Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

Asjaolud

Kohtus on jõustunud kohtulahend, milles on jaotatud menetluskulud. Kohtulahendi kohaselt on menetluskulude kandjaks kostja. Hageja on esitanud kohtule avalduse menetluskulude hüvitamiseks. Avaldusele on lisatud menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid: 1) tasutud riigilõiv 250 krooni, mis nähtub maksedokumendist; 2) kulutused õigusabile 2 700 krooni, mis nähtub õigusabi kulutuste arvestusest. Õigusabikuludes on hageja viidanud arvele, mille kohaselt on hageja tasunud õigusabi eest 2 700 (2 288.414 kr + 411.86 kr käibemaks) krooni. Arvest nähtuvalt on olnud õigusteenuseks Esindustasu võlglase Janek Mõttuse kohtumenetluses vastavalt lepingule. Kohus on saatnud hageja avalduse koos lisadega kostjale. Kostja kohtu määratud tähtajaks hageja avaldusele ei vastanud. Kohtu põhjendused TsMS § 174 kohaselt määratakse menetluskulud peale kohtulahendi jõustumist menetlusosalise kohtule esitatud avalduse alusel, avaldusele lisatud nimekirja ja menetluskulusid tõendavate dokumentide põhjal. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja (TsMS § 175 lg 1). Kohus on seisukohal, et lepingulise esindaja õigusabikulud 2 700 krooni ei ole vastavuses asja menetluseks tegelikult kulutatud ajale ja asja keerukuse astmele. Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005 määrusega nr 306 on vastavalt TsMS § 175 lg-le 3 kehtestatud tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmääraks hagihinna 5 000 krooni puhul 2 500 krooni. Arvestades asjaolu, et nähtuvalt tsiviilasjast hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud hagiavalduse koostamisega ja selle kohtusse esitamisega, peab kohus tulenevalt asja keerukusest ja eeldatavale asja menetlemiseks kulutatud ajale põhjendatud õigusabi kuluks 1 000 krooni. Kohus osutab tähelepanu veel sellele, et hageja kohtusse esitatud hagi puhul on tegemist n. n masshagiga, milliseid hageja esindaja poolt on kohtule esitatud arvukalt teiste kostjate vastu ja on oma sisu poolest ühetaolised. Hageja avaldus tuleb rahuldada osaliselt ja välja mõista kostjalt menetluskulu kokku 1 250 (õigusabi kulud 1 000 kr ja tasutud riigilõiv 250 kr) krooni. Menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte (TsMS § 177 lg 1). TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 3 000 krooni. Määrus, mille peale saab esitada määruskaebuse, jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata; muu määrus jõustub kättetoimetamisest või teatavakstegemisest, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti (TsMS § 466 lg 3). Kuna menetluskulude kindlakstegemise määruses ei ületa kaebuse hind 3 000 krooni ja selle peale ei saa edasi kaevata, siis jõustub määrus selle kättetoimetamisega menetlusosalistele. Toomas Lillsaar Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.