Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Tartu Maakohus

Määruse tegemise koht

Viljandi Kohtumaja

Kohtuasja number

nr 2-06-37022

Määruse kuupäev

31.oktoober 2007

Kohtunik

Silvi Maiste

Kohtuasi

AS EMT hagi Helle Lui vastu võlgnevuse summas 2439,09 krooni ja viivise 2439,09 krooni nõudes AS EMT ( registrikood 10096159, aadress Valge 1, 19095 Tallinn ) Marlen Šarton ( aadress AS Julianuse Inkasso Agentuur, Jõe 3, 10151 Tallinn) Helle Lui (isikukood xxxxxxxxxxx, aadress xxxxxxx xxx xxx-xx, xxxxx xxxxxxx)

Hageja Hageja esindaja Kostja

Resolutsioon Mitte ennistada tähtaega menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avalduse esitamiseks. Edasikaebamise kord TsMS § 660 kohaselt on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada kirjalik määruskaebus Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule. TsMS § 661 kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 10 päeva, alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Asjaolud Hageja esindaja on taotlenud menetlustähtaja ennistamist. Hageja põhistab tähtaja ennistamise aluseks olevat asjaolu sellega, et hageja esitas juba hagiavalduses taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ning lisas ka menetluskulusid tõendavad dokumendid. Hageja oli seisukohal, et tema poolt on kohtukulude rahaliseks kindlaksmääramiseks vajalikud avaldus ja tõendid juba tähtaegselt esitatud ning nende hilisem esitamine pärast kohtuotsuse jõustumist ei ole vajalik. Hageja seisukoht osutus ekslikuks, kuid hageja tahe on olnud alates hagiavalduse esitamisest saada lahend, milles sisalduks rahaliselt kindlaksmääratud kohtukulude jaotus. Veel põhistab hageja tähtaja ennistamise taotlust asjaoluga, et hagejal ei olnud võimalik saada õigeaegselt informatsiooni kohtuotsuse jõustumisest. Kohus ei teata menetlusosalistele, millal kohtuotsus või tagaseljaotsus on teisele poolele kätte toimetatud. Seega on hagejal raske, kui mitte võimatu järgida, millal kohtuotsus jõustub. Kohtu põhjendused

TsMS § 67 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. Vastavalt TsMS § 68 lg-le 1 tähtaja ennistamise avaldus esitatakse samas vormis, mis kehtis menetlustoimingu suhtes, mis tuli teha. Avalduses märgitakse tähtaja ennistamise aluseks olevad asjaolud ning nende põhistus. Avaldus esitatakse kohtule, kus tulnuks teha menetlustoiming. Kohus leiab, et avaldus ei ole põhjendatud ja tähtaja ennistamise taotlus tuleb rahuldamata jätta. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus leiab, et ei ole mõjuv hageja toodud põhjendus, et internetis jälgitav avalik kohtulahendite register KIS registreerib sageli andmed kohtuotsuse tegemise ja kohtuotsuse jõustumise kohta hilinemisega, ehk ajal, kui kohtuotsuse jõustumisest on juba möödunud rohkem kui 30 päeva. Seega ei olnud hagejal võimalik saada reaalajas usaldusväärset informatsiooni kohtuotsuse jõustumise kohta. Kohus leiab, et kui kohtuotsuse jõustumine on KIS-is registreeritud hilinemisega või registreerimata, tuleb see põhistamisel ära näidata. KIS-i andmetel on otsus jõustunud 27.03.2007 ja avalikustatud KIS-is 30.03.2007. Kohus leiab, et hageja väide, et tal ei olnud võimalik saada õigeaegselt informatsiooni kohtuotsuse jõustumisest, ei ole põhjendatud. TsMS § 67 lg 4 kohaselt maakohtu või ringkonnakohtu menetlustähtaja ennistamise või ennistamata jätmise määruse peale võib esitada määruskaebuse. Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata.