2-07-14063
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Reena Undrest
Otsuse tegemise aeg ja koht
1.november 2007.a. Kuressaare kohtumaja
Tsiviilasja number
2-07-14063
Tsiviilasi
M K hagi A L vastu kahju tekitamise eest hüvituse nõudes
Menetlusosalised ja nende
Istungil osales: Hageja esindaja Harland Paas (Õigusbüroo HP – Tallinna 58 Kuressaare 93818); Istungil ei osalenud: Hageja M K ( ); Kostja A L ( )
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
17.oktoober 2007.a.
Hagiavalduse ja 02.10.2007.a. esitatud hagiavalduse täpsustuse /t.l. 54/ kohaselt põhjustas kostja A L 07.11.2006 süüliselt liiklusõnnetuse, mille tagajärjel hävis hageja M Ki sõiduk Kostja süü kahju tekitamises on tõendatud väärteoasja nr 2740 06 001917 materjalidega. Kahju moodustab kokku 68 700 krooni järgnevast: sõiduki väärtus 67 000 krooni; puksiiriteenus 700 krooni; takso arve 1000 krooni. VÕS § 132 kohaselt tuleb asja hävimisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta hüvitust, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele kulutustele.
1(3)
2-07-14063 Eeltoodu ja VÕS § 1043, 1045 alusel palub hageja: 1. Mõista välja A Lilt M Ki kasuks hüvitus kahju tekitamise eest 68 700 (kuuskümmend kaheksa tuhat seitsesada) krooni. 2. Kohtukulud jätta A Li kanda. Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde ja taotles vaatamata kostja puudumisele kohtuistungilt, asja lahendamist sisuliselt.
Kostja ei ole M.K esitatud hagile vastanud. Menetlusdokumendid on kostjale kätteantud isiklikult 08.06.2007.a. /t.l. 44-45, 46, 47/. Kostja ei ole ka kohtuistungile ilmunud /t.l. t.l 60/, olles selle ajast teadlik.
Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus leiab, et asja võib vaatamata kostja puudumisele kohtuistungilt, sisuliselt lahendada TsMS § 414 lg 1 alusel. Kostja ei ole taotlenud asja arutamise edasilükkamist. VÕS § 132 lg 1 kohaselt asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahju hüvitise määramisel mõistlikult arvestada. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega (VÕS § 1045 lg 1 p 5). Asjas on väärteoasja nr 2740 06 001917 materjalidega tõendamist leidnud, et kostja A L põhjustas 07.11.2006.a. süüliselt liiklusõnnetuse, mille tagajärjel hävis hagejale kuuluv sõiduk ). Auto taastamise võimatust tõendab Mäeküla Autolammutus OÜ 22.06.2007.a. lammutustõend sõiduauto lammutamisele pööramise kohta /t.l. 56/. Hageja hindab talle tekitatud kahju suuruseks kokku 68 700 krooni, mis koosneb: 1) sõiduki väärtusest 67 000 krooni, mida tõendab Sportauto 20.06.2006.a. ostupakkumine samas summas /t.l. 37/; 2) puksiiriteenusest 700 krooni, mida tõendab OÜ Saare Autex 10.11.2006 sularahaarve nr 991 samas summas /t.l 55/ ja takso arvest summas 1000 krooni vastavalt FIE Lea Ait 08.11.2006 arvele nr 21935 samas summas /t.l. 55/. Kostja ei ole hageja kahjunõudele vastuväiteid ega omapoolseid tõendeid esitanud. Kohus leiab eeltoodu alusel, et asjas on piisavalt tõendatud kostja poolt hagejale kahju tekkimine ja selle suurus. Kuivõrd kahju hüvitamise eesmärk on panna kahju kannatanud isik võimalikult lähedale sellisele olukorrale, mis oleks siis, kui kahju ei oleks tekkinud, tuleb kostjalt välja mõista hagejale tekkinud kahju summas 68 700 krooni. Hageja palub jätta kohtukulud kostja kanda. Selle taotluse osas märgib kohus järgmist: TsMS § 162 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.
2(3)
2-07-14063 TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 järgi on kohtuvälisteks kuludeks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohtuistungil olid hageja menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 3750 krooni ja kulud õigusabile 3000 krooni. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud.
R.Undrest kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.