Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

puuris ta oma korterist hageja korteri lakke seitse auku. Kostja kahjustusi kõrvaldanud ei ole ja pole ka maksnud kinni remondi kulusid. 30. juuni 2005 kell 23 ajal tungis kostja hageja korterisse ja peksis ta julmalt läbi, tekitades kehavigastusi. Peksmise tagajärjel olid hageja korteri uksed ja seinad määritud verega ja vajasid seetõttu remonti. Peksmise eest mõisteti kostja Tallinna Linnakohtu otsusega kriminaalasjas 1-2281/05 süüdi KarS § 121 järgi ja karistati teda rahalise karistusega. Kostja poolt tekitatud varaline kahju väljendub eelseisvates kulutustes korteri osalise remondi peale, mis maksab 12000 kr. Mittevaraline kahju väljendub kostja poolt läbipeksmise tulemusel saadud füüsilistes ja hingelistes kannatustes. Arvestades peksmise ja ravimise kestust hindab hageja mittevaralist kahju 18 000 kroonile. Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. Kostja vastuse kohaselt esitab hageja hagis vaidluse asjaolusid subjektiivselt ja pahatahtlikult, eesmärgiga kohut eksitusse viia. Hageja rakendab terrorit kostja elukaaslase suhtes. Uputus leidis aset 2000. aastal, mil lõhkes majas püstiku toru, mille parandamise kohustus oli AS Minu Vara kui tolleaegsel maja haldajal. Kostja poolt hageja lakke puurutud augud on parandatud 2003. aasta oktoobris. Kostja on seisukohal, et 2000. aastal toimunud uputuse kohta esitatud nõue on aegunud ja kostja taotleb selles suhtes aegumise kohaldamist. Kostja on seisukohal, et hageja taotleb kriminaalasjas 1-2281/05 jõustunud kohtuotsusega tuvastatud süüteoga tekitatud kahju hüvitamist. Selle kohtuotsusega on kostjalt välja mõistetud hageja kasuks tekitatud kahju 550 kr. KarS §2 lg 3 kohaselt ei või kedagi sama süüteo eest karistada mitu korda. TsMS § 428 lg 1 p 2 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud menetluse lõpetanud kohtu lahend, mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. Kuna süüteoga tekitatud kahju on otsusega kriminaalasjas juba välja mõistetud, välistab see samas asjas uue kohtusse pöördumise. Maakohtu otsus Harju Maakohus jättis 26.03.2007 otsusega Vladimir Khaustovi hagi varalise kahju nõudes täielikult rahuldamata. Mittevaralise kahju nõudes rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 2000 kr. Otsuse põhjenduste kohaselt nõustub kohus kostjaga, et hageja nõue osas, mis puudutab toimunud uputust, on aegunud. Kohus on seisukohal, et kahju tekkimine 30.06.2005 kakluse järgselt pole tõendamist leidnud. Asja materjalidest nähtuvalt on kostja lasknud ka parandada hageja korteri laes olevad augud. Kohus asus seisukohale, et hageja nõue mittevaralise kahju väljamõistmiseks kuulub rahuldamisele osaliselt. Mittevaralise kahju nõude aluseks käesoleval juhul on VÕS § 130 lg 2, mille kohaselt isikule kehavigastuse tekitamise või tema tervise kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse olemasolul tuleb kahjustatud isikule maksta talle seeläbi tekitatud mittevaralise kahju hüvitisena mõistlik rahasumma. Tõendamist on leidnud, et kostja on hagejale tervisekahjustusi tekitanud. Kostja on kriminaalasjas 12281/05 süüdi mõistetud. Samas ei ole tuvastamist leidnud kehavigastusest tingitud püsiv 2(5)

kehalise terviklikkuse kaotus, väljanägemise muutus või oluline psüühika või närvitegevuse häire, samuti heaolu langus, tingituna ajutisest või püsivast piirangust isiku tegevuses ning elukorralduses või põhjendatult loodetud heaolu loomise võimaluse kaotus. Kohus arvestab ka asjaolu, et hageja on saanud moraalset hüvitust ka kostja süüdimõistmisega kriminaalasjas. Kohus leiab kõiki asjaolusid arvestades on mõistlikuks hüvitiseks mittevaralise kahjuna 2000 krooni. Kohus peab vajalikuks märkida, et ekslik on kostja käsitlus nagu ei saaks peale kriminaalmenetluse lõppemist esitada hagi kahju hüvitamiseks. Kohus jättis TsMS § 163 lg 1 kohaselt menetluskulud poolte endi kanda. Hageja apellatsioonkaebus Hageja palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega ei rahuldatud hageja haginõudeid. Palub teha uus otsus, millega rahuldada haginõuded täielikult. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt kohus jättis ebaõigesti rahuldamata haginõuded materiaalse kahju hüvitamise osas. Kohus tegi ebaõige järelduse, et ei ole tõendatud korteris olevad kahjustustuste ja kostja õigusvastase käitumise vahel. Kohus on teinud oma järeldused paljasõnaliste vastuväidete alusel, mis vastavalt TsMS-le ei ole tõendiks. Tõendiks ei saa pidada ka korteriühistu juhatuse esimehe kirja. Samas annab kohus ebaõige hinnangu spetsialisti arvamusele verejälgede kohta. Kahtluse korral pidanuks tegema ettepaneku bioloogilise ekspertiisi tegemiseks. Mittevaralise kahju osas tegi kohus õige järelduse, kuid summa on naeruväärne, mis ei kata isegi kohtukulusid. Hageja arvab, et jõhkra läbipeksmise tagajärjed vastavad nõutud hüvituse summa suurusele. Samuti ei ole hageja saanud mingit rahuldust kostja kriminaalkorras karistamisest, kuna karistus oli ülemäära leebe. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja vaidleb hageja apellatsioonkaebusele vastu. Kostja apellatsioonkaebus Kostja palub tühistada Harju Maakohtu 26.03.2007 otsus osas, millega rahuldati hagi mittevaralise kahju nõudes osaliselt ja mõisteti kostjalt hageja kasuks välja 2000 kr. Kostja palub teha kohtul uus otsus, millega jätta haginõue mittevaralise kahju hüvitamiseks täielikult rahuldamata ja jätta kohtukulud hageja kanda. Kostja on seisukohal, et kohus on ebaõigesti tõlgendanud ja kohaldanud materiaalõiguse normi, mistõttu kohtuotsus ei ole vaidlustatud osas seaduslik. Kahju hüvitamisekohustuse tekkimise üldiseks eelduseks on kahju olemasolu. Alles kahju olemasolu korral saab analüüsida, kas kahju tekkis kostja õigusvastase teo tagajärjel ning kas kostja oli kahju tekkimises süüdi. VÕS § 130 lg 1 kohaldamine on võimalik üksnes kahju hüvitamise kohustuse olemasolul. Senises kohtupraktikas on asutud seisukohale, et alus nõuda mittevaralise kahju eest hüvitist on vaid siis, kui kostja õigusvastase teoga oleks saabunud kahjulik tagajärg, sh püsiv tervisekahjustus, psüühika oluline häire, samuti heaolulangus, mis oleks tingitud 3(5)

ajutisest või püsivast piirangust hageja tegevuses või elukorralduses, või kui ta oleks kaotanud heaolu loomise võimaluse, mida ta põhjendatult lootis. Antud seisukohta on kohus ka ise oma otsuses järeldanud. Seega ei ole täidetud VÕS § 130 lg 2 mittevaralise kahju hüvitamise eeldused. Mittevaralise kahju hüvitamise kohustuse olemasolul tuleb kahjuhüvitise suuruse kindlaksmääramisel arvesse võtta kahjustatud isiku osa kahju tekkimisel. Tõendid tõendavad, et kostja õigusvastane tegu oli põhjustatud hageja enda provotseerivast käitumisest. Kohus on õigesti arvestanud asjaoluga, et hageja on saanud moraalset hüvitust ka kostja süüdimõistmisega kriminaalasjas. Kohus rahuldas 30 000 kr. suurusest haginõudest 2 000 kr., mis moodustab haginõudest 6,66%. Kostja leiab, et kuivõrd hagi jäi põhinõude osas täielikult rahuldamata ning mittevaralise kahju nõudes rahuldati haginõudest oluliselt väiksemas ulatuses, oleks olnud õiglane menetluskulude jaotus võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja apellatsioonkaebusele vastust ei esitanud. Ringkonnakohtu istung Istungil palus hageja oma apellatsioonkaebuse rahuldada ja kostja oma rahuldamata jätta. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Ringkonnakohus leidis, et maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada, hageja apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt ja kostja apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Varalise kahju hüvitamise nõude osas on maakohus õigesti tuvastanud, et hageja korteri vannitoa üleujutus ja sellega seotud kahjustused tekkisid 2000.aastal. Seda tõendab KÜ Majaehitaja esimehe kiri (toimiku lk.32), mille kohaselt olevat kunagi 2000. aasta paiku lõhkenud püstiku toru. Maakohus on selles osas kahju hüvitamise nõudele kohaldanud õigesti aegumist. Kuni 01.07.2002 kehtinud TsÜS §-st 113 järgi oli hagi aegumise üldine tähtaeg 10 aastat. TsÜS, VÕS ja RES RakS § 9 lg.1 ja 2 kohaselt kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut ka enne 1.juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele. Kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 01.07.2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates 1.juulist 2002. 1.juulist 2002 kehtiv TsÜS § 150 lg.1 sätestab, et kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on 3 aastat. Seega oli 2000.a. tekitatud kahju hüvitamise nõude esitamise tähtajaks 30.06.2005. Maakohus on ebaõigesti jätnud välja mõistmata hagejale korteri toa lakke aukude puurimisega ja hagejale kostja poolt kehavigastuse tekitamise käigus verepritsmetega kaetud seina ja ukse remondivajadusega seotud kahju hüvituse.

4(5)

Hageja esitatud eksperthinnangust, mida tuleb lugeda asja tundva isiku arvamuse kohaseks tõendiks, nähtub, et augud toa laes on küll seguga täidetud, kui parandatud kohad on lae foonil väljanähtavad ja seega vajab kogu lagi uuesti värvimist. Samas hinnangus on ka sedastatud, et korteri ülevaatuse käigus on leitud palju vere sarnaseid plekke ustel ja köögiseinal. Summaarne kahjustatud pind 4 ruutmeetrit. Seega vajab ka köögi sein ja uksed ülevärvimist. Kohaldades VÕS §-de 127 lg.6 ja 132 lg.3 sätteid leiab kolleegium, et kummagi kahjustuse eest tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 1000 kr., milline summa on kolleegiumi hinnangul piisav kahjustuste likvideerimiseks. Mittevaralise kahju osas suurendab kolleegium rahalist hüvitust 10000 kroonini VÕS § 130 lg.2 sätteid silmas pidades, arvestades kostja poolt hagejale terviskahjustuse tekitamise asjaolusid: see toimus hageja korteris, praktiliselt öisel ajal, rünne oli suunatud elatanud inimese vastu ja oli ilmselgelt jõhker, mida tõendavad verepritsmed ustel ja seintel. Nõustuda tuleb hageja seisukohaga, et 2000 kr. mittevaralise kahju hüvitamiseks ei ole antud juhul piisavalt kohane hüvitus. Kolleegiumi ülalmärgitud põhjendus on samaaegselt ka purgiv vastus ja motiiv kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmiseks. Kuivõrd hageja apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt ja kostja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jätab kolleegium apellatsioonimenetluse kulud poolte endi kanda.

Tiit Kollom

Ülle Jänes

Ulvi Loonurm

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.