krediidiandjale tasuma leppetrahvi 20% ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt. Seega on lepingu alusel leppetrahvi suuruseks 19 465,27 kr, mis tuleb üldtingimuste p-de 6.3 ja 5.3 alusel kostjalt välja mõista. Võla sissenõudmisega seotud kulud on hageja poolt kostjale saadetud kirjade kulud, mille tasumist nõuab hageja üldtingimuste p-de 5.3 ja 9.3 alusel, mis viitab hageja poolt kehtestatud hinnakirjale. Kostja on lepingu alusel jätnud hagejale tasumata kokku 400.- kr: kostjale 29.05.2007 saadetud lepingu ülesütlemiseavalduse eest. Lisaks ülesütlemisavalduses esitatud nõuetele, esitab hageja leppetrahvi ületavas osas kostja vastu kahju hüvitamise e saamata jäänud tulu nõude summas 41 972,35 kr, mille moodustab osa lepingu ülesütlemisele järgnenud perioodi intressist, mille saamise võimaluse hageja lepingu ülesütlemisel kaotas. Kostja on hagejaga sõlmitud lepingust tulenevaid kohustusi rikkunud, jättes tasumata kokkulepitud krediidi- ja intressimaksed ning täitmata pärast lepingu ülesütlemist tekkinud kohustused. Kostja poolsest lepinguliste kohustuste rikkumisest on hagejale tekkinud varaline kahju. Hageja poolt saamata jäänud tuluna ehk kasuna tuleb antud juhul mõista intressi, mille tasumises on hageja ja kostja kokku leppinud lepingu põhitingimustes ja mille saamisega hageja krediidisumma väljastamisel mõistlikult arvestas. Intressi saamise võimaluse kaotas hageja lepingu ülesütlemisel VÕS § 416 lg 3 sätestatud korras. Vastavalt nimetatud sättele vähendatakse lepingu ülesütlemisel krediidiandja poolt tasumata krediidi brutosummat krediidi kasutamata jätmise ajale langeva intressi ja tarbijale langevate kulude võrra. Seda hageja ka tegi, nõudes lepingu ülesütlemisel üksnes selleks hetkeks sissenõutavaks muutunud tasumata intressi. Lepingu põhitingimuste alusel on kostja kohustatud maksma hagejale intressi 25,09% krediidisummast aastas ehk kogu krediidisummalt tulnuks lepingu kehtivuse korral tasuda 245 551,05 kr intressi. Nimetatud intressi oleks hageja olnud õigustatud saama, kui ei oleks esinenud kahju hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid, st kostja poolset lepinguliste kohustute rikkumist ning lepingu ülesütlemist. Lepingu rikkumisest tuleneva saamata jäänud tulu leidmiseks tuleb lepingus kokkulepitud intressist maha arvata lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud tasumata intress
18 160,83 kr ning leppetrahv 19 465,27 kr, tasutud intress 15 651,37 kr. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt kahju hüvitamist summas 192 273,58 kr (245 551,05 kr – 18 160,83 kr – 19 465,27 kr – 15 651,37 kr), mida hageja vähendab 41 972,35 kroonini. Kahjuhüvitamise väljamõistmine on põhjendatud ka asjaoluga, et kostja ei ole tasunud hagejale ühtegi makset. Sellest lähtuvalt on hageja veendunud, et ka tulevikus venib kohtuotsuse täitmine pikemale ajale, kui lepingu kehtivus oleks olnud. Seeläbi on hageja huvid kahjustatud, sest hageja ei eeldanud kostjaga lepingu sõlmimisel, et kostja hakkab lepingut rikkuma ning et hageja saab kostja poolt võlgnetavad summad tunduvalt hiljem tagasi, kui lepingu sõlmimisel kokku lepiti. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esindaja T.Tuuga palub VÕS §-de 402; 415 lg 1; 416 lg 2; 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p-de 1, 3, 6; 108 lg 1; 113 lg 1; 115 lg 1; 127 lg 1; 128 lg 1, 2, 4; 158 lg 1 alusel kostjalt välja mõista: 1) 185 000.- kr, millest 97 326,35 kr on tagastamata krediidisumma, 18 160,83 kr sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 7675,20 kr viivis, 19 465,27 kr leppetrahv ning 400.- kr võla sissenõudmisega seotud kulud ning 41 972,35 kr kahjuhüvitis. Kostja vastuväited Kostja hagile vastu ei vaidle. Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. VÕS § 402 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-d 1, 3, 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, nõuda kahju hüvitamist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega
tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. 13.06.2005 tarbijakrediidilepinguga nr 0500212/35st, kokkulepetega nr 1 28.11.2005, nr 2 07.06.2006 loeb kohus tuvastatuks, et hageja andis kostjale 98 363,85 kr krediiti, millest peeti hageja poolt kinni lepingu sõlmimise tasu 500.- ja 300.- kr. Lepingu põhitingimuste alusel kohaldatakse lepingule Balti Investeeringute Grupi Pank AS krediidilepingute üldtingimusi nr S. Kostja rikkus lepingut ja kokkulepet nr 2, jättes täitmata üldtingimuste p-s 2.1 sätestatud kohustuse tagastada krediidisumma ja tasuda intress vastavalt lepingule lisatud maksegraafikule. Üldtingimuste p 5.1.1 alusel on krediidiandjal õigus leping ennetähtaegselt üles öelda ja nõuda kogu võla kohest tasumist kui tarbijast krediidisaaja on osamaksetena tagastatava krediidi puhul täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud krediidisaajale edutult vähemalt kahe nädala pikkuse täiendava tähtaja võlgnetava summa tasumiseks koos hoiatusega, et ta ütleb võla tasumata jätmise korral lepingu üles. 26.04.2007 kirjaliku teatega loeb kohus tuvastatuks, et hageja hoiatas kostjat lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu kahe nädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid, samuti pakkus hageja kostjale võimalust alustada läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimiseks. Kostja sellele ei reageerinud. 29.05.2007 ülesütlemisavaldusega loeb kohus tuvastatuks, et hageja ütles lepingu üles. Kohus leiab, et lepingu ülesütlemine oli põhjendatud ja seaduslik. Lepingu üldtingimuste p 5.3 kohaselt on tarbijaga sõlmitud lepingu ülesütlemisel kostja kohustatud hagejale koheselt tasuma tagastamata krediidisumma, lepingu ülesütlemise hetkeks sissenõutavaks muutunud intressi, viivise, leppetrahvi ja muud võimalikud kohustused. Seega leiab kohus, et hagejal on seaduslik alus nõuda kostjalt üldtingimuste p-de 2.1, 5.3, 6.1, 6.3, 9.3 alusel tagastamata krediidisumma, sissenõutavaks muutunud tasumata intressi, viivise, leppetrahvi, võla sissenõudmisega seotud kulude ja kahjuhüvitise tasumist. Kohtuistungil leidis tõendamist, et kostja ei ole lepingu kehtivuse ajal tasunud hagejale ühtegi makset. Seega on tagastamata krediidisummaks 97 326,35 kr, mis tuleb üldtingimuste p-de 2.1 ja 5.3 kostjalt välja mõista. Kohus leiab, et lepingu ülesütlemise hetkeks oli kostja jätnud tasumata 18 160,83 kr sissenõutavaks muutunud intressimaksetest. Sissenõutavaks muutunud intressimakseid kuuluvad üldtingimuste p-de 2.1 ja 5.3 alusel kostjalt väljamõistmisele. Lepingu järgi on kostja kohustatud maksma hagejale intressi 25,09% krediidisummast ühe aasta kohta. Lepingu üldtingimuste p 6.1 kohaselt maksab kostja krediidisumma tagasimaksmisega viivitamisel, samuti seoses krediidisaaja võla sissenõudmisega või muu lepingust tuleneva krediidiandja õiguse teostamisega kantud kulude hüvitamisega viivitamisel krediidiandjale viivist seaduses sätestatud määras ning p 6.2 alusel lähtutakse viivise arvestamisel tegelikust päevade arvust kuus ja 365 päevasest aastast. Lepingu ülesütlemisel 29.05.2007 oli lepingu alusel sissenõutavaks muutunud tasumata viivis 1185,72 kr. Viivise arvestamise alustamises kuni hagi esitamiseni oli viivis suurenenud ajaperioodil 30.05.2007 – 03.09.2007 6489,48 kr võrra (97 326,35x25,09%/365 päevaga x 97 päeva). Seega 03.09.2007 seisuga kuulub üldtingimuste p-de 6.1, 6.2 ja 5.3 alusel kostjalt väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis 7675,20 (1185,72 + 6489,48). Üldtingimuste p 6.3 alusel on tarbijakrediidilepingu ülesütlemisel kostja kohustatud hagejale tasuma leppetrahvi 20% ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt. Seega on lepingu alusel leppetrahvi suuruseks 19 465,27 kr, mis kuulub lepingu üldtingimuste p-de 6.3 ja 5.3 alusel kostjalt väljamõistmisele. Võla sissenõudmisega
seotud kulud on hageja poolt kostjale saadetud kirjade kulud lepingu üldtingimuste pde 5.3 ja 9.3 alusel vastavalt hageja poolt kehtestatud hinnakirjale. Kostja on lepingu alusel jätnud hagejale tasumata kokku 400.- kr: kostjale 29.05.2007 saadetud lepingu ülesütlemiseavalduse eest. Hageja palub kostjalt välja mõista saamata jäänud tulu summas 41 972,35 kr, mille moodustab osa lepingu ülesütlemisele järgnenud perioodi intressist, mille saamise võimaluse hageja lepingu ülesütlemisel kaotas. VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 2 sätestab, et varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. VÕS § 128 lg 4 sätestab, et saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Kohus leiab, et kostja poolsest lepinguliste kohustuste rikkumisest on hagejale tekkinud varaline kahju. VÕS § 416 lg 3 kohaselt vähendatakse lepingu ülesütlemisel krediidiandja poolt tasumata krediidi brutosummat krediidi kasutamata jätmise ajale langeva intressi ja tarbijale langevate kulude võrra. Lepingu põhitingimuste alusel oli kostja kohustatud maksma hagejale intressi lepingu kehtivuse korral 245 551,05 kr intressi. Saamata jäänud tulu leidmiseks on lepingus kokkulepitud intressist maha arvatud lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud tasumata intress 18 160,83 kr ning leppetrahv 19 465,27 kr, tasutud intress 15 651,37 kr. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt kahju hüvitamist summas 192 273,58 kr (245 551,05 kr – 18 160,83 kr – 19 465,27 kr – 15 651,37 kr). Hageja vähendab kahju hüvitamise nõuet 41 972,35 kroonini. Hageja üheks põhitegevuseks on finantsalaste teenuste osutamine ning ta ei saanud kostjatepoolse lepingurikkumise tõttu kasutada tagastamata laenusummat ja intresse ca aasta vältel, tuleb kostjal kahju tekkimist eeldada. Seega on põhjendatud kostjalt kahju hüvitamise nõude väljamõistmine. Kui kostja oleks täitnud nõuetekohaselt oma lepingulisi kohustusi, siis ei oleks hageja pidanud lepingut üles ütlema ning hagejal ei oleks tekkinud kahju saamata jäänud tulu näol. Seega leidis kohtuistungil tõendamist põhjuslik seos kostja tegevusetuse ja hagejale tekkinud kahju vahel. Kostja vastutust välistavad asjaolud puuduvad. Kostja süüd välistavad asjaolud puuduvad. VÕS § 103 lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav ning § 103 lg 2 sätestab, et kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 103 kohaselt on raha maksmise kohustuse rikkumisel vabandatavus välistatud, s.o raha maksmise ees vastutab võlgnik alati ja võlausaldaja võib täitmist alati nõuda. Menetluskulude jaotus Menetluskulud kuuluvad jätmisele kostja kanda. Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.