Viru Maakohus
Kohtunik
Tamara Šabarova
Määruse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-07-20433 Narva Linna Sotsiaalabiameti avaldus I.K üle eestkoste seadmises Avaldaja: Narva linn (Sotsiaalabiameti kaudu) Asjast puudutatud isik: I.K Eestkostetava esindaja: advokaat Valentina Manjuk Asjast puudutatud isik: Sillamäe Hooldekodu
Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu isik, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, sugulane, hõimlane või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 10 päeva määruse kättetoimetamisest alates. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest eestkostjale.
Avaldus 28.05.2007.a Narva linna Sotsiaalabiameti poolt kohtule esitatud avalduse kohaselt on I.K-l raske puue, vaimne alaareng käitumishäiretega. 21.09.2001.a. Narva Linnakohtu määrusega on I.K tunnistatud teovõimetuks ja tema eestkostjaks oli määratud tema ema L.K. 07.10.2005.a. L.K suri ja I.K jäi ilma eestkostjata. Viru Maakohtu 05.04.2006.a määrusega määrati teovõimetu I.K varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks tema eestkostjaks tema isa V.K. 10.12.2006.a V. K suri ning I.K jäi ilma eestkostjata. Antud ajal viibib I.K Sillamäe Hooldekodus. Narva linna Sotsiaalabiamet on arvamusel, et I.K-le tuleb määrata eestkostja, kuna ta on teovõimetu. Tema vanemad surid ja ta ise ei tule toime igapäevaeluga. Selleks et kaitsta I.K huve on vaja seda eestkoste tema üle. Arvestades seda palub avaldaja määrata Narva linna I.K eestkostjaks üheks aastaks, kuna sugulased on keeldunud eestkostjaks olemisest ja ajaks millal eestkosteasutus leiab sobiva isiku, kes nõustuks eestkostjaks olema.
Kohtuistungil jäi avaldaja esitatud avalduse juurde. Eestkostetava esindaja, puudutatud isikud ja
Tsiviilasi nr 2-07-20433
Narva linna Sotsiaalabiameti esindaja toetasid avaldust ja paluvad määrata I.K eestkostjaks Narva linna. I.K-l on sugulased kes elavad Tallinnas, kuid kes on eakad ja ei ole võimelised täitma eeskostja kohustusi. Avaldaja esindaja väitel on neil olemas pretendent, kes on nõus olema eestkostjaks ja kellega nad suhtlevad. Eestkostetava esindaja arvab, et on vaja aega, et asutus leiaks isiku kes oleks nõus eestkostja kohustusi täitma. Avaldaja esindaja väidab et nad teevad sugulastele järelepärimised ja nõuavad nendelt seisukohta eestkostjaks olemise suhtes. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et Narva Linna Sotsiaalabiameti avaldus tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 249 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt vaatab kohus avalduse hagita asjas läbi kohtuistungil avaldaja ja huvitatud isiku osavõtul. Juhul kui määrata eestkostjaks Narva Linn, tekiks olukord, kus eestkostja ja eestkosteasutus on üks ja seesama isik, millega oleks rikutud avaliku võimu teostamise läbipaistvuse põhimõtet (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 07.12.2005 otsuses asjas nr 3-2-1-141-05 väljendatud seisukoht). Vastavalt Sotsiaalhoolekande seaduse (edaspidi SHS) § 9 lg 1 vallas või linnas elavale isikule on kohustatud sotsiaalteenuste, sotsiaaltoetuste, vältimatu sotsiaalabi ja muu abi andmist korraldama elukohajärgne valla- või linnavalitsus. Vastavalt SHS § 26 lg 1 puuetega isikutele teiste inimestega võrdsete võimaluste tagamiseks loob võimalused nende aktiivseks osalemiseks ühiskonnaelus ja iseseisvaks toimetulekuks valla- või linnavalitsus. Vastavalt Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) §-le 95 teostab eestkostet kohtu määratud eestkostja. Narva linna eestkostjaks määramise õigus ei tulene seadusest. Kohalik omavalitsus on oma organite kaudu eestkosteasutuseks, kes korraldab eestkostet, kui isikul eestkostja puudub (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 07.12.2005 otsuses asjas nr 3-2-1-141-05 väljendatud seisukoht). Eestkostjaks saab PKS § 95 lg 3 mõtte kohaselt aga olla vaid füüsiline isik (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 28.10.2005 otsuses asjas nr 3-2-1-101-05 väljendatud seisukoht). Seega ei näe seadus ette võimalust määrata Narva linn isiku eestkostjaks. Eestkosteasutus täidab vastavalt PKS § 95 lg-le 5 eestkostja ülesandeid kuni isikule eestkostja määramiseni. Eestkosteasutuse ülesannete hulka kuulub eestkoste seadmiseks vajalike andmete kogumine ja ettevalmistamine ning eestkostjaks sobiva isiku leidmine ja vastava ettepaneku tegemine kohtule. Eestkosteasutust ei saa võrdsustada eestkostjaga, kuna eestkostja peab PKS § 93 lg 1 järgi määrama kohus, eestkostjaks saab PKS § 95 lg 3 mõtte kohaselt olla vaid füüsiline isik ning eestkosteasutusel ei ole võimalik osaleda piiratud teovõimega isiku kasvatamises ja teostada tema üle järelevalvet sarnaselt füüsilise isikuga. Nimetatud väited ei anna aga alust eirata PSK § 95 lgs 5 sätestatud põhimõtet, mille kohaselt peab olema tagatud eestkoste ka piiratud teovõimega isikule, kellele ei ole eestkostjat määratud. Kuna eestkoste seadmise (PKS § 93 lg 1) ja eestkostja määramise (PKS § 93 lg 2) korraldab eestkosteasutus, siis sõltub eestkostja määramine suuresti eestkosteasutuse tegevusest. Kuid eestkosteasutusel on võimalik, mitte ainult eestkostja määramisega, vaid ka eduka eestkoste korraldamisega teha kõik, mida saab mõistlikult eestkosteasutuselt oodata, et ära hoida kahju tekkimist. Kohus on seisukohal, et juhul kui eestkostjaks sobivat isikut leitud ei ole, tuleb avaldus jätta rahuldamata. Narva Linnal kui I.K elukohajärgsel eestkosteasutusel on ülesanne leida I.K-le eestkostja. Tulenevalt PKS § 95 lg-st 5 lasub kuni eestkostja leidmiseni Narva linnal kohustus täita eestkostja ülesandeid. 2(3)
Tsiviilasi nr 2-07-20433
Seega on Narva Linnal kui eestkosteasutusel seadusest tulenev kohustus täita eestkostja kohustusi kuni eestkostja määramiseni ja puudub vajadus ja seadusest tulenev võimalus määrata eestkostjaks Narva Linn, kuna tekiks olukord, kus eestkostja ja eestkosteasutus on üks ja seesama isik, millega oleks rikutud avaliku võimu teostamise läbipaistvuse põhimõtet. Vastavalt TsMS § 172 lg 2 täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Kohtukulud jäävad riigi kanda. Kohus soovitab Vastavalt SHS § 7 lg 1 p 8 on maavanema ülesandeks sotsiaalhoolekande korraldamisel koostöös kohalike omavalitsustega ning teiste juriidiliste ja füüsiliste isikutega oma pädevuse piires maakonna eestkosteasutuste töö korraldamine. Juhul kui omavalitsus ei ole eestkostjaks sobivat isikut leidnud või ei ole võimalik leida, võib kohalik omavalitsus pöörduda maavalitsuse poole antud küsimuse lahendamiseks. Määrus on tehtud eelpooltoodu alusel ning juhindudes TsMS §-st 172 lg 2, 249, 478, 525 lg 1, 532 lg 1 ja 3, 463-466, 661 lg 2.
Tamara Šabarova Kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.